arrokas

You seem surprised — yet your eyebrows haven’t moved at all

2010-09-24T22:32:00.001+03:00

Nagu näha, ei suuda ma siiski lõpetada. Ikka ja jälle leian ma end siit leheküljelt.

Täna on reede. Kuid...reede ilma Kim's-ita...

Lyset sloknar, kvelden

er her

Mørkret sloknar

Ein kulde utan farge

eller temperatur

syg opp mørkret

syg opp lyset

i sitt svarte hol

J.O. Ulstein

Ja, vi elsker dette landet

2010-07-17T15:08:00.003+03:00

Eg trur tida har komma til å skrive den siste blogposten min. Eg har kjempelyst å skrive noko her, men vitsen er at eg har ikkje mykje å skrive. Så, eg tenkte at eg skal skrive ein tekst mange gongar - fyrst på nynorsk, då på bokmål, då på dialekten min og då på estisk. Poengen er at då det ser ut som eg har skrive veldig mykje:)

Etter ca to uker her i Estland, eg byrjar å bli vant til livet her. Jo, folk følgjast framdeles litt rare nokre gongar, men ikkje så ofte enn i byrjinga. Eg byrjar å bli ein estlending igjen, trur eg. Eg er ganske flink med språket igjen, og eg trivast her veldig godt. Men desse 2kg av brunost i kjøleskapet mitt, og minna frå Noreg minnar meg at der framdeles finnast ein nordmann i meg.

Takk for meg! Me snakkast.

Jeg tror tiden har kommet til å skrive den siste blogposten min. Jeg har kjempelyst å skrive noe her, men vitsen er at jeg har ikke mye å skrive. Så, jeg tenkte at jeg skal skrive en tekst mange ganger - først på nynorsk, da på bokmål, da på dialekten min og da på estisk. Poengen er at da det ser ut som jeg har skrevet veldig mye:)

Etter ca to uker her i Estland, jeg begynner å bli vant til livet her. Jo, folk følges fremdeles litt rare noen ganger, men ikke så ofte enn i begynnelsen. Jeg begynner å bli en estlender igjen, tror jeg. Jeg er ganske flink med språket igjen, og jeg trives her veldig godt. Men disse 2kg av brunost i kjøleskapet mitt, og minnene fra Norge minner meg at der fremdeles finnes en nordmann i meg.

Takk for meg! Vi snakkes.

Eg trur tio har komma te å skrive den siste blogposten min. Eg har kjempelyst å skrive noke her, men vitsen e at eg hakje mykje å skrive. Så, eg tenkte at eg skal skrive ein tekst mange gangar - først på nynorsk, da på bokmål, da på dialekten min og da på estisk. Poengen e at da det ser ut som eg har skrevet veldig mykje:)

Etter ca to uker her i Estland, eg begynnar å bli vant te livet her. Jo, folk følgjes framdeles litt rare nokre gangar, men ikkje så ofte enn i begynnelsa. Eg begynnar å bli ein estlending igjen, trur eg. Eg e ganske flink med språket igjen, og eg trives her veldig godt. Men disse 2kg av brunost i kjøleskapet mitt, og minnene fra Norge minnar meg at der framdeles finnes ein nordmann i meg.

Takk for meg! Me snakkas.

Ma arvan, et on aeg kirjutada siia viimane postitus. Kohutavalt tahaksin siia midagi kirjutada, aga pole justkui millestki. Nii et ma mõtlesin, et ma kirjutan ühte asja mitu korda - alguses nynorskis, siis bokmålis, siis oma murrakus ja siis eesti keeles. Et siis jääb nagu mulje, et ma olen hästi palju kirjutanud:)

Peale kahte nädalat Eestis hakkan ma siinse eluga harjuma. Tõsi, inimesed tunduvad mõnikord natuke imelikud, kuid harvem kui alguses. Ma arvan, et ma hakkan vaikselt jälle eestlaseks muutuma. Keel on tasapisi tagasi tulnud ning Eestis meeldib mulle. Väga. Aga siiski need 2kg pruuni juustu mu külmkapis ning mälestused Norrast, tuletavad mulle meelde, et kõigele vaatamata peitub minus siiski ka norralane.

Aitäh! Nägemiseni.

1-2-3 Kartul

2010-07-10T11:29:00.002+03:00

YES on seljataga. Ma midagi eriliselt ei hakka sellest kirjutama. Ei viitsi ja ei taha. Raske on. Juhtus nii palju. Aga põhiline on see, et see oli kuldaväärt kogemus/elamus. Näha kõiki inimesi. Oma kalleid yfukaid ja neid vahetusõpilasi, kes oma aasta Eestis veetsid. Soe ilm. Peod. Ning kohutavalt hea seltskond. SUPER.
Uleksin, Oila, Lemps, Zimm, Virge-Virko-Virgo, Dardan, Annely, Tutt ja Liisu - eg elskar dykk.

Tagasi Eestis on olla imelik, eriti alguses. Esimene päev ei osanud kuidagi käituda. Tunne oli midagi sarnast esimesele päevale vahetusperes. Ei oska istuda, ei oska astuda. Kultuurilised erinevused annavad endast märku ikka pidevalt. Näiteks kolmapäeval sõitsime bussiga (Tallinnas siis). Mina läksin esiuksest peale ja panin bussijuhile täiega: "Tere!" Saate aru kõik vaatasid, et see Martin on mingi täiega värdjas ju. Rain (mu vend) turtsatas täiega ja irvitas mu üle seal. Siis sain aru, et Eestis ei ole kombeks bussijuhile "tere" öelda. Ma oleks iseenesest talle "head aega" ka soovinud, või kui oleks reede olnud öelnud "head nädalavahetust".

Kui vanavanaema juures olime ja sõime tegin jälle midagi valesti. Sõime seal igast keekse ja jõime teed ning siis ma täie südamerahuga röhitsen seal. Mu ema muidugi pidi minestama äärepealt ning ma sain kohe aru, et ai kurat, nüüd läks täiega metsa. Ma olen nii harjunud söögilauas röhitsema. Sealkandis, kus ma Norras elasin, oli jumala ok, et sa söögilauas röhitsed. Seda võeti isegi rohkem avaldusena, et toit oli maitsev ning kõht on täis. Piinlik oli igatahes.

Pluss ma olen oma kodukohta läbi teise pilgu nägema hakanud. Enne Norrat ma mäletan olid mul ikka mäed ümber siin. Kuidas ma mõtlesin, et kurat üldse rattaga sõita ei saa. Koguaeg on mägi. Eile sõitsin bussiga ja mõtlesin, et need pole isegi künkad ju.

Mul pole üldse olnud tahtmist vanade Eesti sõpradega kokku saada. Esimestega kohtun alles esmaspäeval. Eks näis kuidas läheb.

Aga tegelikult, mult on palju küsitud: "Noh, kuidas on siis kodus olla?" Ma ei ütleks, et on halb. Päris hea on. Aga samas on kohutavalt imelik. Kuidagi kahe maailma vahel olen lõksus. Kahe elu vahel. Suurem osa inimesi ei saa aru, mida ma sellega mõtlen, aga see on normaalne. Yfukad ikka mõistavad praegu. JEI

Ei tahaks Norra tagasi. Mitte veel.

Luggage Disaster: JAI HOO edition

2010-07-08T01:27:00.001+03:00

Hello Goodbye

2010-07-01T14:26:00.003+03:00

Ma olen jätnud hüvasti rohkem kui mulle meeldiks, me kõik oleme. Ükskõik kui palju või tihti me seda ka ei teeks, olenemata selle põhjusest, hüvastijätt on alati valus. Ja kuigi me liigume paratamatult varem või hiljem edasi, ei unusta me kunagi seda, millest me oleme lahti öelnud. Mida me aga teha ei tohi on elada järgmise hüvastijätu hirmus, sest tõenäoline on, et neid tuleb veel. Konks on aga selles, et tuleb osata ära tunda millal hüvastijätt on hea asi - millal see on võimalus alustada uuesti...

...need mälestused, kogemused?...

...mu kohver on pakitud...

...ma tulen koju.

New Otherstown

2010-06-30T00:26:00.001+03:00

Ma olen terve selle aasta vältel maganud lahtise aknaga. Ma ei suutnud vastu panna, sest kõik mis jääb aknataha oli minu vahetusaasta algul nii harjumatu, nii vaikne, nii rahulik nii maine. Võisin rahuliku südamega magada lahtise aknaga teades, et ma ei pea hommikul ärritunult akent sulgema, sest aknataga kraaksub vares või räuskab kajakas. Ma teadsin, et aknataga kuulen väikseid linnukesi laulmas oma ilusaid laule. Või noh, vähemalt seni kuni Miff või Mirr nad nahka pistavad (meie kassid).

Eile, esmaspäeval, ärkasin sellepeale, et kõrva lõi äkitselt tugev valu ning väljas kõmises nagu vulkaan oleks ärganud. Ma ei ole elusees nii valjut müristamist kuulnud. Nagu ma juba mainisin, oli see kärgatus niivõrd vali, et kõrvadel oli lausa valus. Sain huvitava elamuse osaliseks. Mul oli jahmatusest toibumiseks ainult hetk või kaks, sest järgmine hetk terve tuba välkus nagu Muse kontserdil. Tormasin toast välja ning hakkasin erinevatest tubadest kõikidel telekatel ja muudel aparaatidel juhtmeid pistikust välja tõmbama. Kööki jõudes tabasin Ingridi samadel tegudelt. Kükitasime siis 3 tundi ja ootasime. Mingil hetkel helistas Thea ning kutsus ennast meile külla. Kui ta kohale jõudis oli müristamine vaibunud (kallas endiselt halastamatult). Tegime kolmekesi koos vahvleid ning vaatsime Ugly Bettyt (jah ma tean, meil on elu vaja, aga me ei kurda).

Õhtul sõitsin umbes 7km rattaga Sandra ja Ramy poole. YFU pusa seljas ning lühikesed püksid jalas. Christer oli ka seal. Vaastime Losti. Täiega põnev on muideks. Kui me seda vaatasime ning hetkel, kui Ramy seal mignit kildu rebis (inglise keeles ning araabia aktsendiga, ta pool egiptlane nii et oskab) jõudis mulle kohale, et tegelt olen ma saanud endale kohutavalt head sõbrad. Imelik, et kõik see saab läbi. Aga ma kavatsen veel viimast võtta. Kell pool kaks väntasin ma 7km taas koju. Ma olin üksinda teel. Haudvaikus oli. Nagu oleks ainuke inimene maailmas tunne tekkis. Maakohal oli udu ning taevas pilvitu. Taamal olid mäed mattunud samuti udu sisse. Mida ma öelda tahan on see, et see oli taaskord üks neist hetkedest, mil ma end kirusin, et ma kaamerat kaasa ei võtnud...

Täna käisime Ingridi ning vanematega veepargis. Täiega lahe oli. Ma kasutasin esimese poole sealoldud ajast torudele. Seal oli üks nagu Jurmalaski, see tornaado, ainult et ilma paadita. VINGE. Ükskõik kui palju ma ka ei üritanud, ma ei suutnud teisi ümber veenda, et nemad ka seda prooviksid. Täielik pettumus, aga nende enda viga, neil pole aimugi millest ilma jäid. Naljakas oli vaadata, et mamma oli basseinides mask peas ning ainult sukeldus igalpool. Ma siis vaatasin teda alguses muiates, sest silmeees kujutasin enda Eesti ema, kes pead ilma naljata veealla ei pane.

Mingil hetkel avastasin ma, et seal ujulas on SAUN. Saate aru, kõik torud ja vastuvoolubasseinid olid mu meelest hetkega pühitud. Kappasin nagu lollakas suu rõõmust irvakil sauna ukse juurde. Tegin ukse lahti astusin esimest korda Norras sauna, ning enne kui ma end takistada sain küsisin ma seesolijatelt: "Kas nad alles panid sauna sooja või?" Seejärel märkasin ma tõsiasja, et keris oli tihedalt laotud puulattidest tehtud PUURIS JA PUUR OLI TABALUKUGA KINNI. Ma olin rabatud. Ma tõesti mõtlesin kas see on mingi nali või. Istusin siis saunalavale ning märkasin, et inimesed lähevad kõik välja vaadates mind kahtlaste pilkudega. Istusin seal "saunas" mingi veerand tundi ja läksin pere juurde tagasi. Ma kandisn neile ahastunult saunas valitseva olukorra muidugi ette. Mingil hetkel läksin tagasi. Saunas oli isegi tibake soojem. Seejärel läks asi huvitavaks. Sauna hakkas igast rahvast tulema. Kõigepealt tuli mingi pakistanlase välimusega teismeline kutt oma bimboga. Tšikk pistis nina sisse ning pani teatraalselt, et see on liiga kuum, et seal sees olla. Istusin üksi edasi. Seejärel tulid kaks last. Umbes 5 aastased. Poiss ja tüdruk. Mõlemal suu ammuli hämmastusest ning istusid minu kõrvale. Poiss kargas vaeseke kohe püsti - ta oli selja mõnusalt vastu seina toetanud ja kõrvetas. Ma andsin siis nõu, et nõjatu pikkamööda tasapisi. Jutukad lapsed olid. Nad uurisid kui vana ma olen ning mis asi see täpselt on, kus me hetkel oleme. Küsisin poisilt: "Oled sa esimest korda saunas?" "Jaa! Põnev!" sain vastuseks. Õhus oli tunda, et hetk oli tähtis laste jaoks. Ka minu jaoks oli see uus kogemus, sest oleme ausad, kui paljud teist on olnud saunas kahe esimest korda saunas olevate mustanahalistega?

A Norwegian sandwich with extra drama

2010-06-25T21:05:00.088+03:00

Viimane koolipäev on seljataga nüüdseks. Ma ei oskagi seda kirjeldada. See oli samaaegselt nii täiesti kohutav kui ka nagu mitte midagi erilist. Kooli läksin ma koos Hannah, Karianne ja Cathrinega. Viimast korda. Koolis andsin muideks tagasi ka oma sülearvuti nii, et nüüd võib mind leida suure arvuti eest klaviatuuri mõrvamas. Tervitused Rainile ja empsile siinkohal - teie teate millest jutt käib. Ohh olid alles ajad.

Klassi jõudes viipasid Guri ja Silje mind kohe enda kõrvale istuma. Siis tuli klassi direktor ja pidas minu üllatuseks isegi huvitava kõne. JWGs seda just tihti ei juhtunud või mis. Ja ta andis mulle sellise Norrat tutvustava turistiraamatu ka kingituseks ja mälestuseks. Ma lasin oma klassil nimed ka sinna sisse kirjutada. Pärast rääkisin klassijuhatajatega natuke ning siis läksin alla kappide juurde ning siis hakkaski kogu see hüvastijätt peale. Sentiboy nagu ma vahel olen tuli klomp mitu korda kurku küll. Ahastav oli kõiki klassikaaslasi seal järjest kallistada ja neile lõplikke sõnu öelda. Kui see oli läbi tuli paralleelklasside kord. Ja siis jälle minu klassi kord. Koolist väljudes viimast korda üle õla vaadates vajus süda lõplikult saapasäärde mul. Täiesti jube oli ausalt. Muidugi nüüd on otsustatud, et kui nad 3ndas klassis on, siis ma pean kuidagi külla minema neile. See on kindel.

Suddenly I see

This is what I want to be
Suddenly I see
Why the hell it means so much to me

Peale kooli läksime Christeri, Sandra, Tormodi, Helene, Ramy ja Hilde Mariega jäätist sööma Flåtenisse. Õhtul läksime veel pizzat sööma ning siis Christeri poole ja vaatasime Losti. AAA muide! Mäletate ma kunagi kirjutasin (naistepäeval, kui ma ei eksi), et ma kohtasin koduteel ühte tšikki kellega ma enne paar korda rääkinud olin ja ta andis mulle oma numbri ning nali oli selles, et mul polnud õrna aimugi mis ta nimi oli? Nüüd sain teada. Ta number on mul üle kolme kuu seisnud mobiilis nime all ?. Nüüd sain teada, ta nimi on Anja.

Täna nädalapärast olen ma siit läinud. Ma ei teagi, mis ma sellest arvata oskan. Kahju on kohe kindlasti. Kohutavalt kahju. Samas mida lähemale see 2. juuli jõuab, seda suuremaks muutub ka ootusärevus. YES ja Eesti. Pool minust tahab siia jääda ning teine pool tahaks liikuda edasi ja alustada uuesti. Öeldakse ju, et tagasitulles algab niiöelda teine vahetusaasta.

Eile helistas meile keski naine. Ajalehest oli. Teatas, et soovib selle vahetusõpilase ning ta perega intervjuud teha. Palus, et kas me saaksime leida ühise aja millal intervjuud läbi viia ning ma vastasin, et jaa ikka, aga ema ja isa pole hetkel kodus, nii et anname ise teada. Siis kõne lõpupoole ta küsis: "Millal ta (vahetusõpilane) koju tagasi läheb?" Mina: "Ma lähen tagasi järgmisel reedel - 2. juulil." Seejärel hakkas mul päris lõbus, sest prouale jõudis alles siis kohale, et mina olengi see vahetusõpilane. Tüüp arvas, et ma vahetusvend olen:D

Kõige suurem kompliment minu jaoks ongi see, kui inimesed aru ei saa, et ma välismaalane olen. See tähendab, et ma olen hästi hakkama saanud. Ma olen osa kultuurist ning siia sisse sulandunud ning sellega kohanenud. Ja viimasel ajal on seda kohutavalt palju juhtunud. Ma ei näe esiteks juba välismaalase moodi väljagi eks. Ma mõtlen siinkohal nii rassilist kui ja riietuslikku välimust. Ning kui ma olen siin viimasel ajal uusi inimesi kohanud, siis ma mainin tõsiasja, et ma olen vahetusõpilane ainult siis, kui mult küsitakse üllatunult, et kas ma polegi norralane või kuidas ma kedagi tunnen (näiteks mõnda teist vahetusõpilast). Kui jutt juba tutvumisele läks, siis aasta alguses tutvustati mind teistele (ja mina ise ka) nii: "See on Martin, ta tuleb Eestist. Ta on vahetusõpilane." Siis nüüd tutvustavad inimesed mind nii: "See on Martin. Täiega lahe tüüp." Põhimõttest saite ilmselt aru. Minule ei vaadata enam kui välismaalasele. Ma olen kõigi jaoks norralane. See on kirjeldamatult hea tunne tegelikult.

Muideks, terve mu klass oskab nüüdseks unepealt ka öelda, mis on Eesti suuruselt teine linn. Kõike seda tänu mu klassijuhatajale Terjele. Ta pani seda mitu korda erinevatesse viktoriiniküsimustesse. Ja nüüd oligi alati nii armas, kuidas paljud klassikaaslased mulle oma teadmisi Eesti kohta jagasid öeldes järsku: "Tartu. Kurat. Ole vait sa oled kole." Kahju, et see kõik läbi sai. Aga iga lõpp on uus algus, või mis?

There is beauty in the world

So much beauty in the world

Always beauty in the world

So much beauty in the world

Shake your booty boys and girls for the beauty in the world

Pick your diamond pick your pearl there is beauty in the world

All together now

Reports from the Reception Desk

2010-06-23T00:23:00.003+03:00

Pikalt olen arutlenud selle üle kelleks ma saada tahan. Mida ma õppima lähen? Täna leidsin end olukorrast, kus terve minu tulevik paistis selgena minuees. Paljud või suurem osa teist läheb ülikooli (või käis seal). Minge õppige majandust, meditsiini, ajalugu, muusikat, sotsioloogit või prantuse keelt. Mind ei huvita. Mina lähen USAsse lõbumeheks. Ei, tegelikut lähen õpin psühholoogiat ilmselt. Ja siis hakkan päeval psühholoogina tööle ning öösel töötan lõbumehena. Nii et strippar Marco can suck it, there's a new sexy bitch in town!!!

Eelmisel nädalal (kolmapäev-neljapäev) käisime klassiga telkimas. Täiega lahe oli. Alguses grillisime, siis mängisime oma 3 tundi lippudemängu (minu idee loomulikult ning kõik olid automaatselt ülisillas sellest mõttest) ja siis grillisime jälle. Vahepeal käisid klassijuhatajad ka meid kontrollimas, et ega me ikka ülekäte pole läinud. Aga kuna mul pea siiani alles on siis tehke omad järeldused. Kas teie olete märganud, et öösiti on inimesed teistsugused kui päeval? Jaja nad magavad jah, aga ma mõtlen, kui nad ärkvel on. Igatahes kõik ütlesid mulle asju, mida nad tavaliselt ei söandaks nii lihtsalt öelda. Kõik rääkisid kuidas nad mind igatsema hakkavad ja kuidas nad minusse kiindunud on ning kui palju nad mind ikka armastavad. Sara ja Camilla tegid lausa video, kus nad räägivad, et nad ei lase mind Eestisse tagasi ning et ma pean nendega jääma. See on nii kohutavalt armas, et ma hoian seda ainult endale ning vaatan seda vahel harva ning löristan nutta, sest 9 päeva pärast on minek...Sellega seoses tuli veel meelde, et kolmapeäval oli koolis MOT. See on selline õpilasorganisatsioon, mille eesmärgiks on hea õhkonna loomine klassis jms. Kord veerandis on siis nendega tund vms. Seekord saime ühe ülesandena (kui seda nii võib nimetada) igaüks endale paberi. Pidime peale kirjutama nime ning selle edasi saatma. Ja siis pidid sa igale paberile (igal paberil oli nimi) kirjutama midagi positiivset selle inimese kohta. Kui me kõik paberid tagasi saime oli nii tore vaadata oma klassikaaslaste reaktsioone. Kõik naeratasid ning vahetasid üksteisega kiindunuid pilke. Minu paber oli muideks nii hingepuudutav, et ma hoian seda nüüdsest rahakotivahel. Ma jumaldan oma klassi. Rohkemgi veel tegelikult.

Nädalavahetusel käisin Thea pool. Ta pidas grillipidu. Üks asi oli suhteliselt nõme. Ta oli kutsunud oma klassi ning minu ja Lena (võp Saksamaalt). Niisiis leidisme meie kaks end taaskord tüüpilisest vahetusõpilase olukorrast. Ehk kus me kedagi ei tundnud ning see tähendas et tuli hakata ringitama inimeste hulgas. Ausaltöeldes on see suht väsitav. Mul on täiega kopp ees. Mingi 2 kuud juba. Ma olen augustist saati pidanud naeratama, olema positiivne, suhtlema, avatud ning ennast pidevalt tutvustama. Ma olen väsinud sellest. Ning seal grillipeol pidime seda taaskord tegema. Andsime Lenaga kähku alla, sest mõlemad leidsime, et savi. Naguinii on vahetusaasta kohe läbi. Kui keegi tahab siis las tulevad ise. Iseenesest mõistetavalt tuldigi. VÕPid on ju vastupandamatud, teate küll. Ma jäin Thea poole ööseks ning tegime oma kauaplaanitud Ugly Betty öö. Mingil hetkel väsisime kohutavalt ära ning lõpetasime ära. Magama me muidugi jääda siis ei suutnud. Siinkohal tervitan Akkelit.

Täna tunde meil ei olnud. Terve kool sai valida kolme erineva mägimatka (fjelltur) vms vahel. Suhteliselt lahe oli. Klassiga ikkagi koos ju. See oli siuke, et teepeal pidid mignitele viktoriiniküsimustele vms vastama. Mina ja Helene läksime kahekesi ning meie ees olid 2STD klassist paar kutti. Kui me ühe küsimusejuurde jõudsime, siis pani Simon siukse paugu mulle (ta käib 2STDs): "Kuule, sa oled räigelt tark. Kumb saar on suurem Korsika või Sardiinia?" Mina: "Mina? Nalja teed v, mul pole aimugi. Kus need asuvad esiteks üldse:D" Simon ütles, et ah savi paneme korsika ning andis mu veepudeli tagasi.

See lõik on ikka suht lambikas ma vaatan, aga vahet ei ole, muutma ma ka ei hakka:D

Eile sain Hansiga ka viimast korda kokku (juunior tugiisik). Mängisime golfi XD. Miks ma naeran? Asja teeb koomiliseks see, et ma elan 4-5m meetri kaugusel golfiväljakust ning ma pole elusees goli mänginud. Hiljem vaatasime VMi ka. Tšiili ja Šveitsi mängu. Päris naljakas oli isegi. AAA ja sõime JUM-JUMe!!!!! Siinkohal tervitan Raini. Täiesti lõpp kui head need olid. Igasugused mälestused meenusid kui ma neid sõin. Päris kahtlane vaatepilt võis olla samal ajal. Mingi söön nuudleid ja naeratan seal nagu viimane debiilik.

Vaatamata sellele, et mul on siin jäänud 9 päeva ainult olen ma positiivne. Ma olen näinud risti ja viletsust. Ma olen saanud elukooli ning õppetunde. Kuid ma olen õnnelik. Sügavalt õnnelik. Mul on olnud aasta, mida ma elusees ei unusta. Terve see aasta on olnud vapustav. Nii et mu kallid vanemad, teil pole aimugi kui tänulik ja õnnelik ma olen, et ma siin olen. Aitäh!

1STB eg elskar dykk!

2010-06-18T17:33:00.001+03:00

ELO ehk Oslo vol.2

2010-06-14T14:19:00.002+03:00

Eelmine nädal oli lihtsalt suurepärane. Klassiga pole mitte kunagi paremini läinud. Ilmad on olnud soojad. Väga soojad. Kolmapäeval kehkas mängisin poole klassiga võrku. Võrkpalliplats oli liivkattega. Ülimõnus.

Aga see selleks, sest selle postituse põhiosa peab kuuluma minu järjekordsele vägevale nädalavahetusele. Reedel peale kooli sõitsin taaskord rongiga Oslosse. Seekord oli põhjuseks YFU. Mind kutsuti YFU OSLO ELO meeskonda. (ELO=eelorientatsioon, vahetusaastaks ettevalmistav kogunemine neile, kes nüüd suvel lähevad). Seda, mis rongis juhtus te ei arva elusees ära. Ma olin saate aru kui leilis, et oh meie vagunis on pistikupesad. Võtsin siis läppari välja, mõtlesin no vaatan terve tee Stargate'i või Ugly Bettyt. Aga siis tuli muidugi välja, et pistikutes voolu polnud ning kuna minu läpaka aku peab 100% laetuna vastu umbes 9 minutit ainult. Siis jah. Aga tegelikult polnud see see uskumatu asi, mis juhtus. Nimelt, istus minust umbes 10 rida tagapool eestlanna oma pojaga. Vaat kus lops kas pole. Ma muidugi läksin ja rääkisin nendega ning kui ma südaööl rongist välja astusin võis mu seljakotist leida paki küüslauguleibadega ning paki juustu-sibulaleibadega.

Oslo S-is oli mul vastas Madde, ta on YFU intern Saksamaalt. Kui me metrooga temapoole sõitsime, siis usute või mitte, aga meie ühiseks jututeemaks oli terve tee ei keegi muu, kui hr. Siim Starke. Rääkisime terve tee, kui lahe Siim on ning kui hästi ta kitarri mängib ning mida kõike veel. Madde oli Siimule keskaastaseminari teinud.

Hommikul vara oli äratus. Sõitsime metrooga Oslo S-i (Oslo rongijaam). Madde oli sinna takso tellinud. Sinna tulid Kai, Anna ja Charlotte ka. Kai (poiss) on Kanadast ning Anna Saksamaalt nad on ka hetkel YFUga Norras vahetusõpilased. Charlotte käis 08/09 Prantsusmaal YFUga. Sõitsime taksoga umbes 10 minutit siis Rønningeni Folkehøgskolesse, kus ELO toimus. See 10 minutit sõitu maksis umbes 1200 eesti krooni:D Kokku oli 7 inimest, kes ELOt tegid tulevastele vahetusõpilastele. Mina, Kai, Anna, Madde, Mille, Ida ja Charlotte.

Mina, Kai ja Anna tegime check-ini. YFU oli kõigile rinnamärgid ka teinud selle märgimasinaga. Jumala lahedad. Taustal vahetusriigi lipp ning sinna peale kirjutatud nimi. Minul, Annal ja Kail oli tehtud et pool märgist on kodumaalipp ning pool märgist Norra lipp. Siis tegime igasuguseid tutvumismänge ning jagasime nad gruppideks. Mina sain endale 4 õpilast, sest ma pidin pühapäeval varem lahkuma. 3 neist läheb USAsse ja 1 Prantsusmaale. Mingil hetkel pandi 2 gruppi kokku nii, et grupid olid suuremad ning liidreid oli 2. Mind pandi kokku Kaiga. Siis olid igasugused nö töötoad. Kus rääkisime neile ning lasime neil arutleda identiteedist, väärtustest, vahetusperest jne.

Õhtul olid igasugused mängud ja võistlused ning Albatross. Albatross läks meil täiega hästi. See on selline rollimäng, mis näitab kultuuride ning inimeste mõtlemisviiside erinevust. Midagi Alfa ja Beeta laadset, aga parem. Ning peale seda oli vaba aeg. Mina, Charlotte, Kai ja Anna mängisime kenti ning jagasime muljeid. Rääkisime näiteks, et kas te olete märganud, kuidas erinevate rahvuste hääletoon ning intonatsioon jne muutub, kui nad ärritunud on? Meil sai kohutavalt nalja sellega. Mina sõimasin Charlottel eesti keeles näo täis. Siis analüüsisime seda. Jõudsime järeldusele, et kui eestlane on ärritunud, siis me põristame r tähte (nt sa ärrrritad mind, perrrsse) ning eriti pikad tunduvad kk, pp, tt. Siis sõimas Anna saksa keeles minul näo täis. Jälle analüüs. Kõik ütlesid, et kuigi Anna sõimas mind oli neil täpselt selline tunne, et nemad saavad sõimata. Jõudsime järeldusele, et ärritunud või vihane sakslane kõlab kohutaval hirmutavalt. Siis rääkisime veel, et kui norrakad saavad vihaseks siis nad hakkavad eriti tugevasti "laulma" ning see kõlab lõppkokkuvõttes nagu politseisireen või midagi. Kindlasti on see inimesiti erinev, aga ma ütleks, et enamjaolt on see tõesti ju nii.
Igatahes mingi kell 23 paiku läksime peahoonesse ja avastasime, et seal oli mingi disko. Aga mitte tavaline. Kõik tantsisid muidugi. Ning tantsijateks oli enamjaolt puudega inimesed. Ratastoolis või erinevate sündroomidega. Täiega tore, et ka neile korraldatakse selliseid üritusi. Kai tormas muidugi kohe sisse ja kukkus tantsima. Ta tantsis täiega lahedalt ja noh umbes 30 sekundi pärast seisti juba temaümber ringis ning löödi plaksu:D:D:D:D Seejärel läksime mina, Anna ja Charlotte ka sisse. Tantsisime mingi pool tundi. Charlottel olid põlvini ulatuvad kummikud jalas:D:D:D

23.30 umbes oli siis tiimikate kogunemine. Arutlesime, mis oli hea, mis oli halb, mida võiks teinekord paremini teha jne. Kõigil oli probleeme olnud gruppidega. Kõikidel oli olnud probleemiks, et vastuseid ja sõnu tuli õpilastelt suust välja pigistada. Suurem osal oli kõige paremini õnnestunud (st õpilased olid jutukad jne) Identiteet ja Väärtused (see oli koos) töötuba, minul ja Kail aga vahetusperekonna oma. Leidsime, et grupid tuleb jaotada kuidagi teistmoodi. Ning võib olla peaks kaaluma üleriigilise ELO varianti. Sest riigiti/regiooniti on nii gruppe jagada küllaltki raske, sest meil oli seal ELOl 35 õpilast ning 24 neist läks USAsse. Ning ülejäänud riikidesse läks ainult 1 inimene alati. Leidsime, et energisereid, mänge ja igasuguseid muid ice-breakereid peab rohkem tegema ning strateegilisemalt. Üldiselt siiski meil asi õnnestus ning mina, Anna ja Kai saime eriti kiita, sest me tulime kohale ilma igasuguse ettevalmistuseta (saime kutse mingi paar nädalat enne ainult ning ettevalmistavat materjali ei saanud), ja üleüldse meie kolme kutsumine oli olnud kohutavalt hea mõte. Selle kõigega olime valmis umbes kell 2 öösel.

Olime ühes toas Charlotte, Kai ja Annaga. Magama me veel ei jäänud. Ikka oli ju vaja muljetada, vahetada arvamusi õpilaste kohta, rääkida oma vahetusaastast jne. Kell liikus pidevalt hommikupoole ning meil oli täiesti savi. Me olime naguinii liiga palju kohvi joonud, söönud liiga palju šokolaadi ning kooki jne. Kell 4 öösel jõudis mulle lõpuks kohale, et ma kahe ja poole nädalapärast siit ära lähen. Masetsesime siis natuke Annaga koos. Charlotte vastas sellepeale: "Jah see sakib kui see kohale jõuab sulle, et sa pead ära minema. Kas kellelgi süüa on?" Eriti kaastundlik:D Ma andsin talle oma boller'id. Magama jäime kell pool kuus ning äratus oli 2h pärast.

Hommikul kell 8 sõime hommikust. Ning tegime siis õpilastega paar energiserit. Mina võtsin bussi kell pool kümme. Siis sõitsin metrooga rongijaama ning rongiga Bergenisse. Aga siiski mitte nii lahe kui tiimer olla. Eluvinge oli, et suurem osa õpilastest olid minust vanemad tegelikult (nemad seda ei tea vist). Ja lahe oli neid nö harida, ning kui ma ütlesin nüüd koristate vabaajaruumi ära või nüüd lähete oma tubadesse, siis nad läksid ja tegid ka:) Ühesõnaga ELUVINGE oli. SUPER. Üldse ei kahetse, et sinna läksin hyttetur'i asemel.

Ma tegin rongiaknast natuke pilte ka. Albumi nimi on Bergensbanen. Ning üks video on ka.

Let me see you fuck the chicken, I'm so outta here, Anna kolmas öö Norras, Harry Potter and willy, 20Q, ledrar sine kake, punamütsike.

Kuidas ma Pakistanis käisin, ehk Oslo II

2010-06-08T22:30:00.002+03:00

Pühapäev 6. juuni

Peale hommikusööki mängisime Paulaga natukene piljardit ning seejärel läksime linna. Väljas oli kohutavalt ilus ilm. Tegin oma ainsa ostu ka Oslos, milleks oli t-särk ühest turistipoest. Algul plaanisime kuskile muuseumi minna, aga see oli nii mõtetult kallis, nii et läksime hoopis mereäärde ning peale kümmet minutit sai meil sellest villand ning ostsime jäätist ja boller'eid Deli de Luca'st. Siis istusime linnavalitsuse maja ees, sõime ja võtsime päikest. Mingi hetk kolisime 20 meetrit edasi ühe purskkaevu juurde. Toppisime jalad sinna ning päevitasime seal edasi. Samal ajal rääkisime maast ja ilmast.

Mingi hetk sai sellestki küllalt ning liikusime taas mereäärde. Läksime paljajalu. Lebotasime seal mereääres siis umbes 2 tundi. Ning jäime magama ka. Kui kella 17 paiku ärkasime hakkas sealt üks kruiisilaev just merele minema. Ilmselt Kieli. Täiesti lõpp kui naljakas. Inimesed olid kogunenud kõikidele laeva dekkidele ning lehvitasid seal ja laevast tuli valjult selline kurb hüvastijätu/matusemuusika. Võttis ikka irvitama küll. Siis käisime kähku kodus, et jakid võtta endale. Kodus olles avastasin mina, et olin kõvasti päikest saanud. Ning kuna ma linnapeal käies kandsin prille (mitte siis kui ma magama jäin) olid mul juba kerged prillid pähe päevitanud. Õnneks kadusid need hommikuks ära. Aga paanika jõudis siiski tekkida.

Siis läksime linna tagasi ning saime Natsumiga kokku. Natsumi on võp Jaapanist. Ta on nii armas inimene. Mäletan augustis oli ta nagu ka teised Jaapani võpid tagasihoidlikud, malbed ja vaiksed. Nüüd on ta muutunud palju elavamaks ja julgemaks ning jutukamaks. Ma usun, et ta on ennast selle aasta jooksul palju ületanud ning see teeb ta minusilmis veelgi meeldivamaks. Ho e kjempesnill/koselig. Aga kuna Natsumi oli 3 tundi just Aikidot teinud, siis oli temagi surmnäljane nagu meiegi. Otsustasime, et lähme sööme kebabi. Paula teadis mingit head kohta.

Astusime sisse. Täiesti haige. Eestis ikka midagi sellist ei ole. Bergeniski mitte. Elamus terveks eluks. Esimene mõte, mis meile kõigile kolmele ilmselt tekkis oli see, et järgmiseks oleme meie need kes seal püstiste varraste otsas tulepeal keerlevad. Seal oli ikka VÄGA palav. Võõramaalane letitaga küsis jahmatavalt tugevas kebabnorsk'is, mida me tahame. Me polnud jõudnud menüüdki vaadata. Tõsi, vahet sellest ei olnud. Sest menüüst me midagi aru ei saanud naguinii. Vaatasime siis üksteisele nõutult otsa ja otsustasime, et küsime lihtsalt kebabi. Siis hakkas trall pihta. Natsumi võeti esimesena letti ning küsiti kas ta tahab kõike. Natsumi kindel ei olnud ning siis hakkas see mees seal kõiki komponente talle ükshaaval pakkuma. Natsumi võttis kõike peale jalapenode. Mina ja Paula võtsime kõike. Kahetsesime seda kohe, kui nägime et tüüp pani sinna ühte kebabirulli vms umbes 20 jalapeno rõngast. Siis oli ring kastmete käes. Tüüp ladus ritta neli pudelit. Tugev, keskmine, shibinarakadabra, tralalalla. Mis siis ikka. Üksmeelselt kõlas meie suust arglik "tavaline". Lõpetuseks pani mees oma muljetavaldavas kebabnorsk'is: "Kas te tahate shishkebab ürti ka?" Nagu minge ära. Me kõik hoidsime täiega naeru tagasi. Kui me sealt nurgakebabist lõpuks väljusime pahvatasime naerma ja tõdesime, et meil olid kõigil käes kebabirullid, kuid meil polnud aimugi, mis asjad me just täpselt tellinud olime:D Läksime neid parki sööma. Jalapenod olid mingid marineeritud või ma ei tea, ni iet ei olnud hullu midagi ja kogu see asi oli hea. Pargis avastasime, et meie kõrvalolevad kuus inimest, kes piknikku pidasid olid jagunenud kolmeks erinevate orientatsioonidega armupaarikesteks ning siis hakkas seal päise päeva ajal, kiriku ees, meie silme all väikesemat sorti tagasihoidlik orgia pihta. Aga see selleks, sest see kaua ei kestnud.

Siis suundusime ooperimaja katusele. Igav ei olnud meil sealgi, sest nii kui me oma šokolaadide, küpsiste ja kommidega maha istusime kargas letti mingisugune pakistanikandi mees, kes nägi kohutavalt Dr. Sureshi moodi välja sealt Heroes'est. Tal oli käes iPhone ning sealt lasi ta nii kõvasti kui iPhone võimaldas sellist Bollywoodi muusikat. Tal oli sõber ka. Sõbral oli käes kaamera. Ning siis nad tegidki seal oma 20 minutit ooperimaja katusel meie silme all hingetuks võtva fotosessiooni. See iPhonega mees poseeris koguaeg. Küll oli ta katuse äärel siinpool maja, küll sealpool. Küll heitis keset katust ühele küljele, küll teisele. Küll oli üks käsi puusas, küll mõlemad. Kogu aeg kõlas ka muusika. Meil tekkis seal kohe omavaheline nali. Skal me/vi sette på litt musikk? Kahtlemata said neist täiesti fenomenaalsed fotod. Kella 22 paiku läksime ära. Kurb oli. Natsumit ma enam ju ei näe:(

Esmaspäev 7. juuni

Piljard ning taaskord läksime linna. Seekord läksime Grønlandi. See on üks piirkond Oslos, kus elab väga palju sisserännanuid. Jumala lahe oli. Sõitsime metrooga kaks peatust ning avastsime ennast järsku Indiast, Afghanistanist, Somaaliast, Iraanist, Iraagist ning muidugi Paksitanist. Jumala lahe oli. Igal nurgal oli mingisugune eksootiline pood ning või Batban Import'i peakontor. Ostsime ühest poest 10 noki eest viinamarju 500g. Igalpool mujal maksab see sama asi 39.90 noki. Tõsi, viinamarjad olid Indiast ning natuke teise maitsega. See pood, kust neid ostsime seal sai natuke kino ka. Poemüüja tegi mingit tõhusat bisnessit seal mingi teise ugga-buggaga. Aga nagu lõunamalased ikka lõppes see asi seal üksteisepeale karjumise ning kätega ja rusikate vehkimisega.

Peale seda käisime veel Norra suurimas Fretexis (second-hand pood) kah. Aga ei leidnud me midagi peale uue inside nalja. Nimelt, kui olime selle poe kõige alumisel korrusel. Siis kuskilt tagaruumist kõlas korduse peal valjult laul "In a moment like this". See laul kummitab mind nüüd siiani. Pärast mõtlesime Paulaga, et pagan, oleks võind seal vanade telerite virna ees mingi haige poosi visata ning siis pilti teha. Ning raudselt oleks muusika ka pildile jäänud, nagu tollel pakistanlasel pühapäeval.

Õhtul oli Paula mingil kontserdil, nii et ma olin kodus - kirjutasin blogi jne jne. Pärast mängisime veel piljardit. MA VÕITSIN KA LÕPUKS. Ja siis läksime rongijaama. Kurb oli. Ootan YESi juba, siis saab jälle teda näha. Kasutasime viimaseid hetki veel oma sisenaljade jaoks. Ning tegime "In a moment like this"'ile uued sõnad ning laulsime seda eskalaatoripeal ning rongiplatvormil. Ja siis läksin ma rongi. Ja mu Amazing Oslo saigi läbi. Jube kahju. Oslo on nii mõnus linn ikka. Esimest korda Norras olles tundsin, et olen linnas. Kodune tunne tekkis miskipärast:/ Aga noh. Reedel põrutan jälle Oslosse. Nii et tulevased Norra vahetusõpilased, hoidke alt!

Kuidas ma Pakistanis käisin, ehk Oslo I

2010-06-07T20:52:00.001+03:00

Neljapäev 3. juuni

Õhtupoolikul õpetasin ma siis natuke eesti rahvatantsu, ja noh nagu ma ennustanud olingi olid osalejad üle 60aastased seal. Ütleme nii, et peale kahte esimest polkatakti sirutati astmarohujärele. Tore oli siiski.

Siis sõitsime Bergeni, andsin emale kalli ning astusin rongi. Rong oli puupüsti rahvast täis. Vabu kohti ei olnud, mistõttu tuli öö küllaltki ebamugav, sest ei saanud kõrvalistmel laiutada. Aga tee oli kohutavalt ilus, eelmine kord ma ju ei näinud, sest talvel läheb ju vara pimedaks. Viimane asi, mis mul enne uinumist meeles on, on see kuidas viimased päikesekiired üle fjordi ulatusid ning taeva kuldseks ning roosaks värvisid.

Reede 4. juuni

Kell 6.30 olin Oslos ning Paula jõudis just siis kohale kui ma rongist välja astusin - täpselt nagu kellavärk. Tõsi, ta on siiski Šveitsist. Läksime metrooga koju, panime asjad sinna ning läksime kooli. Mis mind üllatas oli see, et metroo on kohutavalt puhas.

Koolis oli tal esimene tund kehka ning ma siis jõudsin enne tunni algust mitme inimesega tuvtuda. Kes need olid ja millised nad välja nägid on mul meelest juba läinud, sest rohkem ma neid ei kohanud. Peale seda oli vaba tund ning siis tutvusin veel inimestega, ostsime boller'eid ning võtsime päikest. Sain teada, et näiteks Magnus on reisinud läbi terve maailma - Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika jne jne, aga näiteks Stavangeris ei ole käinud. See näitab seda, et Norras on mõttetult kallis reisida. Astrid oli näiteks täiesti ekstaasis, et ma räägin dialektis, ta vist eeldas, et kui kõik mu ümber dialekti räägivad siis mina õpin siiski Oslo dialekti.

See, mis järgnes oli täielik õudusunenägu. Neil oli muusika ajalugu. Paula käib muusikaharus. MARTIN KUULAS KAKS TUNDI MUUSIKAAJALUGU: romatnism, uusromantism, natsionaalromantism. Romantismiaeg oli ca 1800-1900 ning näiteks tuntud romantismiaja klaverikontserte on loonud Schubert ning Schumann. Kui see asi lõpuks lõppes oli mul juba sõrm päästikule vajutamas.

Seejärel sain Tiinaga kokku. Nii lahe! Sain esimest korda Norras eesti keelt rääkida. Tšillisime umbes 4 tundi tema pool. Õppisin uue ülilaheda väljendi temalt: ugga-bugga.

Kui Paulal tunnid lõppesid läksin ma tagasi kooli ning siis suundusime kohalike vaatamisväärsustega tutvuma. Aa vahepeale lisan veel, mõnusalt palav ilm oli kogu see aeg. Võtsime ette siis ooperimaja, parlamendihoone ning peatänava.

Peale seda saime ta klassikaaslaste ja sõpradega taaskord kokku ning läksime koju. Kui bussis olime hakkas Maria jahuma (üks ta sõpradest), et jah buss on ikka rõvedalt täis. Täpselt nagu Iisraelis. Tuli välja, et tüüp on 10 aastat Iisraelis elanud ja siis 1 aasta USAs. Rägib vabalt heebrea ning inglise keelt. Ise on blond täisvereline norrakas. Ta vanemad on misjonärid. Maria käib iga laupäev sõpradega peol ning iga pühapäev vanematega kirkus. Ta on üks neist inimestest, kelle suust tuleb ainult kulda. Nii kui ta suu lahti teeb siis ainult naera.

Koju jõudes tegime kambakesi süüa. Mingi hetk tuli Magnus (üks teine Magnus). Siis mängisime mina, Magnus, Madelene ning üks tüdruk kelle nime ma ei mäelta sulgpalli mingi 2 tundi.

Ta hakkas selle asemel et öelda That's what she said ütlema You call me fat?! (Sa kutsud mind paksuks?!).

Kui me õhtul Madelene'i metroo juurde saatsime, siis nägime metroopeatuses sellist keskealist abielupaari. Mis nad olid umbes 50 äkki. Korralikult riides. Näha oli, et kuskilt sünnipäevalt tulnud. Mõlemad olid mõnusalt švipsis, naine eriti. Too kõndis metroojaamas slaalomit, käed mingisuguse eelajaloolise linnu moodi kõrvale välja sirutatult.

Laupäev 5. juuni

Peale hommikusööki läksime linna taaskord. Seekord alustasime Holmenkolleniga. Eksisime natuke ära ka, aga lõpuks jõudsime kohale. Ma võin nüüd kiidelda, et olen uut Holmenkolleni hüppemäge näinud. Räigelt soe oli taaskord. Paula laenas mulle lühikesed püksid, kuna ma ei taibanud, et siin nii soe võib olla. Sõime jäätist ning suundusime edasi linna. Vaatasime kuningalossi ära ning käisime Vigelandi parkis ka, peale seda tulime koju tagasi. Väsitav oli.

Kella 19ks läksime Vigelandi parki tagasi. Paula klassiõde sai 18 ja ta pidas pargis oma sünnat. Alguses oli suht mage. Paula teadis ainult kahte inimest, aga varsti tuli veel tuttavaid nägusid ning siis oli juba täiega tšill.

Inimesi oli umbes üle 30. Nii et igasugust taarat tekkis palju. Aga see polnud probleem. Sest seal patrullis mingi ugga-bugga, kes igal võimalusel taara endale krabas. See õhtu oli tal vist päris hea teenistus, sest me polnud ainukesed seal. Ma panin pilte ka ning osadele panin kommentaarid ka. Viide sellele god service'i pakkujale on ka olemas täiesti seal.

Südaööpaiku lahkusime. Maria tuli ka meiega. Tegime Vigelandi pargis veel igasuguseid lolle pilte ka. Peale meie oli seal kujude juures veel kaks tšuksi, kes olid natuke tipsutanud. Kui Paula ja Maria just kujude seljas aelesid kargasid need kaks letti ning teatasid oma kebabnorsk'is (norra keel tugeva pakistani vms aktsendiga): "Haha teete pilti." Ma vaatsin neid suu ammuli ja mõtlesin ikka et minge kanni, kuidas nüüd vend alles kildu rebis. Maria oli aga laupäevaks oma asja edasi arendanud ning laksas neile kohe: "You call me fat?!?!". Ta kasutas seda lauset nüüd rohkem selle mõttena et "ah mis sa ütlesid?". Mina ja Paula lihtsalt möirgasime naerda selle peale umbes minut aega. Täiesti haige kui lamp. Räigelt naljakas. Siis läksime koju ning laupäevale sai joon alla tõmmatud.

Jätkub...

2010-06-06T13:26:00.000+03:00

Te ei kujuta ette ka kui räigelt lahe ja soe siin Oslos on! Mul on teile palju rääkida!

2010-06-03T10:56:00.001+03:00

Seda ka et, ma tahaks kohutavalt teada, kes mulle talvel selle Savisaare postkaardi saatis. See oli geniaalne:D Palun ma tahan teada.

Ma hakkasin praegu mõtlema, et siin on harjumatult palju vasakukäelisi inimesi. Imelik.

I'll name my son Stifler, to be Stifler's mom

2010-06-02T12:22:00.002+03:00

Meil on ilm väga soojaks läinud. Iga päev umbes 25 kraadi olnud. Muidugi täna, kui on kehka õues, on ilm jahedam, aga 15 kraadi on ka täiesti korralik.

Viimased kolm päeva olen hoolega Skypenud vipide-võpidega. Lisaks vaatan ma hetkel Star Warsi ka, eile lõpetasin just viienda osa.

Norras on hetkel asjad väga pinevad. Ajakirjandusel on lausa raske valida, mida esikaanele panna:

Riigis on hetkel suur streik. Täpselt kes streigivad ma ei teagi, aga tundub, et igast ametkonnast keegi ikka. Meil koolist on inimesi puudu ning eile linnapeal oli ka igalpool streikijaid näha. Streikijad istuvad oma töökoha ees oranžid või erkrohelised teetöölise vestid seljas. Hetkel ma olen ühiskonnaõpetuses, sest õpetaja on streikimas.
Nadia ei tänanud kordagi, kui punktijagajad Norrale kiidusõnu Eurovisioonišõu eest jagasid. See on nüüd suur paanikaosakond siin. Iseenesest päris inetu lugu muidugi.
SAKSA LENA JUBA SEKSISKANDAALIS! Halloo, ma lugesin selle uudise läbi, vaatsin videot ka. No ausõna, selline porno, et vähe pole. KOHUTAV SKANDAAL.

Ning lisaks sellele ei saa nad endiselt üle näiteks sellest, et Rootsi finaali ei saanud ning et Norra 20. kohale jäi. Ah saage üle juba, kurb kurb jah, aga Eestil läks veel kehvemini ja me oleme edasi juba liikunud.

Eelmine nädal tuli ema minu juurde jutuga, et kas sa oled nõus 3. juunil meie rahvatantsugrupile siin eesti tantse õpetama. Mul oli et, jaa ikka, okei. Siis pühapäeval tuli juba uus jutt. Kuule paneme ajalehte ka kuulutuse. Mul oli jaaa muidugi JEI. Ma loodan, et keegi seda ei näe ausalt. Sest pärast on seal niipalju vanemas eas inimesi, et nendega ei saa midagi teha ju. Eesti tantsud on hoogsamad ja väsitavamad tegelikult, kui Norra omad. Ma ausalt kardan. Äkki ma põhjustan neile 70aastastele südamerabandused või miskit seal?????? Aidake!

Homme (3. juuni) õhtul istun mina rongile ja sõidan tšuhh-tšuhh 8 tundi rongiga Oslosse. Siis tuleb mulle Paula (Šveitsi võp) vastu ja läheme koos kooli. Kui söögivahetund on tuleb Tiina mulle vastu ja siis läheme temapoole! Esimest korda näen Norras eestlast lõpuks ja saan eesti keelt rääkida! Täiega vinge. Paula ütles, et ega mul selle vastu pole, et reede õhtul tema pool tüdrukuteõhtu Martiniga on. Mis mul ikka vastu oli. Martin and the ladys, enough said;)) Esmaspäeva hilisõhtul tšuhhitan läänerannikule Põhjamere äärde tagasi.

Ja siis järgmine nädalavahetus JÄLLE pealinna. ÄSS.

Kuna ma kirjutan seda blogi ka suurelt jaolt enda jaoks, siis ma lõpetan teile küllaltki seosetute sõnadega, kuid minujaoks on need tähtsad mälestused. Pole hullu eks.

Popipäeva bussifeil, laulutrio Skypes, proua Virge Vetter, Virge ja kuupilet, perekondlikud murumängud, eesliga McDonaldsisse, astromees, sekretärihääl, sekretäri riietus, mjäu, Lauri Pedaja juuksurikontor tere päevast, all the things that I do, for all this time.

Palju õnne Kati!
Siin on sinu sünnipäevakink! (Soovitan siia kõigil vajutada)

PS! Ma olen vahepeal hoolega pilte ka lisanud, näiteks albumisse Kool.

Nå har helgen kommet, det er tid for fredags kos!

2010-05-29T14:42:00.024+03:00

Helga har kommet igjen, faen denne uko gikk så fort...det va kjempekoselig å sto opp i dag med solo i himmelen og med fuglar, som synget. Det va koselig med appelsinjus og brunost for frukost. Det va koselig med sykkleturen mellom fjella etter frukost...

Bjørnefjorden! Heimen min!

D&CO SCANDINAVIA

Koffor e alt så koselig i Norge? Korsann kan Norge vere så vakkert?

Norge, åå Norge, du e best!

Os Open, i(g)nato og traktorlespe

2010-05-27T16:58:00.003+03:00

Möödunud nädalavahetusel (22-23. mai) olid onulapsed meie juures. Nende vanemad olid mingile sünnipäevale läinud, mis tähendas, et koer võeti ka siia kaasa. Algul olin ma äärmiselt skeptiline, sest Magnar ja Aro (onupoeg ja koer) on parajad rüblikud, Gørild (onutütar) on hästi tore koguaeg. Aga asjad läksid nii, et kõik pidasid end ilusti üleval ning ma ärritusin ainult ühe korra! Siis kui Aro pühapäeval kell 6 haukuma hakkas ja kuna vaesel Gørildil ei õnnestunud meie välisust avada (seda tuleb raskelt lükata mõnikord), siis Aro haukus kuni kella 10ni kuni keegi ta välja lasi.

Pühapäeval läksime veel Steindalssætre'sse, mis on mägimaja, mida minu ja mu pere mingite sugulastega jagab. Sussitasime vorstikesi ka seal. Lastel oli hästi põnev, sest me tegime lõkke ning Gørild siis sai tähtsalt veeämbri ja kulbiga valvata, et lõkkeplatsi ümbert rohi põlema ei hakkaks, samas kui Magnar sai meile šašlõkivardad metsast muretseda. Tore oli. Väga. Panin pilte ka.

Esmaspäev oli vaba päev, miks seda ma täpselt ei teagi, aga niipalju tean, et oli 2. Pinsedag.

Vahepeal olen ma saanud tagasi 3 kontrolltööd - mata (see, mis 7h kestis), loodusõpetus ning norra keel. Kõik sain 5+. Jumala vinge ju. Täna Tore (mataõps) veel ütles, et ma olen klassis üks parimaid matas ning viimane töö oli mul klassi parim. Ja siis norra keele ja loodusõpetuse tööde kohapealt olen ka suht õnnelik, sest need on VÄGA head hinded ning see 5+ oli mu ESIMENE hinne, mis ma norra keeles saanud olen:P

Teisipäeval oli mul Terjega (klassijuhataja) vestlus. Rääkisime kuidas mul läinud on jne. Hästi positiivne oli kõik.Õhtul istus Martin tähtsalt teleka ees ning mõtles, et vaat kui lahe saabki üks kord elus Eesti poolt hääletada. Muidugi tuli siis välja, et loosi tahtel saab Norra hääletada ainult 2. poolfinaalis. JEI! Lisaks kui Eesti oli ära esinenud rääkis Norra kommentaator tähtsalt, et Leedu võitis aastal 2001 Kopenhaagenis. Mul on ausalt täiega üle visanud juba, et nad koguaeg Balti riigid sassi ajavad.

Täna, neljapäeval, polnud Toret klassis, mis tähendas mina, Marcus, Richard ja Eskill jahvatasime niisama tagapingis ning vaatasime mingit kõige rassistlikumat asja, mida ma elusees näinud olen. Mingi multikas. Nime täpselt ei mäleta, mingi Boocox või midagi siukest.

Mata tunni ajal oli mul Torega ka vestlus (ta mu teine klassijuhataja), jälle oli hästi positiivne. Ta rääkis kuidas tema asju näeb (minu osas). Ütles, et temagi on märganud, et mul on klassiga kontakti raske saada tihti. Arvas ka, et nad kardavad minuga rääkida, kuigi huvi oleks ning üleüldse ta ütles, et meie klass on väga omaettehoidev vms. Ta lisas ka, et talle tundub, et ma olen täiskasvanum kui teised. Nojah.

Aga ma ütleks, et mul on paremaks ikka asjad läinud siin. Kehkas tuleb see eriti välja kohe. Siis on meeskonnavärgid ka eks ning nad on alati avatumad kuidagi. Kehka mulle meeldib nüüd. Ja kehkas olen ma hinantud frisbie- ja rugbymängija ning nad ütlevad et ma oskan slåball'is kohutavalt hästi sööta. Nii vinge ikka, kui mind hinnatakse. Ja näiteks täna kõndisin ma Karianne, Hannahi, Camilla ja Cathrinega koju nii, et me RÄÄKISIME. Ja jumala lahe oli, alguses pidin muidugi neid lausa ahistama oma küsimustega jne, aga lõpuks rääkisid nad lausa ise. Küll oli tore. Rääkisime russ'ist ka. Hannah rääkis, et neil juba plaan valmis. Nemad panevad oma russbuss'i nimeks "Big Mamas" täiega naljakas oli kui ta seda seletasXD. Hannah on selline humoorikas ja lahe inimene, pidevalt tal vägevad ideed jne.

Palju õnne Ramy ja Sandra!

Your mum's so fat, her patronus is a cake

2010-05-21T10:33:00.017+03:00

I'm sorry, I always blackmail people when I'm nervous

Ilm on jälle normaalseks läinud, ehk 9 kraadi ja sompus või vihmane:)

Eile rääkisin esimest korda Annelyga näost näkku peale 10. augustit. Kombekohaselt laulsime ühe Jai Ho kah. Magama sain seetõttu peale kella kahte.

tõt-tõõrõt-tõõrõt-tõt-tõõtõt-tõõrõt jai hoo!

Tundub, et seekordne nädalavahetus tuleb meeliülendav. Onupoeg ja onutütar tulevad nädalavahetuseks siia elama, miks ma ei tea, aga vahet pole. Tähtis on see, et nad võtavad selle kohutava krantsi ka siia kaasa. Nii et nüüd ma saan umbes 48 tundi nautida Magnarit ja Arot...Aga ma plaanin varsti siit minema minna, sõidan rattaga või midagi, ma muidu suren ära lihtsalt.

"But when you hired Sal the electrician it turned out to be Sally the electriciana, and you two had a steamy love affair, but little did you know that Sally was married and now her hobby is coming to getcha!"

Pontšo

2010-05-19T02:16:00.000+03:00

Kell on 17 minutit üle südaöö ja kaks tüüpi lasid mu just Skypes täiega üle. Just siis kui ma terve igaviku kestnud vaginatalk'ile järele andsin ja särgi seljast võtsin. Jess.

Und mul veel ei ole, sest hetkel on nii palju mõtteid peas keerlemas. Vähemalt minupuhul on nii tavaline, et mul on korraga sada (eba)tähtsat mõtet peas keerlemas: kuidas saada kõige kiiremini kõiksugu failid suurde arvutisse; kas minna hytteturile või Oslosse; panna homme punased püksid või ei; kas teha oma mp3ele "lugude puhastust" või mitte; mida Eestisse kaasa osta; kas õpin homme norra keele kontrolltööks või ei; lülituda ümber bokmålile kuna see on lihtsam, või jääda truuks nynorskile, mida on alati südantsoojendav kirjutada ja lugeda; kas oleks aeg kobida voodisse ja proovida õnne unematiga; (ma just avastasin et see viimane lause oli kuidagi nilbe); kas panna särk tagasi selga ja lülitada puhur välja või jätta särk ja soojapuhur nii nagu nad on...

Neile, kes ei tea, siis Norras on ELO ja aastalõpuseminar piirkonniti. Minu piirkonnas on ELO 5-6. juuni ning sinna kutsuti ka siinolevad võpid (vahetusõpilased). Mina sina ei lähe, sest ma olen ju Oslos Paulal (vahetusõpilane Šveitsist) külas. 11-13. juuni on meie piirkonna YFU plaaninud hytteturi. Ehk lähme mägimajakesse nädalavahetuseks, ma käisin seal nendega ka oktoobris - üliäge oli tookord. Aga seekord on lood sellised, et ma ei ole kindel, et ma ka sellele üritusele lähen, mis tähendab, et minul on siinsetele YFU üritustele kohe-kohe joon alla tõmbumas. Nimelt sain ma hiljuti ühelt internilt kirja, et kas ma tahaksin Oslo-regiooni ELO tiimi (mina ja üks Kanada kutt oleme ainueksena kutsutud, but since I'm so awesome I'm not surprised). Oslo-regioonis on kõige rohkem rahvast, et te teaks. YFU kataks kõik reisikulud jne. Kuupäevadeks 12-13. juuni. Ja nüüd ma ei suudagi otsustada kuhu ma lähen. Tahaks mõlemat - nii ELO kui ka hytteturi...Hetkel kaldun siiski rohkem ELO poole.

Alati kui ma bussis olen siis ma tahes tahtmata mõtisklen, analüüsin ja arutlen iseendaga kõiksugu asjade üle. Asjad, mida ma olen üle elanud või niisama märganud/observeerinud.

Norrakatel on esmapilgul hinnates nii mõnedki üsnagi veidrad kombed. Tõsi, ega meie, eestalsedki paremad pole - jaaniõhtul hüppad üle lõkke, või detsembrikuus askeldad sussijuures päkapikuna. Täiesti iseenesest mõistetav on, et Norras sa ei söö hommikusöögiks putru ega koogitükki, vaid sööd võileiba. See, et suurem osa sinu einetest üldse moodustavad võileivad on ju iseenesestki mõistetav igale norrakale, tõeline küsimus seisneb hoopis selles MILLIST võileiba süüa kas siis tööl/koolis ning enne õhtusööki. Kas teha võileib kalamarjaga, singiga või juustuga või teha see hoopis pasteedi ning kurgiviiluga? Nii hõrgutavad, kui siinsed toitumisharjumused ka poleks, ma sellel teemal rohkem ei peatuks, sest ma olen sellest ennegi pikalt ja laialt jahvatanud.

Kas sina oled kunagi bussist väljudes bussijuhile öelnud head aega ja/või aitäh sõidu eest? Ja ma ei räägi pikamaaliinidest. Ma räägin tavalisest liinibussist nagu Tallinna puhul on 18, 23a, 1a, 5 jne. Ma olen kindel, et te ei ole, vähemalt kaine peaga. Samas siin on see täiesti tavaline ning väga tihti lisandub head aegale veel ka sõnapaar vi snakkes, mul pole õrna aimugi kuidas seda tõlkida, aga see on midagi "oleme rääkinud" ning "räägime hiljem" vahepealset. Sellest, miks sa bussijuhti sõidu eest tänad ja talle head aega ütled olen ma täielikult aru saanud, samas kui miks talle vi snakkes öeldakse ma päris kindel ei ole.

Kui jutt juba bussidele läks, siis peaks lisama et siinsed bussid on ainult kahe uksega. Kuna Norras on kõigil oma auto ning bussiliiklus ei sõltu sellest, kas bussijuht soovib enne bussipargist väljumist juua veel ühe kohvi ning süüa ühe sõõriku, siis bussid ei ole pea kunagi täis ning istuda saavad kõik. Seetõttu bussiterrorismi, mis Tallinnas on ühistranspordi lahutamatu (kohati meelelahutuslik) osa, siin ei esine. Keegi ei õienda, et mina nägin seda kohta ennem või et see siin on alati olnud minu koht. Aga ega ma ei kurda, et ma ei pea pidevalt valvama, et keegi mulel hapukapsavedelikku saapa sisse ei tilgutaks.

Ausalt, siin on hea elada. Mind ei häiri, et siin on jahe (hetkel on kõrgrõhkkond meil - pilvitu ja 12 kraadi) ja vihmane, et inimesed on alguses külmad, või et igapäevaeluks vajad alpinistioskusi. Sest kõige selle all peitub jõukas, õnnelik, mitmekesine, sõbralik, vabameelne, toetav ning töökas ühiskond.

Kell on 01:08 ma olen palja ülakehaga Skypes olemisest jõudnud hapukapsavedelikuni, nii et ilmselt on mul aeg tänaseks magama minna.

Või ma ei tea, kustutaks kõik selle siin äkki üldse ära?...

Borghild 2

2010-05-17T17:41:00.005+03:00

TSAU!

Meil on nüüd palju vabu päevi olnud. Neljapäeval oli punane päev, kuna Jeesus läks taevasse. Reedel käisime klassiga Robin Hoodi kinos vaatamas ja peale seda läksime sõpradega Synnøve poole Fusasse. Mina ja Ramy läksime esmalt Synnøvega talli, ratsutasime natuke. Panin pilte ka.

Videod:

Annely laulab duššiall

Helena eksis R-Kioskis ära

Henri koostab oma dieetmenüüd

Pärast õhtul mängisime slåballi (pesapall??) ja siis niisama tšillisime.

Video: Siim kerjab Balti Jaama tunnelis

Laupäeval läksime esmalt Sigridi poole, seal sõime. Pärast tegime isaga kivi-paber-käärid (Ja Helena, see on kivi-paber-käärid mitte se-fa-fu vms), et kes nõud peseb. Mina muidugi kaotasin. JEI!

Peale seda läksime jalkamängu vaatama. Brann-Lillestrøm. Haigelt lahe. Põnev mäng oli. Brannil (Bergeni kohalik meeskond) oli palju häid võimalusi ja lõpuks teise poolaja lisaminutitel löödo värav:P Seis jäi 1-1. Panin pilte ka.

Täna on 17. mai. Riigipüha (kooli pole). Täna 196 aastat tagasi kuulutati välja põhiseadus. Sellepuhul on suured rongkäigud jne. Nagu meil on laulu- ja tantsupeorongkkäik aga osaleda võivad kõik (mingi organisatsioonina, töökollektiiviga, kooliga jne). Me olime YFUga :). Panin pilte ka.

Video:

Theal läks natuke käest ära

(Neil piltidel ja videol olevad punastest ehitajapükstes iniemsed on russid muide).

Sorri, et selline armetu kokkuvõte, aga mul hetkel väga kiire.

Aa seda ka, et nii segadusse ajav kuna on riigipüha siis kõik soovivad üksteisele palju õnne sünnipäevaks. Normaalne:D

Henri, ma kuulsin muideks eile ESIMEST korda raadiost I Like.

Tsaubljäu.

That's getting creepy, even for us

2010-05-10T14:35:00.003+03:00

"So how many times do you think we..."

"A lot. But just remember, if your dad does match with mine, we're only half brother and sister, which means if we only did it 20 times, it was only wrong ten."

Reedel oli matas suur suu kontrolltöö mis kestis 7 tundi ---> surm.

Peale seda sain postkontorist paki kätte (aitäh Mallu!) ja siis sõpradega kokku ning sõiem kõik koos Mõnusat Maiust. (Okei, see ei kõlanud minu peas nii nilbelt). Synnøvel oli sünnipäev käisime kinos ja linnapeal. Ma sundisn teda terve päev siukse mänguasjade poest ostetud tiaraga ringi käima. See vilkus ka. Kinos oli tal see samuti peas. Panin pilte ka.

Laupäeval sain võpidega kokku. Sakslane Fiona oli Lindal külas. Käisime linnapeal. Pärast läksime Theaga Eli poole tegime lasagnet ja kooki. Thea pani mind Henriga msnis räigelt taga...Drittsekk.

"I'm Fey freakin' Sommer's daughter, uh"

Pühapäeval sain ma teada, et meil on esmaspäeval (täna) lotas töö ning reedel mingis aines eksam. 20% õpilastest peab eksamit tegema ja nad valitakse kolmapäeval. Õppeaine valitakse samuti kolmapäeval. Siis õppis Martin suure hirmuga loodusõpetust ning matematikat mitu tundi (loe: rääkis Siimuga Skypes, sõi šokolaadi ja muud head ning paremat, ja vaatas mehiselt Ugly Bettyt).

Täna sain teada, et töö on hoopis homme, ning eksam hoopis järgmise nädala kolmapäeval. JEI!

Hommikul ärgates kattis muideks maad küllaltki paks lumekiht. Head 10. maid!

Tänase päeva vaieldamatu hitt, mida me siin vahetunnis hooga laulame in honour of Amanda:

My milkshake brings all the boys to the yard,

And their like
It's better than yours,
Damn right it's better than yours,
I can teach you,
But I have to charge

Kuna ma hetkel olen loodusõpetuses jagaksin teiega õpitavat.

Me har fått 23 kromosom frå far og 23 frå mor. Difor førekommar kromosoma i par. Kromosoma i eit par inneheldar gen for dei same eiganskapane. To slike gen kallast eit genpar.

Sellega ma lõpetan. Head aega.

Roosa poni

2010-05-05T21:25:00.001+03:00

http://www.youtube.com/watch?v=b04GGWbsNo4

Pandemi 2010+Six and a Half Men+Jesusbuss

2010-05-05T15:49:00.003+03:00

Heihoo Jaihoo!

Hetkel on söögivahetund ning ma mõtlesin, et võiks teha kiire ülevaate senisest asjade kulust.

Esmaspäeval õppisin ma koolis ainult ühte asja, nimelt 1.-17. mai punaste pükstega kooli minna, ei ole hea mõte. Pigem enesetapp. Minule sellest keegi muidugi rääkinud ei olnud varem, nii et teadagi, mis värvi püksid mul jalas olid...Kindlasti te nüüd arutlete, et mis pärast punased püksid sel ajalperioodil siis hea mõte ei ole. Ma kohe ütlen teile miks. Nimelt on Norras selline tava nagu RUSS, ma vist olen isegi maininud siin. Russid on lõpuklass. Ja 1.-17. mai on neil pidu. Üle terve riigi on neil ühesugused riided, sõidavad punaste mikrobussidega ringi ja pidutsevad. Koolis ju nad juua ei saa, aga see ei tähenda, et nad koolis korralikult käed rüppes tunnis istuvad. Räägin teile oma esmaspäevast.

Hommikul läksin kooli. Kool on meil väikse künka peal. Ja siis nägin selle künka jalamilt teiste õpilastega, et kõik russid seisavad künkaotsas kooliees ning ootavad esimese klassi omi veeämbrite, veepommide, voolikute jne asjadega. Kõik olid ühtemoodi riides ka. Otseloomulikult mina ja teised esimese klassi õpilased ei olnud just vaimustuses koolitee jätkamisest. Läksime siis osadega teist teed pidi. Aga nagu me kahtlustasimegi, olid russid ettenägelikult blokeerinud kõik koolijuurde viivad teed. Sõbrad olid mul suht paanikas, et ei taha märjaks saada ju, et mis nüüd teha. Mul oli, et ah tavai märjaks saame me tundub nii või naa. Ma võtsin siis julguse kokku ja jooksin tanki. Russid olid varmalt meid ootamas. AGA SIIS! Avastasid nad, et mul on jalas punased püksid. Seejärel algas opetatsioon "Jaht Martinile" millele lisandusid kahjurõõmsad hüüded: "Ära käi punaste pükstega!". Kui ma lõpuks oma esimesse tundi jõudsin, matasse, siis õpetaja küsis, et kas ma ujusin kooli. MA OLIN LÄBIMÄRG! Mitte keegi polnud mulle ju öelnud, et punased püksid = surm. Sõbrad said mul ka vett, aga tundus, et ma sain siiski terve oma klassi eest ka. Aga jumala lahe oli! Ausalt! Jumala pull. Mis seal ikka koolipäev läks edasi (mind oli kusjuures võimalik mööda koolimaja jälitada tänu veeloikudele, mis must maha jäid, aga õnneks seda ei tehtud) ja päeva lõpuks, kui Marcusega koju kõndisin tõdesin ma: "Et nii hullusti isegi ei läinud, arvestades seda, et mul oli seljas midagi punast (püksid on need kõigekõige hullemad asjad veelXD)." Ja iroonilisel kombel, just siis kui ma seda öelnud olin ja suu kinni pannud, siis vaatasin ma üle õla ja meile lähenes üks russibuss. "...Või siis mitte" lisasin ma Marcusele. Aga ikkagi läks hästi, sest ainuke asi, mis sealt bussist meie (loe: minu) poole lendas oli üks tops mingisuguse jäätisekokteili või kohvi või muu seesugusega. Sellega sain endale vastu vasakut jalga, aga suurem osa sellest lõpetas sellest siiski asfaldil.

Peale kooli tantsimas rääkisin oma seiklustest neile ka. Gro (viiuldaja) lasi niimoodi kajakat ja mõnitas veel kaua:D Aga see on nii temalik:D Aa ja nad said Kalevilt vastuse ka Märjamaa kohta - nad on tulijad! Ma olen nii leilis:)

Maarud og Frustrerte Fruer

2010-04-28T21:32:00.001+03:00

Võttis aega, mis ta võttis, aga mina nüüd kirjutan. Nii vaatame siis...jah eelmine nädal...

Neljapäeval (22.04) oli koolis seiklusterohke. Päeva keskel oli kaks norra keelt. Me alustasime uue osaga - keel/keeled. Tundi alustasime sellega, et tutvustasime end islandi keeles:) Jumala äge. Islandi keeles ei kasutata ju eriti perekonnanimesid - on nagu venelastelgi see poja/tütre värk. Noh nalja sai, kui keset Reidarsdottíreid ja Josteinsone tuli üks Martin Urmasson :D Seejärel asusime siis vana-norra keele juurde (keel, mida rääkisid viikingid, ja mis ongi peaaegu tänapäeva islandi keel). Jagati käänetetabelid kätte ja pandi tõlkima. Pärast kontrollisime oma tõlkeid. Asi lõppes nii, et mina olin ainuke, kes kõik asjad õieti käänas ja pööras, sest käänded ju on minu kui eestlase jaoks loogilised ja loomulikud:) Nüüd me õpimegi tundides vana-norra keelt. Tõlgime lauseid norra keelest vana-norra keelde ja vastupidi.

Peale seda tuli geograafia. Seal kiskus tuju küllaltki nulli. Õpetaja jagas kontrolltööd tagasi meile, ma sain uhkelt hinde 2. Ja ta oli jälle nii pahane mu peale. Ta eeldab, et kui ta annab kontrolltöö jaoks üle 50 lehekülje materjali täis raskeid mõisteid ning tekste, siis mulle jäävad need kõik meelde. Töös oli meil 4 suurt küsimust, ma vastasin ühele neist ainult põhjalikult - umbes kolmveerand A4 ja teistele küsimustele ainult paari reaga. Hinnet 2 ilustas mul seal veel kuri kommentaar selle kohta, et ma peaksin oskama talle detailseid ja põhjalikke vastuseid anda kõige kohta. Mida iganes.

Mida edasi tund liikus, seda kummalisemaks see õpetaja muutus. Ärge nüüd must valesti aru saage, ega ma üllatunud ei olnud. Ta ongi küllaltki veider. Ta harrastab mult ikka küsida keerulisi küsimusi näiteks Eesti majanduse või emapalga kohta. Kui eelmistes tundides on tulnud tema suust pirne nagu: "Martin, kas teil Eestis naised töötavad?" või "Martin, kas teil Eestis arvutid on?". Siis seekord läksin ma temaga natuke kaklema lausa.
Teemaks oli meil sõjad Balkanil. Ja siis ta hakkas lahkama, miks seal sõda siis täpselt algas. Alguses rääkis ta tükk aega nüüdisaegsest riigist nimega JUGOSLAAVIA, kuid mingil hetkel, lülitus ta Serbiale üle.
Ma täpselt sõnasõnalt seda vestlust ei mäleta, aga sisu on enamvähem sama:

"Esiteks Horvaatias kasutavad nad ladina tähestikku, Serbias vahetavad kirillitsa ja ladina tähestiku vahel ning Bosnia & Herzogovinas kasutavad kirillitsat," analüüsis ta sõja põhjuseid "teiseks on usud. Horvaatias on nad Rooma-Katolikud, Bosnia & Herzogovinas aga moslemid. Martin! Sina tead, mis usk on Serbias!"

Mina olin sellepeale: "Ee..ei tea."

Õpetaja: "Sama mis sinagi oled!"
Mina: "Ee...luterlased siis?"
Õpetaja: "Sa ei ole luterlane, sa oled ortodoks"
Mina: "Ei, ma ei ole mingi ortodoks ning Eesti on luterlik riik."
Tema: "Ei Martin sa ilmselt ei ole kuulnud. Ma tean selliseid asju sinust paremini eks ning ma tean, et Eesti riigiusk on ortodoks." (põhimõtteliselt andis mõista, et tema on õpetaja tema teab paremini).
Ma olin nii jahmunud, et mul kulus natuke aega toibumiseks, aga siis vastasin: "Selles, et Eesti on luterlik olen ma 100% kindel."
Seejärel vahetati kiirelt teemat.
   Selle tunnijooksul jõudis ta veel küsida: "Martin, kas teil Eestis nisujahu on?" Millepeale ma ausalt talle lolli näoga otsa vahtisin ja palusin, et ta oma küsimust kordaks, sest ma olin kindel, et ma olin valesti kuulnud. Aga tuli välja, et ei olnud. Kui ma talle jaatavalt vastasin, hakkas mees rääkima, et jah, seda ta kahtlustaski, sest Norras ju ei saa põldu pidada eriti, kuna maastik ei sobi. Seevastu Ida-Euroopa on selleks justkui loodud. Ja tegelikult ongi terve see Ida-Euroopa üks suur põld (tema käitumisest ja olekust sai aru, et sel lausel oli kahemõtteline sisu).  Ma tundsin end ausalt haavatuna, sest ma ei luba kellelgi öelda et EESTI ON PÕLD.
   Teatasin talle, et minu arvates küll Ida-Euroopa üks suur põld ei ole ja et maastik sobib selleks suurem osa Ida-Euroopa riikides tõesti häsi, ning riigid nagu Poola ja Valgevene on ju oma suure põllumajanduse poolest tuntud. Aga kas ikka tõesti saab öelda, et kogu Ida-Euroopa ongi üks suur põld? Ütlesin, et minu arust mitte, kasvõi juba sellepärast, et ma võin julgelt väita, etEesti küll mingi lõputu põld ei ole. Pigem siis juba mets (nagu see paremini kõlas eks, kui nüüd järgi mõtlema hakata:D). See polnud esimene kord, kui ta räägib Eestist ja/või Ida-Euroopast sellise halva tooniga ning väga eelarvamuslikult. Mind tõsiselt häirib see.

Pühapäeva hommikul sain Sandralt sõnumi, et ou saame 11.30 kokku keskuses (mitte kaubamaja). Ma alguses tõesti ei viitsinud hommikul vara end liigutada, aga siiski läksin. Kohalejõudes tuli välja, et Sandral jäi mainimata, et ees ootab 14km kõndi. Ma olin oskuslikult ajanud jalga lumivalged püksid ning kõike muud kui jookustossud. Kõndisime 3 tundi, iga 2km järel olid siusked kontrollpunktid kus pidime küsimustele vastama. Ma sain auhinnaks T-särgi. JEI:D

Meil on vihmahooaeg alanud jälle. Nüüd liigun ma alati Bergeni rahvarõivis - vihmavari, kummikud ja vihmajope. Täna sadas loomulikult ka. Kehalises pidime jooksma umbes 7km ning see tee viis läbi ettekujutamatute takistuste. Mäed, mülkad, soolaadsed asjad, sõjaväe laskeharjutusala ning karjäärid on vaid mõned neist. Tunni lõpuks olin ma üdini läbi ligunenud. Tossud olid mitu korda täielikult veeall olnud, lühikesed püksid (olin ainuke ajuhiiglane, kes oli kehaks täna lühikestes pükstes), pusa ning PUSA ALL olev särk olid läbimärjad. Lõppkokkuvõttes ma ei ole kindel, kas ma käisin nüüd jooksmas või ujumas. Aga seda mõnusam oli hiljem kuuma duššiall liguneda. Tegelikult mulle meeldis. Kohe väga. Loodan, et järgmine tund on samasugune ilm ja jookseme jälle sama rada! Ausalt!

PS! Laura, Ragnhild (YFU Norra sõp'ide koordinaator) saatis mulle su profiili igast asjadega. Ma nüüd hakkan sulle pere nillima:) Loodame, et läheb õnneks:)

2010-04-15T20:52:00.002+03:00

http://fotoalbum.ee/photos/arrokas/67633899

Vasakpoolne on see, mis hetkel on (katuse tagant paistab õrnalt mäe piirjoon).

Parempoolne pilt on tehtud paar päeva tagasi, kui ilm oli pilves.

Neile, kes ei tea, siis hetkel on Norras lennujaamad kinni, sest Islandil purskas vulkaan ja see tuhapilv on nüüd siia jõudnud. Õues haiseb tuha järgi ning hingata on suhteliselt raske - nina läheb kinni.

Askepott

2010-04-15T13:47:00.002+03:00

Viimased kaks päeva on olnud nii nii ilus ilm! Sooja on olnud kuskil 17-18 kraadi. Ma olen peale kooli alati terrasil lesinud ja lugenud Potterit.

Eile, peale kahte maailma kõige igavamat ühiskonnaõpetust tuli söögivahetund ja siis me läksime õue. Kuna russetid on lähenemas, siis on lõpuklassid koostanud ka oma "musta nimekirja" ning vaikselt algabki juba seal olevate inimeste terroriseerimine. Teisipäeval sai paralleelikas Iselin katusel ämbritäie vett kaela ning eile käis jaht kõikidele esimese klassi õpilastele veepommidega. Mul vedas ma istusin Helene ja Synnøvega murul eemal.

Russetid on üks norra traditsioon. Lõpuklass on RUSS, ja siis viimasel veerandil (eriti lõpupoole) käib siuke suur mässamine. Ma ei oska seda täpselt teile seletada, seda peab ise nägema lihtsalt. Aga põhimõttelsielt nad pidutsevad palju, neil on spetsiaalsed RUSS riided, nad tellivad mais või juunis (ma täpselt ei tea) endale sellise väikse bussi ja siis sõidavad sellega ringi ja teevad igast värke (nt korraldavad reide põhikoolidesse röövides sealseid õpilasi klassidest või tehes äkkrünnakut veepommidega/munadega vms).

Kehka oli nii mõnus, soe oli!!!! Peale seda läksin poodi ostsin endale suure koka ja viinamarju:) Ja siis koju terrasile lugema:)

Hetkel on meil asjalood juba sellised, et ei saja enam vihma. Sajab tuhka. Või siis mõlemat korraga. Tänu sellele on täna sooja 5 kraadi.

Martin Arro ja jaht lendavale ämblikule

2010-04-08T20:38:00.000+03:00

Vaheaeg ongi läbi ning see sai seekord sisustatud näiteks nii, et aitasin Ingridil koju kolida tagasi kolmapäeval. Ing tegi meile (mulle ja mammale) lõunasöögi ka. Jagasime Ingridipoole jõudes tööd ära - minu ülesanneteks said aknad ning asjade viimine autosse. Kokku olime seal natuke üle kolme tunni.

Umbes kell 15 siis lahkusime sealt ning ema tuli taolise toreda mõttega lagedale: ”Aga tead Martin, kui me juba naguinii linnas oleme läheme korraks vanaisale ja vanaemale ka külla!” JESS.

Aga ma juba õpin ning seetõttu alustasin juba autos plaaneerimist, kuidas pääseda vanaisa ajaloolõksust. Ma teadsin, et vanaisa istub alati oma tugitoolis akna all. Niisiis koostasin ma taolise plaani, et istun tugitooli, mis on vanaisa omast umbes kahe meetri kaugusel ja asub diagonaalselt tema ees. Tundus, et see on mu parim võimalus ning plaan oli pea täiuslik, kuid minu plaanis laiutas suur auk...Kohalejõudes toimisin ma nii nagu ma olin kavalalt kavandanud. Ma olin oma tugitoolis istunud napilt minuti, kui mõistsin, et minu plaanis laialt haigutavast august saabki minu kirstunael...Nimelt oli minu tugitool asukoht riiuli kõrval, mis oli täidetud entsüklopeediate ning kõikvõimalike ajalooliste teatmikutega. Tuletan teile meelde, et vanaisa oli näoga minu poole, mis tähendab, et raamaturiiul jäi talle teepeale ette. Silmapilkselt tõin oma plaani sisse uue puntki – diversioon. Otsustasin riskida ning vestlust aktiivselt juhtima hakata lootes, et see hoiab vanaisa tähelepanu mujal. Kuid jänes juba šampust ei joo. Enne, kui ma arugi sain olin juba kaelapidi kistud Teise Maailmasõjaaegsetesse relvadesse, sõjataktikatesse ning uppunud lahingulaevadesse.

Mingil hetkel tekkis mul võimalus saada enda kätte teaduslik ajakiri "Illustrert vitneskap - Historie" ning leida sealt artikkel erinevate teooriate kohta, kuidas inimesed Ameerikasse said. Teemat ohtlikult suunates sain ma vanaisaga jutule Vanast Ajast ning spekuleerisime ka sellel samal ajakirjaartiklil, mida ma mainisin. Pean lisama, et lõpuks oli kahju ära minna. Temaga on kohutavalt huvitav rääkida, aga jama on selles, et tema meelisperiood ajaloos on Teine Maailmasõda ning mina olen rohkem Vana Aja huviline jne. Aga noh nagu ütles Ron Weasley targalt „Mürgised kärbseseened oma täppe juba ei muuda“ - eeldan, et järgmine kord omandan taaskord teadmisi millestki taolisest nagu Hitleri armee relvad, sõjalaevad, sõjalennukid ning Rootsi kuningatele tehtud atendaadid. Loodan, et mul õnnestub järgmine kord ka kuldse kesktee leida temaga. Hoian teid oma seiklustega kursis.

Kella 18 paiku läksime ära. Mu mamma vend elab ju vanavanemate kõrvalmajas ning siis tuli emal taaskord tore mõte minna lasta neile uksekella ning soovida kenasid pühi. Kui uks avati kutsuti meid viieks minutiks sisse, sellest ju ei saandu keelduda. Nii kui maha istusime diivanile tuli välja, et Thorsteinil ja Sølvil (mamma vend ja tema naine) läks just see päev pesumasin katki! Vaat kus lugu! Aga see pole veel midagi võrreldes sellega mis järgnes - 45 minutit puhast kulda teemal "Minu eelmised pesumasinad" mamma ja Sølvi esitluses.

Kui me sealt ka lõpuks minema saime peale umbes 55 minutit olid mu ajud aknapesuvedelikust, ajalooentsüklopeediast ning pesuamsinatest nii läbi *igaüks lisab siia nüüd sobiva sõna*, et ma olin valmis eluks Paldiski maanteel rohelise aia taga.

Seejärel läksime veel poodi, kus olime natuke alla kahe tunni, sest allahindlusi oli palju ja mammal on nende vastu nõrkus. Ma ei peatu sellel teemal pikemalt, aga et teil mingigi ettekujutus tekiks, siis me läksime poodi selleks, et osta midagi õhtusöögiks. Kui meie käru oli umbes 80% ulatuses täis, siis polnud me ikka veel midagi õhtusöögiks leidnud.

Neljapäeval või oli see reedel? Igatahes siis tuli meile Ingridi sõbrants ülikoolist ka külla. Ta on Hiinast ja tema nimi oli midagi S tähega. Vanemad olid kodust läinud ja me veetsime mõnusalt aega Firefly vaatamisega telekast, koogi küpsetamisega ja selle söömisega ning niisama jutustamisega. Sain palju huvitavaid asju tegelikult teada Hiina elu kohta. Kusjuures, see šokolaadikook, mis me tegime, oli S-i elu esimene kook, mida ta küpsetanud on - Hiinas polevat kombeks.

Nüüdseks on vaheaeg läbi ja käin rõõmsalt jälle koolis! Eile lasin üle! Aga tegelikult on mul põhjus ka. Mul on ju kolmapäeviti kolmandaks tunniks. Ja ma panin kella 9.45 helisema. Kell helises, tõsiselt kaalusin ülelaskmist, aga too päev oli erandlik - mul oli tahtmist kehalisse minna! Läksin siis duššialla ning seal olles avastasin, et pagan, ma olin pannud kella helisema nii, nagu ma oleks pidanud minema neljandaks tunniks. Selleks ajaks oli muidugi aeg niikaugel, et ma olekski kooli minnes ainuöt kehalistes olla saanud ja nii väga ma seda ka ei oodanud siiski. Ju siis oli saatusepoolt ettemääratud...

Homme tuleb koolis magus päev - analüüsime luuletust (metafoorid, personifikasjoonid, teemad, meeleolud, sümbolid jne jne) ja seejärel kirjutame 4 tundi kirjandit. JEI.

Hallowed are the Ori

2010-03-28T16:59:00.005+03:00

Väga paljudel norralastel on kombeks lihavõtete ajal minna hytteturile ehk kuskile majakesse näiteks mägedes. Meie peres seda kommet pole. Kahjuks on nii, et paljudel minu sõpradel on, mis tähendab, et minu lihavõttevaheaeg paistav tulevat teguderohke.

Söögitoalaual on meil suur lihavõttemuna, mis on täidetud lihavõttešokolaadiga. Ma vist ei pea lisama, et minu teed ristuvad müstilisel kombel selle munaga hämmastavalt tihti.

Lumi sulas meil ära, väljas on 8 kraadi sooja ning sajab. Mõnus on, siiski tahaks samuti soojemat ilma, aga mulle meeldib, sest õhk on mõnusalt värske. Aken on mul lahti. Oleks natuke soojem võtaksin ma tooli ja koliks õue...kui järelemõelda, siis ma võin seda ka nüüd teha mõnus oleks varju all istuda, jope seljas ning vaadata Stargate.

Landry: "What does this have to do with where

this alleged treasure is buried?"

Jackson: "Well there are a number of inflicting interpretations but certain threads point to the Knights of the Round Table. Gathering great treasures from the far corners of Arthur's domain and hiding them in a magical strong hold in Avalon."

Mitchell: "Including the Holy Grail."
Jackson: "According to some."
Vala: "This grail...what's that worth?"

Eilse päeva ma sisustasingi Stargatega. Mul on SG-1 kolm viimast hooaega. Hetkel olen 9nda hooaja algul. Vala on juba vägevalt tuusamas oma ütluste ning olekuga ning Mitchell juba mainib: "As my grandma used to say..." Olgu ma kaldun juba natuke teemast kõrvale, suurem osa teist ilmselt ei saanud midagi hetkel aru kellest ma rääkisin ning mis neis nii erilist on.
Ma olen hetkel oma toas rongist saadud fliistekk õlgadel ning aken minu ees on avatud. Isa istub elutoas loeb raamatut ja kuulab Edvard Griegi "Anitra tantsu". Ema magab endiselt. Kell on 15.32

Ma olen viimasel ajal tihti end koolis mõtlemast leidnud, et Eestis on alguses päris harjumatu koolis olla. Ma ei tule ju Eestis klassi nii, et istun sinna kuhu tahan või soovi korral nihutan lauda kuhu tahan, võtan seejärel läpaka kotist välja ning torkan laadija pistikusse. Eestis pean ma soojendama üles oma suhted pastakaga ning igasuguste kaustikutega. Imelik ma ei õpi ju enam mitte kunagi norrakeelsete luuletuste tõlgendamist, ei kirjuta kirjandeid norra keeles, ei paku tunni ajal inglisekeeleõpetajale viinamarju (siinkohal tekkis mu mõtteis pilt sellest kui kitsaks kriipsuks Tiimani suu tõmbuks, kui ma talle keset tähtsat grammatikaharjutust viinamarju pakuks). Koolisüsteem on siin siiski absoluutselt teine. Kuigi, tõsi natuke liiga lebo isegi.

Vaatamata sellele, et täna on pühapäev ja vaheaeg algas reedel ootan ma juba kooli. Siis on vähemalt midagi teha ning saab inimestega suhelda. Tõsi, vara tõusta mulle ei meeldi, aga samas...Ükspäev bussis Janne, Guri ja Saraga arutasime, et ma ju lähen juba 3 kuu pärast ära. Ma ei tea kuidas teiega on, aga minul on selles osas PAANIKA. Ma ei taha! Ma olen nii ära harjunud selle eluga, kooliga, koduga, perega, ilmaga. Ei taha tagasi tulla! Tõesti ma ei taha, et see aasta juba läbi saaks. Jah, muidugi tahan ma teid jälle näha ja Eestis olla, aga eks täielikult mõistavad mind ainult teised vahetusõpilased.

Samfunn

2010-03-24T21:11:00.000+02:00

Täna oli meil kohutavalt huvitav ühsikonnaõpetus. Ma sain sealt paar ideed, millest ma võiksin teile kirjutada, sest ma ei ole teile nendest asjadest vist enne rääkinud.

Kui ma augustis siia saabusin mõjus mulle alguses küllaltki ehmatavalt asjaolu, et siin on nii palju sisserännanuid: araablased, indialased, pakistanlased, türklased, latiinod, asiaadid ja mustanahalised. Moslemitest hinduistideni.

Ma harjusin sellega tegelikult üsna kiirelt ning ma ei märka seda enam ning pean seda täiesti tavaliseks, kui minu kõrval istub bussis mustanahaline mees vatijope seljas või noor hijabit kandev meigitud araablanna.

Enne, kui ma jätkan teen teile kohe selgeks erinevuse burka ning hijabi vahel. Mõlemad kuuluvad mosleminaiste garderoobi.
Hijabi on peakate, mis katab ainult juuksed.
Burkaga on sellised lood, et ma täpselt kindel ei ole, kas see on ainult peakate või terve rüüb. Aga seda ma tean, et burka on see riideese, mis katab terve näo jättes ainult silmad nähtavale.

Tänases ühsikonnaõpetuses oli teemaks eelarvamused, stereotüübind ning sallivus. Küsiti meie arvamust hijabi ja burka kohta, sest siin on koguaeg aktuaalne teema, kas need tuleks keelustada. Hetkel on Norra riigis seis selline, et hijabi keelustamist ei arutata, mina olen sellega samuti nõus, see pole vajalik. Burkaga on teised lood. Seda plaanitakse keelustada. Sest sellega kaasnevad ju kõik isikuttõendava dokumendiga seotud probleemid - kuidas sa tuvastad isikut, kui nad oma nägu näidata ei tohi?
Meie koolis on ainult 2 tüdrukut, kes kannavad hijabit ning burkat ei kanna keegi. Väljaspool kooli kannab enamus noori moslemineide hijabit ning kõik mosleminaised hijabit ning paar korda olen näinud ka burkat.
Klassisisese arutluse järel jõudsime järeldusele, et kui me kohtame kedagi, kes kannab hijabit siis suurem osa meist ei omaks eelarvamusi hijabikandja osas, külla aga burkat kandva inimese osas.

Selline asi nagu rassism ning ebatolerantsus teiste rasside suhtes on siin küllaltki harv, samas kui Eestis on see ju suur probleem. Pea igaühel on sõpru või tuttavaid teistest rassidest. Minul on näiteks sõpru, kes on poolegiptlased ning üks on mustanahaline(ja ma ei räägi hetkel vahetusõpilastest, siis oleks nimekiri suurem).
Kuuldavasti pidi Oslos olema veel rohkem sisserännanuid, kuskilt olen kuulnud arvu et kolmandik sealsetest elanikest on immigrandid.

Kusjuures tänu sellele, et siin on nii palju erinevaid rahvusi koos, on siin näiteks alati hiina, jaapani või korea restoranis töötajateks asiaadid, kebabiputkades vaatab sulle alati vastu türklane ning rahvusvahelist toidupoodi peab üldjuhul mees indiast, kes võib mõnikord su peale ostu sooritamist öelda: "Thank you, come again". Eestis on ju üldiselt hiinarestoranis ettekandja noor eesti üliõpilane.

3P

2010-03-21T18:48:00.000+02:00

http://www.youtube.com/user/arrokasnorras#p/a/u/0/ZFqn7Vn1Vbk

Käisin eile Thea pool ja siis tegime ühe video. Küllaltki mõtetu tekst, aga vahet pole:D
Taustainfoks niipalju veel, et Bokmål ja Nynorsk on Norra kaks ametlikku kirjakeelt ning østlandsk on dialekt(id) mida räägitakse Oslo ümbruses.

Subtiitrid saate kui klikite nupule "CC";)

Mis on kahe jala vahel?

2010-03-19T20:13:00.000+02:00

Kolmapäeval kooli minnes tervitas mind ~20cm lund, paduvihm, tuul ja sulavesi. Täiuslik päev õues toimuvaks kehaliseks kasvatuseks. Ajasime siis vapralt oma dressid ja pusad selga ning läksime õue. Külm oli, kuradi külm oli ausalt.

Tunnitegevuseks oli siis jooksmine. Mingi 5km kuskil rajal majadevahel. Väga magus oli, tossud olid märjad, asfaldil oli jää, lumi sulas ja tuul puhus. Mina ja Sara olime esimesed, kes kooli tagasi jõudsid. Mõtlesime veel, et ei tea mis imeläbi, sest me olime kuskil keskel jooksjate seas. No ootasime siis mingi 15 minutit seal väljas kooli ees ja külmetasime. Seejärel jõudsid teised. Tuli välja, et me pidime kuskil kogunema enne kooli tagas pöördumist.

Iseenesest oli tund huvitav ja lahe, sest see oli ju ekstreemne. Vaevalt, et mul kunagi kehaline Eestis on sellistes ilmastikuoludes ning märtsi keskel. Koolipäeva lõpus sain ka kehalise järelmõnusid nautida - tuulepõhjustatud närvivalu seljas.

Täna mõtlesin taaskord, et nii imelik on mõelda, et olen Norras elanud ainult 7 kuud. Kohutavalt võõras on mõelda, et ma olen elanud kuskil Eestis, maganud teises voodis, söönud teises köögis, käinud teistsugust kooliteed, oodanud nr.23 bussi (mis on täielik lotomäng ju), kasutanud igapäevaselt eesti keelt ning õppinud koolis taoliseid veidraid aineid nagu vene keel, keemia, kunst, füüsika ning muusika.

Veider, et ma pean vähem kui 4 kuu pärast kohvri jälle kokku pakkima ja tagasi minema. Ma küll mõtlen Eestist kui kodust, kuid samas on siinne elu mulle saanud nii iseenesestmõistetavaks...

Hetkel on meil torm, sajab jubedalt paduvihma ning tuul puhub väga tugevalt. Korstnas puhub ka vilinal ning majaseinad värisevad jubedalt vahepeal. Loodan, et läheb õnneks ja ma ei leia end oma diivaniga keset Kansase osariiki Dorothy juurest.

...Rataskaevu tänav

65 ways to annoy Voldemort

2010-03-16T17:53:00.013+02:00

Esmaspäeval teatati meile, et slaalom ja kõik muud asjad lükatakse edasi, sest ilmaga on kehvad lood. "Teisipäeval saate uue kuupäeva," öeldi meile. See tähendab, et kolmapäeval on siiski kehka. Õues.

Uue tunniplaani saime ka, mul poel elusees nii head tunniplaani olnud ausalt!

Esmaspäeviti 7 tundi

Teisipäeval esimesed 3 tundi vabad, ja siis ainult 3 tundi

Kolmapäeviti esimesed 2 tundi vabad, ja siis ainult 4 tundi

Neljapäeval 6 tundi.

Reedel 7, (iga 7s reede on vaba).

Peale kooli mõtlesin, et mul natuke vaba raha, käiks poodides ja äkki on mdiagi riideid. Aga ei olnud midagi loomulikult...

Täna ärkasin kell 10 ja vanaema oli külla tulnud. Sõime tema ja emaga koos hommikust. Siis läksin ma kooli lootes, et uus slaalomipäev on samuti kolmapäeval.

Meil pidi olema 2 lotat ja siis 1 inka, aga oli ainult 1 lota, sest meil oli poliitiline aktsioon. Ma täpselt päris aru ei saanud, aga põhimõte oli selles, et praegu saab koolist vabaks võtta ala reisiks, või õppimiseks vms 14 päeva ja mingi poliitik tahab seda vähendada. No siis oli meil selline suur aktsioon läksime kõik õue ja tegime keset lund suure lõkke ja seal olid mingi kõned jne. Huvitav oli jälgida tegelikult seda. Miks Eestis ei ole.

Selleks ajaks polnud ma endiselt uut kuupäeva kuulnud, aga varsti saime teada, et suure tõenäosusega jääb kogu see asi üldse ära. Ausalt miks neil oli vaja sellega märtsi keskpaigani üleüldse oodata? Fuck it, I'm going to Hogwarts...ütleks selle peale.

Kojutulles oli vanaema ikka siin:) Läheb alles õhtul ära. Võtsin klaasi apelsinimahla ning pakk sai tühjaks. Mõtlesin, et tavai, lõikan selle ülevalt katki saan selle viimase tilga ka kätte, siis pesen paki ära ja panen paberjäätmetesse. Ma lõikasin nii osavalt, et see viimane tilk mahkla ei lõpetanud mitte klaasis vaid põrandal. Lisainformatsiooni veel niipalju, et vanaema oli just põrandat pesnud hoolega. Feil:D

Hetkel on mul igapäevane meelelahutus - Stargate Atlantis.

What is Alice doing in Wonderland? She should be in the fucking kitchen!

Annely on nii armas

2010-03-13T23:49:00.001+02:00

Kell on peaaegu 11 õhtul, ma olen oma toas ja loen raamatut lebotades pehmetel kandilistel asajandusetel. Ingrid on jälle kodus, pidasime maha ühe kõdimaratoni. Tema võitis. Ma kardan ju kohutavalt kõdi. Akna tegin ka lahti, nüüd on mõnusalt jahe ning värske õhk. Kaunis eestikeelne muusika käib vaikselt taustal.
Lõõgastav laupäevaõhtu.

You've been a very bad girl, a very very bad bad girl GaGa

2010-03-13T13:31:00.005+02:00

Neljapäeval oli põrgu. Kann oli valus (ole vait iss:D). Meil oli kolmapäeval kehaline. Ja seal oli ringtreening hindele jälle. Pidime seina najal istuma 4 minutit, et 6te saada. Ma sain nagu enamuski. Me oleme kavalad. Nipp on selles, et sa ei tohi mõlemale jalale toetuda. Pead kord ühele siis teisele toetuma. Saab jalgu puhata jne. Kui ma seda teinud poleks, siis ma vist voodist välja poleks saanudki:S

Muud erilist poelgi juhtunud tegelikult, suht rutiinne, aga eile vaatsime Eesti Laulu Helena ja Heleniga. Ohtrate kommentaaridega.

Helene tuli Jamaicalt tagasi:)
Loodusõpetuses oli reedel blokkdag. Võtsime endalt verd ja siis testisime seda ja selgitasime välja oma veretüübi:) Jumala lahe oli!

Mõelge nüüd natuke, kas te olete näinud kunagi midagi taolist, et väljas on 30cm lund ja sajab paduvihma? Vot meil oli siin selline ilm neljapäeval terve päev.

Ma olen unustanud mainida: http://www.youtube.com/watch?v=uD8OT700DFk

Eelmine nädalavehtus. See kestis kokku umbes 10 minutit, just siis kui asi hakaks heaks minema, sai filmijal mälu täis kaameral-.- Aga juhtub:)

"Sure you wanna do this Honey-Bee?"
"What do you mean am I sure?"
"You know what they say, once you kill a cow, you gotta make a burger."

"You know Gaga, trust is like a mirror. You can fix it if it's broke."

"But you can still see the crack in the motherfuckin' reflection."

Hey, don't use that word - it's offensive!

2010-03-09T14:00:00.000+02:00

Reedel pakkisin oma 7 asja kokku ning ema sõidutas mu sinna mägimajja, kus pidime see nädalavahetus tantsugrupiga olema.

Reede õhtul tantsime, tegime nalja jne. Ma olin läpaka kaasa võtnud ja 2 filmi ka. Vaatasime õhtul (või öösel) siis Ghosts of My Girlfreinds Past. Minu ja Thea toas koos Ingeborgiga. Ingeborgil tekkis sel ajal minu juustega hull teema: „Nii armsad, nii mõnusad, koguaeg võiks sasida neid:).“
Film sai umbes kell 01.30 läbi ja mina ja Thea jäime üles, Ingeborg läks allakorrusele tagasi ja oli teistega.

Nagu mägimajades ikka oli ka seal kohutavalt külm. Mina ja Thea magasime pisikeses toas, kus oli üks nari, mille madrats oli umbes 80cm. Kuna haigelt külm oli siis me magasime ühes voodis. Rääkisime Theaga kella 3ni tolerantsusest ning Jakobist (tüüp, kellega tal susiseb).

Järgmine päev oli jälle tants ja naer. Grillisme ka õues, lumnd oli 30cmXD

Ma olin teemakohasel tikka eesti folkmuusikat kaasa võtnud, asi lõppes sellega et nad õppisid tursapolkat, sest see viis oli: „Nii-nii ilus.“

Õhtul mängisime „Æ sit her” (super mäng ausalt). Ja sõime kooki ja muid kaloripomme, nagu Katrin ütleb.

Magama ei julenud keegi minna eriti, sest külm oli ju tubades:D Soe oli ainult elutoas ja tantsusaalis ja köögis:D

Ma olin esimene kes magama läks. Thea tuli ka varsti järgi. Seekord lobisesime samuti maast ja ilmast ning klatšisime ka loomulikult:D Seekord oli Thea kaval ja võttid veepudeli voodisse kaasa, siis ta ei pidanud seda koguaeg üle minu upitades otsima.

Hommikul oli väike tants ja koristamine jne.

See ongi põhimõtteliselt kokkuvõte kogu nädalavahetusest. Midagi erilist ei toimunud. Või noh toimus, aga ma ei hakka rohkem detailidesse laskuma, kõiki naljakaid hetki lahkama jne.

Esmaspäeval oli siis esimene koolipäev jälle. Pelgasin seda. Aga tegelikult oli päris tore. Naistepäev oli ju. Siim andis hea idee ja peale kooli läksin ja ostsin emale lilled:)

Teel lillepoest koju kohtasin ma ühte tüdrukut, kellega ma enne olen 2 korda rääkinud pikemalt jne. Rääkisime seekord ka pikalt teepeal. Ja ei, ei ole siin mingit sebimist. Mulle ei meeldi ta. Ta suitsetab, ta hambad on kollased, üks neist on juba pooleldi pruun, ja ta näeb välja nagu anorektik. Olen jah kuri inimene.

Igatahes, ta küsis millal ma siis tagasi lähen Eestisse, ma vastasin 2. julil lahkun Norrast. Ütles, et noh pead külla tulema jne jne, ja et ou mul pole su numbrit selle jaoks. Ütles mulle oma numbri ja ma tegin talle vastaka, et ta minu numbri ka saaks. Ning siis kui ma ta numbrit salvestama hakkasin, jõudsi mulel kohale, et ma ei tea mis ta nimi on. Nagu HAHAHAHAHAH:D Naljakas:D Ei tahtnud küsida ka, et ou mis su nimi on. Me oleme alati kui kohtunud oleme niimoodi ikka rääkinud eks. No asi lõppes nii, et mul on telefonis üks nimeta number:D

Kojujõudes andsin mammale lilled, tuli välja, et ta pole kunagi naistepäevaks lilli saanud – Norras pole see kombeks. Siis panin pildi mina ka kokku, sest lillepoes ütlesin ma, et tahaks mammale lilli. Siis müüja küsis, et kas tal sünnipäev või mis? Ma ütlesin, et ei, naistepäev on ju. Selge, ju ma olen ainuke inimene tema töäökogemuse jooksul, kes naistepäevaks lilli on ostnud:D

Õhtul soovitas Helen mulle ühte filmi – Dare. Vaatasin ära, oli tõesti kohutavalt hea film.

Täna oli lotas suur kontrolltöö. Aatomite, isotoopide, kiirguste jne kohta. Õppimist alustasin ma hommikusöögilauas, ehk 4o minutit enne kontrolltööd. Loodan, et läbi ei kuku, sest väga kehvasti ka ei läinud, midagi ikka oskasin, aga ma hullult sokkisin seal asju ka kokku:D

Vaheaeg

2010-03-01T14:14:00.000+02:00

Laupäeval läksin sain linnas Lenaga kokku ja siis läksime Linda poole. Tegime šokolaadi koogi suure plaaditäie ja siis läksime kook kaenlas Ingridi sünnipäevale. Teepeal tuli mõte osta koogile küünlad ka, mõeldud tehtud 20 küünalt südamekujuliselt koogil.

Uksetaga käis muidugi siuke tsirkus nende küünaldega, sest eramaja oli ja pidime õues süütama. Aga saine hakkama kiire laul kah. Seejärel kutsus Ingrid (jah mu õest käib jutt) meie võpiarmee sisse. Oma 7 inimest oli kohal. Üldiselt on ju nii, et kui ma kuskile uude seltskonda peol vms lähen siin, siis ma teen alati sama asja - naeratus peas ja kohe tutvustama end. Noh seekord oli meid ju 3, kõigil võpi naeratus näol, ja agar tutvumine käis.

Ma kohe tõin mingid toolid kuskilt köögist ja hakkasin ühe tüübiga rääkima. Umbes 25 oli ta, ja nägi välja täpipealt nagu Sylar (panin pildi ka üles temast). Nojah tuli välja, et omasuguse tunned alati ära. Meie Sylarikene oli vahetusüliõpilane Saksamaalt ja nimeks XD nimeks oli Martin:D Siis tulid Lena ja Linda ka meie juurde ja siis tšillisime seal edasi. Mingid kaks tšikki olid puhta ehmunud seal, sest me ju ei tundnud kedagi seal ja tundus et neile oli nii võõras, et me pealelendasime ja suhtlema hakkasime. Saime neilt pilke koguaeg.

Mingi kella kümneks oli korter jumala rahvast täis ja akent ka lahti ei tehud. Osad hakaksid seal juba täis jääma kergelt, ma ei tea mis ime läbi. Lena meil joo. Ja Linda ei tahtnud juua, kuna osad YFU inimesed olid ka kutsutud. Ja ma ei tahtnud üksi ka siis jooma hakata. Seda kõike olime otsustanud enne pidu. Peol muidugi selgus, et YFU inimesed ei tulnud kohale. Meil siis algas Lindaga väike kriis või siuke, et njaa tahaks seda õlu või klaas veini, mida see tüüp seal joob. Aga me mõlemad leidsime, et päris huvitav oli mitte juua, raske kuid huvitav.

Sigrid oli ka peol, rääkisime juttu. Ilmselgelt oli seal osadel plaanis hiljem kluppi ka minna, ka mu õdedel. Siis ma olin vahepealt emalt sõnumi saand, et kas Sigrid tuleb õhtul koju:) Hui tulebki:D Ütlesin Sigridile ka, Sigrid muigas. Siis mul tuli hea mõte, mida jagasin ka Sigridiga. Ütlesin, et kui kojujõudes ema peaks küsima, et oi kas Sigrid ei tulnudki, siis ma ütlen: "Ei, ta oli liiga täis":D Me pidime mõlemad ära surema seal naeru kätte, sest me kumbki ei suutnud, ette kujutada kuidas mamma reageeriks, kui ma seda ütleks:D Ja siis Sigrid pakkus, et võiks ju veel lisada, et üks tore mees oli pakkunud Sigridil enda pool ööbida, sest see elas lähemal:D Sigrid on vinge õde ausalt, ta MÕISTAB nibeid nalju. Nagu tõsiselt ning ta ei karda neid ise ka teha.

Me läksime12 paiku ära.

Kojujõudes mõtlesin, et käin enne Orksis ja Facebooksi ja siis magama. Aga ma kuulsin alles siis, et Tšiilis oli maavärin. Mõtlesin, et ah mingi poolepeerune kuskil pärapõrgus. Järgmine uudis, mida lugesin oli, et pealinn pidas enamvähem vastu, aga väiksemad kohad mitte. Siis oli mul täielik paanika ausalt. Sest eesti võpid on ju pealinna ümbruses. Siis kuulsin, et Helenaga on kõik ok. Aga järeltõuked on ka ju, ma nii nii muretsesin. Ma kartsin, et ta võib surma saada ausalt. Ja ta on mu üks kahest parimast sõbrast ju:S Ma ei suuda seda kirjeldada. See tunne kestis, terve pühapäeva ka, ma teadsin, et ta on elus ja terve, aga ikkagi.

Öösel sain veel Helena ka mingi imeläbi kätte, siis tuli välja, et Eliise elaski pmst epitsentris. Püha perse ausalt.

Pühapäeval tulid õed ka koju. Pidi olema siis Ingiridi sünnipäevapidu sugulastele. Ma olin õnnelik. Ongi põhjust koristada siin majas. Tegin põhjalikult tolmuimejaga kõik kohad ära.

Kell 17 oli aeg, mil nad pidid saabuma. Mul oli väike hirm sees. Sest onupoeg Magnar ja vanaisa olid ka tulemas. Ma juba kujutuasin vaimusilmas ette, kuidas vanaisa istub minu kõrvale tõmbab kuskil rüühõlmaalt hiiglasliku ajalooraamatu välja ja hakkab seletama ning kuidas Magnar jälle ülbab ja mind väsitab. Vanaisaga läks seekord õnneks. Noored ei mahtund elutuppa ära ja seetõttu sõime söögitoas. Aga saime see eest mussi kuulata ja arvutis tšillida ja jumala äge oli. Aga tõsi, väike ingel Magnar (ta on 12) oli täielik okas perses:

• Puhus koguaeg kõik küünlad ära, lõpuks me loobusime neid taassüütamast.

• Ma läksin temaga seekord karvupidi kokku suht, kuradi väike värdjas tatt. Meil mängis musa eks, järsku tuleb siuke boss välja. Mis sitt musa see on ma nüüd vahetan ära ja panen oma. Me saime õdedega nagu jumala vihaseks, et kurat, kuulame selle loo ära, siis võid vahetada. Ja ma ütlesin, et esiteks sina oled siin ainuke, kes arvab, et see muusika on sitt (tema sõnakasutus siinkohal). Teate, mis vastuse ma sellepeale sain. "Noh, sina oled ju ka siuke sitt, et vähe pole, nii et ma ei imesta." Teate, mul vajus karp lahti.Mul ei olnud hetkeks mitte midgi kosta sellepeale, see võttis mu täiesti sõnatuks. Aga ma toibusin siiski meist kolmsest (mina ja õed) esimesena. Ma nüüd oskan ju niipalju keelt juba, et suudan vaielda temaga. Täiesti haige tüüp, ta ütles mulle otse näkku ikka, ei julgust ja jultumust tal on, aga ta on nii ülbe, et kogu kriitika lihtsalt põrkab tema pealt tagasi.

Õhtul rääkisn veel Helenaga ja kuulsin, et Eliise elamine on täielikult hävinenud vms. Ja see ju tähendab, et kogu ta maine vara (dokumendid, riided) on rusude all. Jube.

Mul on ulmeline hunnik nõusid pesta täna, tegin pilti ka enne alustamist, kui valmis teen uuesti, siis on enne ja pärast:D

Aga nüüd ma kikukontrolli, tsau:)

2010-02-28T17:38:00.000+02:00

Ma kirjutan õhtul äkki pikemalt, aga ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma ei suuda lihtsalt kirjeldada, kui hea meel mul on, et Eliise ja Helenaga on kõik korras, ausalt. Taevaisa hoidis teid kullakaesed...

Get your lesbian feet out of my shoes!

2010-02-27T01:02:00.001+02:00

Ma ei mõista, miks on meil reedeti blokkdag, ehk et terve päev on üks aine ainult. Täna oli matemaatika ning ma arvan, et mõistate, et see oli üks igavamaid koolipäevi üldse. Ainult vahetunnid olid lahedad. Ükshetk avastasin Christer ja Maiken (paralleelikas) on chatroulette.comis ja suhtlevad. Nii äge et nad ka teadsid sellest asjast. Rääkisid parajasti mingi kahe kiimas tõmmuga seal. Maikenil on suht head boobid ausaltöeldes eks ja siis need kaks seal noolisid neid näha, ja Maiken saatis neid nagu perse selle jutu peale. Ma siis sekkusin ja ütlesin Maikenile, et eiei näitame ikka. Astusin kaameraette ja mašeerižin elu eest oma rindu. Me veel mitu tundi hiljem ka tuletasime seda üksteisele meelde.

Peale kooli ma kohe koju ei läinud olin veel koolis seltsiks Christerile ja teistele, kelle bussini oli mingi tund aega aega. Said mult klaverikontserdi Rihanna - Unfaithful (see on viimasel ajal suht teema siin ma vaatan:D)

Õhtusöögiks sõime riisiputru (L) (need, kes Norras võpid olnud, need teavad millest jutt käib) ja vaatasime OLi. Ma olen siiani ekstaasis. Norra võitis. Teatesõit oli. Fantastiline sõit. Uskumatu.

Lugesin just oma viimaseid postitusi, täiesti sisutud ju, isegi naljakad pole...kurb...aga vähemalt mul on naljakas msnis:)

Aa mäletate, ma ükskord rääkisin seda, et Marcust polnud matas ja siis tahtsin Camilla kõrvale istuda? Täna oli sama lugu. Ja kuna ma Camillaga nagu olen viimasel ajal rääkinud ka vahepeal ikka, siis mõtlesin, et äkki täna ta endale püksi ei tee ja julgeb mu kõrvale istuda.

Ta jäi hiljaks. Tuli klassi. Ütles tsau. Ja kõndis minust mööda (ma istusin taaskord ta kõrvalpingis).
Keerasin siis ringi ma olin vihane natuke sisimas, küsisin, et kas ta nagu kardab mind või mis toimub. Ei vastanud - ebales kuidagi. Ühesõnaga ma eksisin. Tal oli jänes pükstes. Ühesõnaga seda viga ma enam kuangi ei tee.
Mind ei huvita mida nagu need kes klassis olid must too hetk arvasid, kas nad olid HAHA või NII KURB, mind ei huvita see, et ma pidin 7h üksi istuma. Aga see ei ole normaalne, lihtsalt endal kehv tunne, paneb paratamatult mõtlema, kas minus on asi. Aga nagu ma ütlesin, enam ma seda viga ei tee.

Team Harry

2010-02-25T16:16:00.001+02:00

Eile oli siis 24. veeburar.

Hommikul oli endiselt see lumetorm ja mu buss jäi umbes 20 minutit hiljaks. Esimesed kaks tundi saime kohe ühiskonnas kontrolltööd vuhtida. Siis norra keeles käis mingi kirjanik rääkimas, hästi huvitav oli. Rääkis globaliseerumisest ja värkidest.

Peale seda oli vahetund ja siis Malin ja Karianne järsku hüüdsid mulle: "Martin, palju õnne sünnipäevaks!" Mul oli nagu WTF2010. Mul pole ju täna sünnipäev. Siis ma ütlesin seda neile. Ja siis hakkasin naerma, sain aru mis puhul mul sünnipäev on vms:D Nad olid raadiost kuulnud hommikul seda.

Kehalises tegime ringtreeningut hinde peale. Nii ja mul on ausalt tunne, et ma vist sellele õpsile ei meeldi vahepeal, või mingi kammaijaa seal käib mul, ühesõnaga asjast siis. Kui kätekõverdusi oli vaja teha eks võtsime paaridesse. Üks tegi kätekõverdusi ja teine hoidis kätt lapiti põrandal ja siis rind pidi vastu kätt käima. Saate aru, kui mina kätekaid tegin siis tüüp tuli heitis ka kõhuli ja jälgis silmad punnis peas ja vingus, madalamale madalamale. Persse, mul käis nina vastu maad ka ikka ei sobinud. Kusjuures mitte kellegil teisel ta ei kontrollinud nii. Teistel vaatas eemalt poole silmaga. Aa ei Jan-Erikul tuli ka vahtima. Aga ikkagi saate aru kui närvi ajab lihtsalt ebaaus ju. Sain 5 selle eest, oleks 6 tahtnud (6 maksimum). Kõhulihaseid tegin kurat 44, oleks 50 teinud oleks 6 saanud. Aga savi, naguinii peale minu ainult 2 tegid nii palju.

Peale kooli leidsin esikust sellise sedeli:

Hei Martin:)

Kas sa saaksid lund rookida, et mu autol oleks koht kuhu parkida? Kui vaja siis helista eks.

Kallid,

Mamma

Armas:) Rookisin siis tund aega lund. Ja ühel hetkel hakkasin vaatama, et oot-oot mis see on. Mingi sitaks sulgi oli lumepeal. Natuke aega hiljem leidsin hangest ühe surnud linnu...

Täna magasin ma oma kolmandat või neljandat korda sisse. Kusjuures alati on need juhtunud neljapäevad. Võimalik, et sellel on teha midagi esimese kahe matemaatikaga ja sellele järgneva kahe vaba tunniga. Ja ei, eile sain ma kella 12 paiku magama, nii et ei olnud kuskil kell sada.

Enne kooliminekut lugesin veel mõnusalt tugitoolis paksu villase teki all Harry Potterit. Ja nüüd palun minu auks püsti tõuta. Nimelt ma olen lugenud Harry Potteryt nüüd kolmes erinevas keeles. Mõtlen nüüd, kas alustada viiendat osa või lugeda "Mannen som elsket Yngve" mille ma ostisn Fretexist.

Koolis oli tore. Meil on märtsis talitegevuse päev või midagi seesugust. Saab valida, kas lähed ronite ühele mäele, uisutate, suusatate või teete slaalomit. Ma teen slaalomit:) Kuidas ma olen siin Norras ja ei proovi slaalomit ah. Ei, ma proovin, ma ei tea kust kohast ma kõik oma rahad välja võlun aga eks näeb. Mul on just see kuu vaja maksta tantsu aastamaks ka...No elame näeme.

Samal ajal, kui ma seda siin kirjutasin sõin ma jäätist ja jõin kakaod. Ja viimase sõõmuga hindasin oma suu suurust üle ning kakao ei mahtund suhu ära ja seetõttu voolas see mööda mu lõuga alla särgile ja pükstele, põrandale ja toolile.

Viimasel ajal sööme õhtust elutoas ja vaatame olümpiat. Eile kurat rootslased. Northug oli muidugi pro, aga teistel kogunes jää suuskade alla ja saime hõbeda:( Eesti tulemust ma teadsin juba stardi algul, tavaline ju.

Homme algab vaheaeg!!!

Tora Berger teeb imesid, aga mitte täna:/

2010-02-24T00:50:00.002+02:00

And I know that he knows I'm faithful

and it kills him inside...

Niimoodi möödus täna minu ja Christeri inglisekeeletund. Suur nali sai alguse siis sellest, et tunniülesandeks oli kirjtuada üles niipalju laule, mis räägivad armastuse piinadest jne, kui meelde tuleb. Synnøve panime kirjutama. Peale seda, kui ta kirjutas Rihanna- Faithul, mina ja Christer konfiskeerisime talt ta arvuti ja Christer võttis üle, aga pahased me ei olnud, kaugel sellest - mulle ja Christerile tuli laulutuju.

Meile meeldib üleüldse laulda, ja tihtipeale laule muuta, näitke slaulsime veel:

And everytime I try to fly

I fall onto my butt

I feel so huge

I guess I'm Mecha-Streisand

Täna tulin koolsit koju, 24 tunniga oli 30cm lund sadanud, nii et oli tore mägedel turnida. Kojujõudes mõtlesin, aitab on aeg sööma hakata. Mul on nii vähe energiat, kuna ma söön ju nii vähe. Hommikul tsipa, koolsi 4 võileiba, peale kooli vb 1 banaan ja õun ning siis õhtusöök. Täna võtsin siis külmikust siuske valmissöögi. Ema oli ostnud ühe. Siukestest plastikkottides. Paned keeva vette 10minutiks ja siis on valmis. Kuna minu kord oli potte ja panne pesta, siis ma mõtlesin et ei, panen mikrosse nii saab ka. Tegin siis nagu instruktsioon ütles - torkasin pakikestesse augu sisse. Panin pakid taldikule tegin mikrolaineahju alhti ning siis. Siis meenus mulle, et meil läks ju mikrolaineahi kuu aega tagasi katki. Mul polnud sõnu lihtsalt, seisin seal nagu väike laps kellel oli just jäätis, millest oli üks amps võetud, maha kukkunud. Siiski ma toibusin sellest ja seejärel liikus mu pilk ahjule. Süüa sain ikka, kuigi planeeritud 2 minuti asemel läks üle 30.

Vaatasin Stargate'i ja siis pesin nõud ära.

Kõht oli endiselt täis ja kell oli umbes 17. Mõtlesin, et vaat kui tore oleks natuke lugeda. Harry Potterist mul natuke lõpuni veel. Aga lugemine jäi lühikeseks ja jäin magama. Ärkasin pool üheksa. Nüüd on game over. Mul ei tule und ju -.-

Vabariigiaastapäevapuhul on homme kehaline ja ühiskonna töö.

C is for Cookie!

2010-02-21T15:54:00.001+02:00

Taaskord olen agaralt kirjutanud. Tõsi, ikka rohkem, kui mõned...(khmm need on mu 2 väga head sõpra, kelle nimesid ma ei nimeta). Kuigi, lisan siia varjatud sõnumi:) vajutage ctrl+a ja saage teada, mis on elu mõte :D

Annely ja Henri

Eelmine nädalavahetus oli siis laupeval Hansi sünnipäev. Täitsa tore oli. Igatahes, ma läksin ju üksi, kedagi ei tundud. Ja kuna siin pole ju bussipeatustel nimesid, siis mul polnud õrna aimugi eriti, kus maha minema pean. Olin siis bussi peal ja järsku tulid mingid tüübid lillede ja toridiga peale. Istusid mu selja taha. Rääkisid omavahel, et ei tea täpselt kus minema peab, aga teavad, et maja asub teistest kõrgeal jne jne. Ma siis pöörasin ümber, küsisin: "Te ka Hansi poole?" Nemad: "Ah, ee ei:D" Mina: "Mm, okei:D" Ei saa me ikka ilma feilita, kas pole. Imeläbi sian õiges peatuses maha. Siis oli seal teepeal veel, keegi kes Hansi pooel läks. Nimeks Joakim. Kohalejõudes. Andsin oma kingi kätte. Monthy Python ja püha graal, ning pildiraam mille sees on kondoom ja taustal "Hädaolukorra spurusta klaas". Ta läks nii ekstaasi selelst. Nagu väike laps käis ja näitas kõigile elevil. Armas:D Tore et meeldis:)

Läksin siis üles, võpi naeratus näol ja hakaksin kohe agaralt tutvustama end ja vestlust arendama. Hans oli räigelt kokanud. Üli pro. Igast lihad, kartulivormid, salatid. Eelroaks šampus ja toidu kõrvale punane vein.

Söömise ajal istusin siis selle Joakimi kõrval juhtumisi. Ja rääkisn üks hetk Hansiga võpindusest (kui keegi, veel siiani poel aru saanud siis võp=vahetusõpilane) ja järsku Joakim jumala šokeeritult: "Åi fyfaen og helvete, e'kje du nordmann?!" (Oh kurat ja põrgu (vms), sa polegi norrakas?!) Ma ei eitagi, et mul läks tuju veel paremaks. Jagati mulel siis hulganisti respekti seal, et ma 6 kuuga keele olen õppinud ja veel nynorski kirjutan :/ Normaalne ju, aga mis siis, mulle meeldib kui mind kiidetakse:)

Pärastpooel oli niisama tšill, tutvustasin neile Eesti segamiskombeid ka, kalinka ja koka, koka ja õlu. Neil oli suu nii lahti, nagu hambaarsti juures peab olema ning näod...jah nagu ma oleks seal samas paduseks katoliiklaseks hakanud.

Tore õhtu oli.

Koolis läheb väga hästi mul. Kolmapäeval lasin üle. Ma ei vaheta kooli kusjuures, paremaks on läinud.

Christeriga on meil vahepeal nii hea klapp. Irvitame eo õpsi üle või siis laulame pidevalt midagi. Mõnikord ka natuke oma versioone:

One two three

Little cookies for me

Getting down with 3C

Everybody loves Cookie!

Helene ja Synnøvega on ka tšill.

Reede oli meeliülendav. Sain paki. Neli 0.33l Saku Originaali oli sees:) Ja šokolaadi:) Nüüd ootan Tiina pakki, kus on eesti sinep!!!!

Meeliülendav oli reede veel teisteg iasjade pärast. Vanemad läksid ära. Maja oli minu päralt. Korraldasin kohe isuske läbu siin. 1.5l Coca-Colaga ja suure paki krõpsudega ning msniga. Siis hakaksin elevusega naiste suuska jälgima, aga jah. Mul oli nii kahju ja kurb olla ,et pani nteleka kinni ja läksin oma tuppa. Aga kurvastus läks varsti üle. Ja ma veetsin siis kvaliteetaega õllega.

Eile ehk laupäeval sain linans Thea ja Lindaga kokku. Pidime Elile külla minema (nad kõik saksa võpid). Ma suutsin vahepeal kõik norrakad juba sinna kuhu päike ei paista saata. Sest. Ma ei saa aru neist. Mitte kuskil, ei apteegis ega poes, pole normaalses suuruses deodorante. Ja kõik on antipespirandid. Ja on mingid haigelt väiksed. Lõpuks pidin leppima, et kuna ma juba kaua otsinud, siis ilsmelt kuskil ei ole.

Eli pool oli väga tšill. Võpid ikkagi ju.

Homme pean Eestist presentatsiooni esitama. Kõi kon valmis. Ainult see mida räägin oleks vaja meelde jätta...

Homme on veel inkas kirjand - nõme.

Kolmapäeval ühiskonnas haige töö...

Reedel on terve päev matemaatikat.

Aga reedel algab ka vaheaeg:)

Lumest on mul nüüd siiber. Meil on rekord. Tänasega Bergenis 65 päeva lumi maas olnud. Uus rekord:) Aga siiber ja täna sajab jälle juurde.

Märtsi keskpaigast hakkab meil öäkk-kehka õues olema...

Entomofobisk tur i Sør-Afrika

2010-02-12T17:03:00.003+02:00

15. februar 2009
Hei, det er eg igjen! Eg ville skrive om kva som har skjedd i siste dagane.
Eg og min familie er i Sør-Afrika. Mamma min har ei venninna her og me bur hos ho. Eg kan seia, at det kan vere veldig uhyggelege noen gangar. Du ser, eg har entomofobi – eg hatar insekt og eg er veldig redd av dei, og her i Sør-Afrika her er masse insekt.
Me var ut på gatene i dag og såg oss om, vi var på torget òg. Det er veldig varmt her, så vi kjøpte is frå dette torget. Mamma kjøpte is med vanili og jordbærsmak, min bror kjøpt ein med mango og kiwismak, og for meg me kjøpte sjokoladeis med brownies og karamellsaus.
Me betalt for dei og var klart å dra heim. Men da eg sett at der var kakerlakkar! Dei var overalt: på borden, på skålene og på kjøpmann sin kler. Eg fekk panikk. Eg begynt å skrike og mista balanse min. Isen var framdeles i høyre handa mi. Så eg fell til brysta av ei ca 50 år gammal kvinne, som hadde ei lilla kjole på. Isen min fell ut av handa mi òg – sjølvsagt det flyg til brysta av ho. Det burde å melte augeblinkeleg og begynt å gå ned mellom kjole og kroppen hennes.
Da var der masse drama! Kvinna ropt og skriket, eg var framdeles i panikk, fordi av insekta. Andre folk på torget komma rundt omkring meg, og alle av dei burde å banne på meg og mange av dei lo og ringte sønene deies, som var alt i forskjellege gjengen. Mamma mi tatt meg frå skuldra mi og me løpet heim. Etterpå mamma si venninna sa at me var veldig lykkeleg, at me var ikkje vond og treffet ingen gjengane, fordi her i Sør-Afrika gjengkrig er ei veldi støre problem. Og bare tenk at grunnen av alt av det var bare insekt!

18. februar 2009
Eg vil heim! Nok er nok. I går eg var i rommet mitt og nesten søv. Plutseleg eg følte at noko var på handa mi for eit augneblink. Eg tatt bort handa og opna auga mine, eg så opp på veggen - der var eit utruleg stort insekt, som gjekk til baken av senga mi. Det sett ut som ein kakerlakk med vingane. Det flaug der og gjert ein ekkelt lyd.
Eg trur eg trenger ikkje å seia, at eg hatt ikkje lenge lyst å sove og at eg løpet ut av romen og ropt for hjelp. Alle søv. Så det var bare eg og insektet, eg mot det. Eg var den einaste, som hadde å drepe det.
Eg gjekk tilbake til romen min. Plutseleg eg sto på tå på senga mi, med sko i hendet mitt og forundra, viss det er drømme eller realitet. ”Var der eigentleg eit insekt på handa mi, eller nei?!” spurt eg meg sjølv. Og da det skjedd. Eg så dette skjebnesvanger skapningen. Det flaug eller løpet, eg veit ikkje, på veggen frå bakken av senga mi rett mot meg! Eg tenkt: ”Bare vent, du ekkelt tingen!” Eg tatt meg sjølv saman, og med ein kjempehit eg knust dette dyr med min flott sko, for minst eg trudde det.
Deie har ingen peiling, kor redd eg var og kor vanskeleg det er å drepe eitt insekt. Etter eg hadde drepet det, eg syntes at eg skal kaste det ut frå vindauget, men eg kunna ikkje finne dette død insektet. Huskar deie, eg sagt at dei er vanskeleg å drepe.
Eg søv så langt frå veggen som muleg denne natta, og vakte opp, eller opna auga mi, etter kvar 30 sekundar og observert veggane min med lommelyse, som eg har tatt med til senga som ein teddybjørn. Eg synas eg skal aldri sove nær veggen her igjen.
No, når eg skrivar det, eg har framdeles fant ikkje dette insektet. Eg veit at det er her i nærleik. Eg skrivar med min høyre hand, og sko i venstre handa mi er klart å drepe.
Det er ikkje lett å ha ein fobi, sant?
Vel det er nok for i dag. Eg skal skreve igjen ein andre gang. Me sjåast.

Martin Arro

Mustamäel on majad sirgelt reas...

2010-02-12T16:31:00.002+02:00

Kolmapäeval oli siis mu lemmiktund - kehaline. Kasutasin siis taaskord seda uut tehnikat, et ei pelga seda, vaid just ootan, siis jõuab kiiresti kätte ning saab kaelast ära. Töötas.

Kehalise alguses olid mul juba kabelikellad. Võimla mõlemas otsas olid jalgpalliväravad. Siis öeldi, et võtke rivvi ja lugege kaheks. Ma juba mõtlesin, et jah, seekord peab leppima jalkaga, naguinii pole kaua mänginud seda tegelikult. Ja siis! Päeva tähtsündmus. Väravad viidi ära! Tegime 2h hoopis trampoliinihüppeid jne! Super.

Õhtul oli kvaliteetaeg msnis. Siinkohal tervitan.

Neljapäeval ärkasin kell 7. Mõtlesin: "Ah persse see mata" ja magasin edasi. Ärkasin kell 11. Mul olid 3-4 tund naguinii vabad, nii et erilisi süümekaid ei tundnud. Teel kooli nägin kahte klassiõde. Ütlesin tsau, olime üksteisest juba 2m kaugusele kõndinud, kui nad ümber pöörasid ja hüüdsid mind. Neil oli vaja hädasti teada, kas minul ja Helenel on mingi teema omavahel:) Ütlesin, et ei, me lihtsalt sõbrad, ja pealegi mul käed kuskil mujal sees. Põdesid seal veel nats, ega ma ei solvunud, et nad küsisid vms, vastasin, ei miks peaks täiesi normaalne ju.

Peale kooli tegin lugemisnolife'i. Teisipäeval sain inkas raamatu, öeldi reedeks peab läbi olema. Mingi imelik "The Curious Incident of the Dog in the Night-Time". Täna siis pidime seda õpetajale suuliselt ette kandma ja analüüsima. Sain 5, ütles, et mul on väga hea sõnavara ning lisas, et on uskumatu, et ma suudan nii kiiresti lugeda, sest ta teadis, et mul oli neljapäeval koolis umbes 60 lehte loetud ainult ning raamatus kokku 280lk. Minu arvates pole selles midagi imelikku, aga ma ütlema ka midagi ei hakanud.

Aga see ettekanne oli nagu individuaalne kõigil eks ja inglise keeles. Ma märkasin, et ma ei tunne, end üldse mugavalt inglise keeles. Sügisel olin ju nagu kala vees, unepealt ja soravalt. Nüüd teen vigu, ei tunne end vabalt...norra keeles tunnen end palju vabamalt.

Ükspäev vaatasime siin perega Jääaeg 3 ka, naljakas oli täitsa.

Teate, nii naljakas. Just siis kui ma hakkasin mõtlema, et vahetaks kooli, siis läks kool just paremaks. Jah! Mulle meeldib koolis. Nii mõnus. Naljakas ja mõnus. Super on see nädal olnud!

Laupäeval on Hansi (noorem tugiisik) sünnipäevapidu, saab 19. Kingiideid ootan huviga. Pühapäeval on ju 3in1. Vastlapäev, sõbrapäev ja emadepäev...nii et tuleb kiire nädalavahetus, aga loodan, et maada saab palju.

Täna sai mul siin täpselt 6 kuud täis. Täpselt pool aastat.

Mul pole mdiagi siia kirjutada, midagi naljakat või lõbusat mis juhtunud on. Ei meenu. Ei tea. Seniks, peate leppima taoliste postitustega, kus midagi nagu ei toimu.

...nagu malelaua peal

Eg snakkar ikkje østlandsk

2010-02-09T01:09:00.002+02:00

Ühesõnaga mul oli nüüd keskaastaseminar neljapäevast pühapäevani. Algul arvasin, et ronin hommikuks lennujaama. Muidugi, siis kui ärkamine oli tuli välja, et tegelt on kõige õigem ikka kella poole kaheks või nii minna:)

Ok kohalejõudes olid osad juba kohal tegime linna peal väikse ringi käisime kohvikus jne. Ku iminek oli sinna laagrikohta, siis mina ja üks veel jäime maha sinna majja kus me algul olime. Sest osad vabatahtlikud polnud kohal veel. Ja kuna ma olin suht ainuke, kes teadsi kudia sbussijaama saab jäin teejuhiks.

Õhtul laagris jagati meid gruppidesse ja siis oli õhtusöök. Muljetasime niisama.

Reedel oli meil mingi rollimäng ja sisi gruppides rääkisime ja arutasime. Õhtul vaatsime filme.

Laupäeval arutasime gruppides identiteedist ja väärtustest, se eoli täiega huvitav. Ausalt sai enda kogemustest rääkida, et kuidas ise oled muutundu ja kas su väärtused on muutunud. Õhtul mängisime mänge ja ehitasime lumememmesid:)

Pühapäeval oli kokkuvõte ja hüvastijätt. Nii jube on see, et ma ei näe osasid neist enam mitte kunagi, sets YESile nad ei tule. Nii kurb sest Victoria (Tšiili) on nii äge...igatahes,

Igatahes räägin siis dialektidest, kuna ju üle maa tulime kokku. Mulle käisid sakslased nii pinda. Esiteks rääkisid oma jubedat saksa keelt ja siis arvasid, et nende Oslo dialekt on see õige norra keel, lasku maha, neile kes siis ei tea, ei ole sellist asja nagu kõige puhtam või õigem norra keel, sets siin poel määratletud ühte ametlikku dialekti vms.

Minul, Theal (sakslane, elab Bergenis) ja Lindal (sakslane, elab ca 2h Bergenist) olid kõige erinevamad dialektid teistest. Thea räägib kohutavalt hästi Bergeni dialekti ning minu ja Linda dialekt on väga nynorski põhine. Ja meie arvates on see just äge, et me ei räägi mingit igavat (andke andeks, kui keegi solvub eks, ausalt) østlandski (idanorra dialektid). Igatahes, meil 3l on see eelis, et meil on kergem kõiki norra dialekte mõista, nt nad hädaldasid, et ei saa nt Trøndelagi ja Bergeni dialektidest aru, mina seda øelda ei saa:) Ei ma olen super õnnelik oma dialekti üle:P

Igatahes ma avastasin, et ma klapin kohutavalt kästi Paulaga, kes on võp Šveitsist. Aastaalguslaagris nii ei klappinud, aga me oleme hakanud väga sarnaselt mõtlema jne, nüüd plaan talle külla minna Oslosse:) Eks näeme.

Igatahes kohutavalt kurb...seminar on läbi...aga ma mõistan end nüüd palju paremini, see pani mind mõtlema ning nägema endas muutusi.

Tegin uue albumi ka:) (Neile, kes leidnud ei ole, siis vaadake mu blogi paremas ääre soleva töölaua vms ülemisse ossa). Ja siis üks pisike video ka. Tüdruku nimi on Florencia ja tuleb Tšiilist, tal oli eelmine aasta vahetusõde Eestist, ning ta on natuke õppinud:)

http://www.youtube.com/watch?v=KrBcZZ4nLOo

Mul on pomm uudis teile ka. Ma vahetan suure tõenäosusega kooli. Peamine põhjus on see, et ma tunnen et ma ei klapi ja ei saa kontakti oma klassiga väga. Ja sügisel ma mõtlesin, ootan talveni siis kindlasti klapin juba ja ole nsisse sulandunud. Nüüd on veebruar. Parem vahetan, muidu hiljem kahetsen. Ja siis olen vähemalt proovinud. Leidsin endale ühe sobiva kooli. Tõsi iga päev kulub sõiduks 3h, aga asi oleks seda väärt. Fyllingsdalen Videregående Skole. Läheksin muusika, tantsu ja draama harru ning kui ma asjast õieti aru sain, siis se ekool keskendub draamale, nii et hakkan seda süvendatult õppima vms. Sigrid käis seal, kolmapäeval kohtun temaga, las räägib mulle sellest natuke. Neljapäeval ema helistab sinna ja küsib, äkki on võimalik mulle sinna koht saada. Hoidke pöialt.

Hetkel on südames mul lootus ja siht. Loodan, et uus kool on äge ja klass super, sest muusika-tantsu-draama haru inimesed on reeglina erinevad ning klapivad. Ma nii loodan, et kõik läheb hästi. Ja siis olen ma veel pere üle nii õnnelik. Täna rääksin perega, ütlesin et ma tunnen end siin kodus ja ole nneile kohutavalt tänulik, ning leian, et paremini ei oleks saanud perega minna, ka nemad arvasin minu kohta sama. Ja siis, mu õed. Nii super armsad on nad. Kõig kallimad. Ma tunnen et ma armastan neid ausalt. Iga kord kui nad on kodus või kui maneid näen või telefonis räägin alati on palju rõõmsam olla:P

Olen Isiksus

2010-02-03T13:08:00.006+02:00

Ma olen üritanud teid viimasel ajal üpriski palju petta. Olen postitanud siia igast asju, jättes teile muljet (vähemalt enda arvates), et ma nüüd kirjutasin midagi. Võtan end kokku nüüd. Läks.

Ma olen hetkel koolis, mu klassiõded räägivad minust mu selja taga, mul on kõrvaklapid peas. Kas ma olen paranoiline või ei? Või räägivad nad lihtsalt nimekaimust? Ei vaevalt, siin ei ole minu nimelisi inimesi väga palju. Ma ei viitsi kuulata, mis nad must räägivad. Ilmselt head, vaevalt jätkuks neil jultumust mu enda selja taga mind klatšida. Vahet pole, ausalt mul on täiesti savi tegelikult.

Homme algab keskaastaseminar. Ma olen hetkel vihane YFU peale. Või noh, nende peale, kes seda üritust teevad. Nad tšekivad ainult mingi 1 kord päevas (kui sedagi) oma meili ning siis räägivad, et me peame küsima jne jne. Mõttetu. Homme juba algab ja ma ikka ei tea, kus ma mis kell pean olema. Ei, ausaltöeldes on asjal mitu tahku. Ma pidin tegelikult komme kella 14ks bussijaama minema. Aga siis sain teada, et nt Trondheimigäng tuleb juba kella 8ks. Ja kuna ma kooli naguinii ei läheks, siis ma mõtlesin, et läheks ka varem, saaks jutustada jne. Saatsin meili, küsisin. Härra unustas öelda, et ma Bergenis elan, ja see vastaja arvas et ma Oslos vms. Igatahes saatsin meili, et ei mul pole mingeid lennupileteid vms ,et kasutan kuukaarti jne. Selles ma eriti ei kahtle, et ma kella 8ks lennujaama vasta võin minna ja seal YFUga kohtuda vms, aga lihtsalt ärritab see, et nad aeglselt vastavad. Aga aega on veel. Natuke.

Nii nõme on alati, kui ma läpaka laadija koju unustan. Ja otseloomulikult avastan ma seda alati alles siis, kui läpaka akut veel umbes 3 minutit. Täna oli üks neist kordadest taaskord ning asjale lisas vürtsi see, et meil oli kaks norra keelt ja õpsi polnud, ehk vabad tunnid. Ega's midagi. Kuna klassis olen ma ainuke, kellel see vanem läpakas on ja seetõttu erinev laadija. Siis läksin taaskord koolipeale ja küsisin 2. ja 3. klassi õpilastelt laadijat:) Ükskord sain esimese korraga, täna ei olnud paljudel kaasas ja "ei olnud paljudel kaasas", lõpuks mingilt tšikilt sain. Aitäh talle.

Ma kasutan uut strateegiat. Iga teisipäeva õhtu on mul kriis - homme on kehka. Ma nüüd kasutan uut tehnikat. Kehka meil 5-6. tund. Varem ma tegin nii, et mõtlesin: "Ei! Ma ei taha 4nda tunni lõppu:S" Nüüd on asjad muutunud. Ma just ootan. Siis jõuabki kehka varem kohale ja saab kaelast ära. Eks me vaatame, kuidas see asi töötab. Siiani töötab hästi, tõsi, kehka alguseni on hetkel 41 minutit aega.

Vahepeal sain teada, et mu üks klassivend läheb suure tõenäosusega YFUga vahetusaastale sellel suvel. Riiki ma ei hakka isegi mainima, see on ju nii ISEENESEST mõistetav.

Viimasel ajal tunnen süümekaid palju. Tihti olen arvutis. Eriti sellel aastal. Enne nii palju ei olnud. Üritan ikkagi piiri hoida, sest hirmutab mõte, et ma peale vahetusaastat hakkan kahetsema, et ma muud ei teinud kui olin arvutis - koolis, peale kooli, nädalavahetusel ja öösel (:D). Ei ma ikka üritan teha nii, et enne kella 19-20 arvutisse ei lähe. Sageli õnnestub, aga näiteks eile läks asi vett vedama. Ma tean väga hästi, miks ma arvutis olen. Sellel on ainult 1 põhjus. Ei, ma ei räägi kodustega, ei ma ei räägi norrakatega. Ja ei ma ei ela selliste kompromiteeriva sisuga lehekülgedel kogu see aeg. Ei. Asja põhjuseks on H5!. Kes teavad need teavad...või on näinud...

Igatahes ma tahtsin teile 4jale öelda, et te teete ikka alati mul päeva heaks. Kus te enne olite? Mida ma ilma teieta teeks?

Vahepeal on mul mainida niisama jutu jätkuks natuke insidesid: kk, debiilsuse kool, chatroulette, verka, viktor ja hagrid, tants, veebikas, keri, 3...jne

Kehka algab 9 minuti pärast

***

Kehka on selleks korraks läbi ja mulle meeldis. Mingid praktikandid olid - järgmine nädal on ka. Ja me tegime igast lahedadi asju. Mingi soojenduse jaoks mängisime põhimõtteliselt kulli. Aga võimla oli igast asju täis topitud (pingid, matid, kitsed, köied laes jne). Ja siis pidi ainult nende peale olema ja jooksma jne. Ja kui kull su kätte sai, siis pidid tantsima hakkama (muusika käib meil alati taustal kehkas) ja siis kui keegi tuleb ja sulle su tantsu vastu tantsib oled vaba jälle. Nii nalja sai. Siis tegime igasuguseid kukerpalle, peapealseise ja hundirattaid. Kuna ma saan nendega hakkama ja ei ole nendes selline õnnetus nagu jalkas, siis mulle täitsa meeldis. Vot nii!

Kiri esikukapil

2010-02-02T16:03:00.003+02:00

Telefon helises see päev juba kolmandat korda. Mitte kunagi varem ei olnud keegi tundnud säärast huvi ta tegemiste või elu vastu. Miks just see päev? Justkui kiusu pärast helistati ja helistati, et ta ometi ei saaks jätkata oma pooleli jäänud tegevust, mis tuli kindlasti ära teha.
„Hei, Gerda, kuule ma tahtsin lihtsalt küsida, et ega ma oma läpparit sinu juurde ei unustanud?” See oli Tanja, kelle hääl kõlas üsnagi nutuselt.
„Hmm, ei, sa ei ole minu juures vist üle poole aasta käinudki. Mis sellega võis juhtuda?” küsis Gerda, kuigi see teda absoluutselt ei huvitanud.
„Ma lihtsalt ei saa aru, kuhu ma selle jätta võisin,” puhkes Tanja nutma.
„See läpakas on sulle vist väga oluline?” küsis Gerda nüüd juba tärganud uudishimuga, sest Tanja ei olnud just seda tüüpi tüdruk, kes iga kaotsi läinud tehnikaime pärast nutma puhkeb. Nimelt ostis isa talle enamasti uue ja veel kallima ja edevama kui eelmine. Tanja oli kõige ehtsam ärahellitatud laps. Ta isa oli ärimees, kes lubas talle kõike. Gerda ei olnud kunagi Tanja kodu seestpoolt näinudki, kuid juba väljast oli see üle mõistuse suur ja ilus. Tanja ja Gerda käisid lapsepõlves päris palju läbi, kuid jäid võõraks. Tegelikult polnud Tanja Gerdale kunagi meeldinudki ja seepärast ei osanud ta ka tema kõnet oodata.
„Ei, sellest läpparist on mul jumala savi, aga need pildid! Need kuradi pildid seal! Ma ei kujuta ettegi mis saab, kui keegi mu arvuti leiab ja neid pilte seal näeb. Pärast laeb veel internetti üles ja siis on küll kõik perses. Ma ei elaks seda üle, kui mu isa ükspäev pornot vahtides mu pildid peaks leidma. Kus see kuradi läpakas küll on?!” ja Tanja puhkes teisel pool toru nutma.
Mõnda aega valitses ühel pool toru vaikus ja teiselt poolt kõlas hale nutt.
„Miks sa midagi ei ütle?” päris Tanja, kui oli oma nuuksed kontrolli alla saanud.
Gerda ei teadnud, mida öelda. Tavalises olukorras oleks ta toru summutades meeletult naernud ja siis mingi sarkastilise ütlusega jätnud mulje, et lohutab Tanjat, kuid täna mitte. Täna ei osanud ta midagi öelda.
„Ära muretse, küll sa oma läppari üles leiad. Pealegi oled sa juba ammu täisealine ja kui need pildid peaksidki internetti jõudma, ei ole su isal õigust sind hukka mõista. Ise tead, mis teed,” üritas Gerda mingitki nõu anda.
„Kuid mu isa ei suudaks mind siis enam vaadatagi. Ta viskaks mu kodust välja ja tõenäoliselt ütleks must lahti. Ma ei saaks enam kunagi magada oma suures voodis. Ja ema – ta hakkaks nutma. Ta lihtsalt ei suudaks mõista, kuidas tema väike tüdruk suudab sellise asjaga hakkama saada. Vähe sellest, et nad mind põlgama hakkaks, nad ei ostaks mulle seda Lexust, mis pidi mu sünnipäevakingiks olema. Ma olen juba kõigile öelnud, et ma saan Lexuse, kuidas ma siis nüüd ütlen, et ma ikkagi ei saa? Kõik naeraks mu üle. Ma vihkan, kui mu üle naerdakse. Ma ikka nii kardan nende piltide pärast! Ma kahetsen, et me Rolfiga neid pilte üldse tegime. Ma kahetsen, et ma tookord kaamera kaasa võtsin, lihtsalt seetõttu, et ta lubas, et saab nalja. Miks ma küll pidin? Ma vihkan oma elu!” ja Tanja hakkas jälle nutma.
Kaua ei suutnud Gerda ta haledaid rikkuri probleeme ja nuttu kuulata ja viskas mitte midagi ütlemata toru hargile. Üritades oma mõtteid pornopiltidest, rikastest isadest, läpparitest ja lexustest eemale viia, lõpetas ta oma pooleli oleva kirja ja pani selle ümbrikusse. Tõustes toolilt, ei jõudnud ta lauast kaugemale liikudagi, juba jälle helises telefon.
„Tjere! Helistan teile, et pakuda uut ja võõmast tolmuimejat. Te olete kjindlasti väsinud miitu korda nädalas tolmu imetamisest. Meie uute tolmuimejatega sjaate lahti suurest vaevast ja sjäästate paalju raha,” vuristas keegi tugeva vene aktsendiga vanamees.
„Ei, aitäh, mul tõesti ei ole soovi,” oli Gerda valmis toru hargile viskama.
„Oodjake, oodjake! Kuulake ära meie sjuurepärane pakkumine ja te ei kahetse,” üritas vanamees teda kinni hoida.
„Mul tõesti ei ole soovi,” lõpetas Gerda kõne. Ta võttis kirjaga ümbriku ja pani selle esikukapi peale. Siis tõmbas ta viimase mahvi oma sigaretist ja viskas koni paberikorvi. „Võib-olla oleks pidanud tõesti selle tolmuimeja pakkumise lõpuni kuulama, ja ei tea kas Tanja pornopildid on juba internetis üleval,” mõtiskles ta veel korraks ja astus siis ettevaatlikult üle tooli serva.

Anet Kolde

Sun down, friday night...i feel it right

2010-01-29T21:42:00.003+02:00

Koolis käisin see nädal ainult neljapäval ja reedel. Reedel, ehk täna oli terve päev norra keelt (blokkdag). Pidime kirjutama kirjandi/analüüsi või kåseri(ei tea mis see eesti keeles on). Ma tegin kåseri. Teemaks pidi olema foobia. Ma tegin putukatest. Sain Hanna blogist innustust, selle sosas kuidas ta seal mingit prusskat killis. Igatahes, sõnu pidi soovitatavalt olema 1000...õnneks kaks nädalat aega, mul üle 350 olemas:) Kui teen 600 on ka normaalne ju.

Aa muide, ma võtsin täna kätte ja süvenesin nynorski grammatikasse:) Nüüd olen palju targem, peaks teinekordki õppima:)

Esiaögne plaan nädalavahetsueks nägi välja, et lähen Fusasse "ekspeditsioonile" Helenele ja Synnøvele külla, aga teeme ülejärgmine nädal. Lebotan ilsmelt suurem osa nädalavahetusest, söön Oreo küpsiseid ja olen terve öö üleval:)

See, et Henri mul lives õlut jõi tekitas minus ka isu...aga ma lähen toon kapist kokat:)

Täna on mul täielik vene tuju. Kuulan venekeelset muusikat ja vaatan igast vene uusaastakontserte jne:) Nii äge:)

Järgmine nädal on keskaastaseminar:P Näeb kõiki võpe ja kuuleb dialekte, nii lahe:)

Arvutiga on mul uued põnevad suhted. Olen arvutis koolis vahepeal eks ning siis peale kooli ei ole, olen ju tubli eks. Olen alates 21-00 (H). Kvaliteetaeg 4 võpiga alati...i like, i like

Novell 258

2010-01-26T15:06:00.003+02:00

"Lähme jäätist ostma," palus Väike Tüdruk ema.

Kollane jäätis. Roosa jäätis. Sinine jäätis. Magus ja külm jäätis. Vahvlitopsi- ja pulgajäätis. Kõiksugu värve, kõiksugu maitseid. Võib alustada mahlaka maasikajäätisega ja lõpetada krõbedas vahvlitopsis oleva šokolaadijäätisega. Koos šokolaaditükkidega.

"Juba jälle? Las ma mõtlen, mul läheb veel üks hetk aega, siis võime minna küll."

Ootamine. Nii pikk, nii veniv, nii vaevanõudev. Miks palutakse oodata just siis, kui sa seda kõige vähem soovid? Just siis, kui sul on kõige rohkem vaja kätte saada, mida sa tahad. Mida sa vajad. Ootamine masendab, eriti inimese ootamine. Ootamine, mil keegi valmis saab. Või siis julguse leiab. Miks tihtipeale me ootame, kui saame suurepäraselt aru, et asi väljub kontrolli alt ja me pole enam lihtsalt ootajad, vaid teiste poolt ära kasutatavad ja üle trambitavad inimesed. Me saame aru, mis meid ees ootab. Me saame täiuslikult aru, et see ei tõota head, kuid me ootame.

Lõpuks oli ema valmis ja nad väljusidki uksest. Väljas oli ebatavaliselt kuum juunikuu päeva jaoks. Ei aidanud isegi pruunika kampsuni ära võtmine ega juuste kinnipanemine. Kui nad olid juba paarsada meetrit kõndinud tuli neile vastu Väikese Tüdruku Onu. Igakord kui ema nägi oma sugulast, pöörast ta näo kõrvale. Miks väikesena oli ta nii lahke, nii abivalmis, nii... nii normaalne ja inimlik? Aeg. Aeg on see, mis muudab meid ja meie ümbrust. Aeg muudab meie vaatenurki ja avardab silmaringi, kuid samas soodustab meie inimlikkuse ja sõbralikkuse kaotamist. Jah, isegi see tüütu, morn, hallipäine ja oma 50ndates eluaastates olev ilma perekonnata mees, oli kunagi heledapäine ja rõõmus poiss, kes nautis igat suvist päeva. Millegipärast muudab aeg meie näoilmet kardinaalselt. Kui ema ei tunneks nii hästi oma venna kõnnakut, ei tunneks ta teda isegi ära. Väikese Tüdruku Onu ilme oli elust tüdinud, morn ja igav. See ei saanud ju olla seesama poiss, kes kümneaastaselt naeris iga päev, iga tund ja iga viie minuti tagant? Liiga hästi on meeles ka see, kuidas Väikese Tüdruku Onu sai endale kassipoja ja pani talle kaela ümber lipsu, et ta näeks välja nagu poisi multikakangelane. Või siis tema unistus olla vihmausside päästja, sest nende peale astutakse kogu aeg. Oh ei, see ei saanud olla seesama poiss. Küllap ta eksis.

"Emme, miks taevas on sinine, mitte roheline nagu rohi? Aga miks linnud saavad lennata ja inimesed ei saa? Naabripoiss ütles mulle, et kui minust saab lindude sõber, siis nad ükspäev õpetavad mulle lendamise selgeks. Kas see on tõsi? Oh, ma nii tahaks lennata ja magada pilvede peal nagu tolles multikas. Emme, emme kuule, kas ma kasvan ka kunagi suureks? Aga emme, vaata! Vaata ometi, päike naeratas mulle. Mis sa arvad, kas ma saan talle kunagi pai teha? Alati kui ma tahan päikesele vastu naeratada ja vaatan tema poole, siis ta teeb mulle haiget ja ma pööran pea kõrvale. Aga miks.. miks issi ei tule meiega jalutama? Kas tema sõitis ka kosmosesse nagu Naabripoisi issi? Emme, aga kas kosmos on kaugel? Tead, ma ei tahagi jäätist, ma tahan hoopis issi juurde! Lähme ka kosmosesse, siis saame seal jalutada ja ma saan päikesele pai teha!"

Mida vastata? Ei, mul pole aimugi miks taevas on sinine ja rohi roheline. Kuidas öelda, et see elu on palju kurvem, kui paistab ja me ei saa kunagi lennata vabalt nagu linnud ja magada pehmete pilvede vahel. Rääkimata päikesele pai tegemisest. Me ei saa kunagi teada, mida mõtleb meie kutsu ja mida ta oma kurbade silmadega meile öelda tahab. Kuidas seletada oma väikesele tütrele, et elu on tegelikult tore, kuid täis kurjust, kahepalgelisust ja pettumusi? Kuidas seletada, et issi on veel kaugemal kui kosmos, kuid samas palju lähemal? See pole minu süü, rahustab end mõttes ema. Ma ei suuda talle kõike öelda, ma ei suuda seda kunagi teha! Kuidas ma ütlen, et ma olin kunagi noor ja tegin vigu? Mu tüdruk pole süüdi, ta pole seda väärt. Ta pole väärt teada, mida kõike see elu täis on, enne kui õige aeg tuleb.

"Oh kullake, aga su lemmik maasikajäätis? Ma arvasin, et täna võtame topeltportsud, kuna sa olid nii tubli ja kuulasid mu sõna. Mis sa arvad?"

Väikese Tüdruku näole ilmus suur naeratus täis rõõmu.

28. juuli

„Kell viis seitseteist leiti Silmuse tänavalt laip. Naine, umbes 26 aastane, blondi peaga ja sportliku kehaehitusega. naisel oli käes suur kott. Politsei oletas, et tegu oli varastamise katsega. Oletatavalt osutas naine vastupanu ja kurjategijad lõid teda raske esemega vastu pead. Isik on praegu tuvastamata, jälgige uudiseid.“
29. juuli
„Eile õhtul leitud naise laip tuvastati. See on 27 aastane Kadri Hallik. Politsei leidis ka kurjategija, kelleks osutus naise mees Ilmar Hallik. Kuigi abikaasad ei elanud enam 6 aastat koos oli neil tütar Annika Hallik. Mees mõisteti süüdi 30 aastaks, lisaks on tal keelatud läheneda oma tütrele ligemale kui 200 meetrit enne tüdruku täisealiseks saamist. Politsei oletab, et Ilmar Hallik soovis naiselt midagi välja pressida, mille peale osutas Kadri Hallik vastupanu ja oli tapetud. Tunneme kaasa tütrele ja sugulastele.“

Anastassia S.

Ma võtsin endale vabaduse see siia postitada. Nastja kallis, ma loodan, et sa ei ole pahane.

Teemas

2010-01-21T23:50:00.001+02:00

http://www.youtube.com/watch?v=wdKxioDPMo4

hetkel on see teemas:D

But wait! There's more fail!

2010-01-21T12:12:00.006+02:00

Esmaspäeval oli koolis...Igatahes oli mata onju. Ja mu üks klassiõde, Camilla, istub alatiüksi seal kaheses pingis. Mõtlesin siis, et mis seal ikka, lähen istun tema kõrvale eks. Teda kohal ei olnud, aga istusin tema kõrvalpinki. Nii ja siis tuleb Camilla klassi, tee hirmust suured silmad ja istub mujale. Nii haige. Natuke naljakas on ka, et mu pool klassi laseb hirmust püksi, kui ma nendega rääkima hakkan, aga iseenesest on jumala nõme ju. Kõige hullem on see, et ma ei tea, miks nad mind kardavad...Vahet ei ole, ei huvita. Asjad saab enamjaolt ikka aetud nendega.

Kolmapäeval, ehk eile. Oli kehka päris tore. Mängisime võrku ja kanonballi. Õhtul ütles ema, et kuule kas sa saad täna õhtusöögi teha, nad lähevad isaga õhtul koosolekule, et ta ei jõua tõesti, tuleb sättida ennast:D Ei muidugi tegin. Aga alati siis, kui ma arvan, et seekord läks asi ilma feilita, avastan mina, et ei feilist ei pääsenud ma ka seekord. Tegelt pisike feil oli, midagi hullu ei olnud. Lihtsalt ma panin kõik asjad ühel ajal keema, nii et kaste nt oli enne kartuleid valmisXD Aga pold midagi, mulises edasi seal pliidil mul.

Aga ma räägin teile veel midagi, millest ma kirjutanud enne pole ja mis nüüd meelde tuleb eks.

Laupäeval käisime siis seal kalkunit söömas vanavanemate juures. Tore oli. Kuigi järgmine kord olen targem ja võtan raamatu kaasa. Me passime nii kaua seal. Isa luges ja Ingrid luges ka laupäeval. Järgmine kord loen mina ka. Aga mäletate ma palusin teil pöialt hoida? Jah nalja sai seal. Magnar pidas tegelikult end ilusti üleval isegi, aga ta läks poole peal koju ka. Siis vanaisaga rääkisime midagi ja enne kui ma isegi aru sain olime sujuvalt jälle AJALOOni jõudnud. Seekord Teine maailmasõda. Mingi haige raamat oli. Siuke suur ja paks. Täiesti lõpp. Ma vahepeal ei suutnud enam huvi teeselda. Ja kõige debiilsem on see, et ta seletab ja seletab ja kui ma midagi küsin, siis on 2 võimalust, kas ta ei kuulnud/ei tee välja või vastab lihtsalt jah. Ka sellistele küsimustele, mis sisaldavad sõna kuidas. Igatahes, rääkis ja rääkis mingitest lahingutest nagu Stalingrad ja El Alamein. Oh juudas ausalt oli. Igatahes ükshetk hakkas ta mulle seda raamatut juba kaasa pakkima, et võta kaasa õhtul enne magamaminekut siukseks kergeks lugemiseks. Mul oli EIEIEIEI:D Ma ütlesin viisakalt, et vabandust, aga ausaltöeldes pole ma eriline ajaloo fänn. Tuli suurte silmadega (raamat kaenlas) minu juurde, küsis kas tõesti nii? Ma vastasin et, jah ei huvita eriti üldiselt. Noh igatahes siis läks asi päris hulluks kätte. Ta nagu mingi missioonitundega misjonär. Võttis selle raamatu lahti jälel ja ütles loe. Ma ausalt ma tõesti taha, ma olen suht väsinud ka. Loe aga loe. Okei lugesin ära (vanaisa terve aeg jälgis). Okei igatahes, siis ta vist lõpuks andis selleks korraks alla. Rääkisime muudest asjadest. Aga ma tean, järgmine kord hakkab sama trall pihta. Aga siis olen ma juba kaval, võtan raamatu kaasa ja loodan, et ta arvab, et ma olen hõivatud:)

Ärge nüüd valesti aru saage, mu vanasa on jumala äge papi, aga mulle see ajaloovärk kohe teps mitte ei istu.

Õhtu lõppes nii, et vanaema tõi igasuused koogikesed ja tordid välja!

Ükspäev jäin ma hommikusest bussist maha. Mõtlesin, et kui ma õieti mäletan, siis peaks üks vele kohe kohe tulema. Ootasin 10 minutit, siis tunnistasin, et jah see oligi see viimane buss:) Kool ialguseni oli sel hetkel 5 minutit. Mõtlesin, et kõnnin siis selle kilomeetri alla Osøyrosse, sealt läheb rohkem busse. Aga ma kõnnin seda maad ju umbes 10 minutit. Mõtlesin mul kiirelt vaja. Hakkasin hääletama. Lollid norrakad ei võtnud peale. Kõndisin ise sis. Poolel teel tuli meelde, et YFU reeglid ei luba hääletada:D Kooli jõudsin 20 minutit hilja.

See nädal on meil koolis stiilinädal. Ma ütlen, see asi näeb välja siin siuke:

Saage sellest aru kuidas soovite, igal juhul on teil õigus.

Pürotehnika

2010-01-17T13:47:00.003+02:00

Reedel peale kooli käisin sõpradega Flåtenis, sõime jäätist (šokolaadijäätis šokolaadikoogi tükkidega(L)). Seejärel läksime Christeri poole ja mängisime Wiid:D Tegin kaks rekordpunktisummat ka seal(H)
Eile võtsim kuuse ära lõpuks. Mitu päeva lükkasime edasi. Mul viskas üle juba se eedasilükkamine ja pidev valvelolek, selle üle, aks nüüd peab appi minema. Tegin üksi ära. Seejärel tuli isa ning hakaks siis kuuske osadeks lõikama. Ja arvas, et väga hea mõte on pool kuuske korraga sinna väiksesse korterikaminasse toppida. Mina vaatasin Ingridiga telekat. Ja järsku käib jube pauk, kõik kohad tuld täis ning suitsualarm undab:S Sinna kaminasse oli mingi gaas kogunenud vms ja selle tulemusena saate aru v, see kamin hüppas õhku ning purskas tuld välja nagu draakon. Ma pole kunagi sellist asja enne näinud. Täiesti lõpp, ma ehmatasin tilli võbisema endal ausalt. Traume kogu eluks. Mis siis ikka, siis leidis isa, et võib olla, ei oegi nii hea mõtte seda kuuske ahjus põletada:)

Õhtuks sõime lõhet. Ma ei kujuta ettegi, kudias ma Eestis saan olla nii, et ma 3 korda nädalas lõhet või forelli ei söö:S Aga see eest on Eestis liha!

Täna läheme kella kaheks vanaema vanaisa juurde kalkunit sööma. Ma ei oota ausaltöeldes. Peamine põhjus on hirm. Ma kardan, et mu vanaisa hakkab mind jälle tüütama mingi ajalooga rootsi kuningatest, igasugustest sõdadest ja ma ei tea millest veel. Ja ta on kohutavalt osav ajaloo sisse toomisse juttu. Nii et ma pean alati kiivalt mõtlema, mida ma ütlen. Ja siis ma loodan, et mu onupoega seal pole. Ta on see kes on kuidagi kasvatamatu, korda pole vms. Räuskab, vägivallatseb, lõugab ja kiusab ning kõik peab tema tahtmise moodi olema. Vaimselt väsitav on ta alati. Ma tean, võib-olla ma ei tohiks niimoodi mõelda, aga ma paratamatult mõtlen...hoidke mulle pöialt igatahes eks.
Meil oli siin vahepeal 2-3 päeva +5 kraadi. Täna ärkasin üles - lund sajab.
Aa vahepeal on veel asju juhtunud millest ma teile rääkinud ei ole. Nimelt üks saksa võp, kes elab Tromsøs, kutsus külla mind. Ma nii tahan minna. Ja ma vist lähengi. Tõsi, odav se epoel aga lahe! Põhja-Norra! Polaarpäev ja vb näen virmalisi jne! Ma tõsi panen kõik oma säästud sinna alla. Sest ainuüksi lennukipiletitele läheb 2800eeki. Sest Bergen-Tromsø vahemaa on pmst sama mis Bergen-Vilnius. Keskaastaseminaril lepime täpselt kokku, millal ja kudias eks. Aga tõenäoliselt on kuupäevad kuskil 1-4. märts.
Panen pildi teile ka. Lilla on Bergen ja punane on Tromsø.

Fuck the war in Iraq, we have to catch Voldemort

2010-01-15T03:25:00.001+02:00

Viimase 24 tunni jooksul olen ma saanud 3 korralikku šokki. Täpsemalt räägin ma kahest.

Tulen mina siis eila õhta rõõmsalt msni. Siim ja Henri lendavad mõlemad peale mulle sajaga (haha mul tuli Siim, su see Chicago gangbangi presentatsioon meelde hetkel hahah:D). Küsivad, et kas ma tean miks Annely kojusaatmiskirja sai. Mina kuulsin esimest korda ning segadus oli suur ning kuna ikkagi Annely on mul kohutavalt hea sõber, siis oli mul väga tähtis teada saada, mis toimub. Siimule rääkisin, et Annely vana tuntud naljahammas meil. Teeb väga tihti nii, et räägib ainult pool tõest, kusjuures see mis ta rääkimata jötab on alati tähtsam. Ootasime siis ma ei tea kui kaua. Orkuti foorumis kõik segaduses. Siis tuleb Annely ja toob selguse majja. Sai tema siis emaili peale kirja YESi kuupäevadega ja Austriast lahkumise aja vms ehk lahkumiskirja. No kurat ma ütlen. Tüüpiline Annely. Kõigepealt tuleb ja šokeerib kõiki ja ajab kõik paanikasse ning siis alles räägib, kuidas asjad tegelikult on. Aga näete, ma ju ütlesin, et Annely puhul ei või kunagi teada. Sellest hoolimatta oli see nii temalik ja kohutavalt armas:)

Siis otsustasime teha Heleniga Skyepes õhtul hilja vestlust. Kohutav! Ma pole kaua niimodi naernud. Aitäh sulle Helen:) Isast hakaks kahju lõpuks, ma küll üritasin vaikselt olla, aga vahepeal oli võimatu - ta üritas kõrvaltoas magada.

Šokk nr2 leidis aset kohe peale Skypevestlust. Rääkisin msnis Kadiga.

Nüüd jõuame otsapidi tänasesse päeva. Eelviimane tund oli inglise keel. Lenaga istun ma suurem osa ajast üldse.

Ta küsis minult: "Sa ei tule homme kooli eks?"

Mina: "Ei, ei tule jah, mul vaba homme"

Lena: "Seljuhul on täna viimane kord, kui sa mind näed, ma vahetan kooli"

Sel hetkel jäi kõik seisma. Sel hetkel sain ma aru, kui kalliks ta oli mulle saanud ja kui tähtis ta oli. Ma sain aru, et Lena oli see, mis pani mind alati rõõmsalt naeratades klassi minema. Sest ma teadsin alati ,et ma ei tea üksi istuma. Ta oli nagu kindlustunne mu jalge all. Enam mul seda pole. Ma ei tea mis nüüd saab. Kellega ma istun? Kus ma istun? Eks ma siis hakkan uusi tutvusi sobitama, aga ikkagi. Pool aastat on möödas, me istusime pmst terve selle aj suurem osas tundides. Mäletate, ma ükskord kirjutasin siia selle teksti, mis ta mu inka õpiku tagakaanele kirjutas? Igatahes kohutav. Asja juures on kõige hullem see, et ma sain aru, kui tähtis ta mulle oli alles siis, kui ma sain aru, et ma enam teda ei näe. Plusspooli on ka asjal. Ma sain aru, kui tänulik ma olen nii paljudele inimestele. Oma sõpradele, kes minuga suhelda julgesid, Helenele, kes põikpäiselt muga norra keelt purssis ja Lenale, kes julges minuga algusest saati koos istuda ning kes mind koolis nii palju aitas. Ma sain nüüd aru kui palju ma oma sõpradest hoolin, kui tähtsad nad mulel on ja kui palju ma neile tänu võlglen, ükskõik mis kiiksud neil ka poleks. Igatahes mul oli nii kohutav olla, õnneks oli mul seljakotis Eestiteemalisi võtmehoidjaid, andisin ühe talle.

Päeva tegi toredaks see, et Helena on tagasi!

SQUIRT

5 kuud

2010-01-12T20:59:00.001+02:00

Lumi on endiselt maas. Külmarekord on ka. Siin pole 30 aasta nii külm olnud. Nagu ausalt, kuidas saab nii nii nii külm olla. Täiesti ebareaalne. Ja ma veel arvasin, et Norra soe riik. Jah, see külmarekord oli tõesti jahmatav ehk umbes -13 kraadi. Ühesõnaga ilm on hetkel väga teemaks, igalpool.
Kõikide juhuste kokkulangevustena on meie majas ülemise korruse dušširuumis toru külmunud. Mul oli karp lahti nagu. Mis asja, külma ju nii väha. Ema oli algul, et mis asi see veel on, et vett ei tule?? Siis pakkusin välja, et torud külmunud äkki. Jah, igatahes põhjuseks see, et Lääne-Norras ehitatakse majad selle põhimõttega, et nad vett peaks. Põja-Norras (nagu ka Eestis) ehitatakse selle põhimõttega, et nad külma peaks. Tulemus on see, et minu maja on soojustamata. Nii et iglus elamise kogemus on minul nüüd täiesti olemas.
4.01 lõppes mu vaheaeg ära. Esimene koolinädal (nagu iga koolinädalgi) oli tõeliselt meeliülendav. Ma lihtsalt vihkan vara tõusmist. Tõsi, teisipäeviti on kella 11ks ja eesolev reede vaba:) Ma teen 22.02 Eesti kohta norra keeles esitluse ka. Ma isegi ootan selle tegemist.
Nädalavahetusel käisid mul Thea ja Eli külas, sõime jubedates kogustes šokolaadi ja magusat. Ning terve suure samovaritäie teed.
Aa reedel oli blokkdag loodusõpetuses (neile, kes ei tea mis on blokkdag, siis see on see, et terve päev on üks aine). Tore (õps) kutsus siis kõiki ükshaaval privaatvestulsele. Ma sain eelmise poolaasta hindeks matas 5 ja lotas 4 (hindesüsteem on 1-6, kus 6 on parim). Siis rääkisime taga veel niisama maast ja ilmast. Viimasel ajal mind kiidetakse nii palju mu keele osas. Ma nii uhke juba selle üle:)

Nüüd jäi kirjutamine katki, tegin muid asju ja tuhin läks üle. Tänaseks kõik. Head aega.

Mina elan siin

2010-01-12T13:46:00.001+02:00

http://www.postimees.ee/?id=210738

2010-01-07T19:12:00.001+02:00

Kuna täna olen ma eriti agar postitaja, siis postitan mõnuga, niikaua kui tuju on. Räägin teile millest ma poel kaua rääkinud - toidust!

Viimased paar päeva olen kooli 0.5l jogurtit ostnud, kiirnuudlid viskasid üle, sõin neid umbes 2 nädalat või nii. Nüüd peaks midagi muud otsima. Hommikuks söön krõbinaid.

Õhtuks sööme 2-3 korda nädalas lõhet või forelli. Kõrvale joome vett.

Väga tihti cocat. Seda on meil alati kodus nagu krõpsegi, võta millal ja palju tahad ja kui otsa saab, kirjuta külmkapil seisale paberile (poelist on see). Ma joon nädalas vähemalt 1.5l ära seda.Pluss veel sõpradega jne. Ja Pizzat söön ka palju. Perega 1-2 korda kuus pluss sõpradega 1-2 kuus.

McDonaldsis käin ka igakord kui Bergenis süüa vaja sõpradega või vahetusõpilastega. Seda on tihti.

Kuigi, iga hommik algab apelsinimahlaga:)

Nii et näete, ega ma ainult võilebadest ei elagi!

Mis veel, aa kui kedagi huvitab, siis magama lähen kooliajal kell 12 umbes. Ärkan 7.40. Vabadel päevadel ja vaheaegadel kella 3 paiku. No sorri, nii mõnus on voodis pikutada, läppar lauapeal ja msnis võpidega rääkida:D

Suhteliselt mõttetu postitus, aga ma pidi nseda rohkem endajaoks kirjutama, et tuleviksu mäletaksin:)

Palju õnne Henri!

2010-01-07T12:49:00.000+02:00

See on alati nii tore, kui keegi mu norra keelt kiidab. Tuju läheb alati kohe heaks. Eile oli norra keeles mingi lugemine Igaüks pidi umbes pool lehekülge lugema, kui mina lugemise lõpetasin ütles õpeataja, et ma olen kohutavalt tubli, ütles, et se eavaldas talle väga suurt muljet (siinkohal tänan Alicet, sest ma ei suutnud seda väljendit välja mõelda, inglise ja norra keeles teadsin seda väljendit ainult).
Siis täna, istun vabade tundide ajal siin mustal sofal. Mu klassiõde ja paralleelikas kõrvaldiivanil. Arutavad Facebooki üle. See paralleelikas tahab Ramyt lisada. otsi bteda. Ei leia. Siis küsib, et kas Martin Arro on välismaalane. Ma vastasin sellele ise:D Ja siis oli väike jutuajamine, ja sain jälle kiita. Ta ütles, et ma oskan nii hästi keelt. Ja tema klassis oli see Jaapani võp (nüüd vahetas pere, ei käi meie koolis enam) ja se eie osanud midagi. Ju ma ole nsiis tubli, ma ise ei saa aru. Sest ma ootan endalt palju, aga samas ma olen siin ju ainult 5 kuud olnud, ning ma olen ju supertubli, kui ma koolsi saan küigest aru mis õpetaja räägib ja een kaasa kontrolltööd, kodutööd ja analüüsid jne.
Kogu selle jutu mõte oli see, et on kiita hea saada.

2010-01-05T20:59:00.002+02:00

Erinevalt Annelyst ei tulnud minu uusaasta roobiga. Tuli korralikult. Ehk siis Britney Spearsi ja Barbara Streisandiga. Kell 21 olin kõpsti Hilde Marie ukse taga limpsipudel käes ja krõpsupakk peos. Olin eelviimane, kes kohale jõudis. Istusid kõik Hilde Marie hiiglaslikus köögis laua taga nagu kanad õrrel ja ootasid viisakalt mind. No tulin siis oma tüüpilise sisenemisega. Siis märkasin, et oh siin on inimesi keda ma ei tunne. Üks oli Trine õde May ja teine oli Ramy ja Sanrda sõber Freddie (tüdruk). Nad elasid kunagi 5 aastat Londonis ja siis Freddie tuli külla vaheajaks.

Istusin siis maha ja ainult Tormod oli puudu. Sandra poiss. Siis Sandra teatas, et ta läheb helistab kiirelt, küsib kaugel ta on. Jah kõne kestis üle viie minuti. Meil omavaheline nali Tormodi ja Sandraga, pidevalt teeme nalja nende suhte üle. Ma ei teagi miks, seal pole ju midagi mille üle irvitada vms, aga näe nali on. Peale künet tuli välja, et aega veel läheb korralikult. hakksime sööma. Hilde Marie oli küpsetanud. Nii armas. Šokoaadikook ja jäätisetort. Nämm. Siis saabus Tormod ka millalgi. Killud juba lendasid. Siis kolsime elutuppa. Vahetasime MTV ja VH1 ma ei tea mille veel vahel. Mina ja Freddie siis ütlesime, et aitab vaatame ühte asja onju pinda käib, kui vahetada koguaeg. Freddie ütles, et kui kokkuleppele ei jõua võime alati Adult (18+) kanali avada. Sellepeale irvitasime kahekesi ja norrakad minestasid. Ausalt, ma nii nautisin Freddie seltskonda, mõnus oli vahelduseks rääkida kellegagi, kes nibeid nalju teeb ja neist aru saab. Aa ükshetk oli nagu WTF. Mingi neljalt kanalilt tuli korraga Lady GaGa - Bad Romance:D Juhtub. Vahepeal kadusid Sandra ja Tormod ära. Christer mütles, et läheb piilub tuli naerus tagasi. Ütles, et nood olid allkorrusel diivanil ja nii kui nad Christerit nägid oli sandra istukile hüpanud ja enda soengud ja riideid kohendama hakanud:D Hah:D
Siis tuli uusaasta. Jooksime õue. Lõugasime natuke head uut aastat ja kalllistasime ja tegime pilte. Rakette oli palju. Umbes 2-3 minutit. Siis tuppa tagasi ja nautisime telekast sellist megahitt saadet nagu Aastavahetus Barbara Streisandiga. Kell 1 mõtlesin mina, et oh nüüd Eestis ka uusaasat. Helistasin empsile ja Rainile. Ei võtnud vastu. Kuri olin. Mingija möödude sain aru, et neil ju kell 2:D Siis sai meil kell 2.
Läkisme autoga Christeri poole (May sõitis). Kainemad kõndisid jala. Need kes nii kained ei olnud (mina, Hilde Marie, Trine ja Christer) saime autoga. Aga seemuidugi, ei tähendanud, et meil õhtul veel plaanis limpsi juua ei olnud, kus te sellega. Kohalejõudes pandi ka siuke prazdnik püsti. Christer tõi kuskilt diivani alustest peidikutest välja 3 suurt Pepsit, krõpse ja komme. Teised jõudsid ka varsti.
Siis mängisime kella 5ni Wii-d. Mingi tantsumäng. Katy Perry Hot and Cold, Britney Spearsi Womanizer, MC Hammeri Can't Touch This jne. Seejärel läksid Freddie, Sandra, Ramy ära. Me mängisime siis I've never. Ma mõtlesin, et ah mõttetu ju. Norrakad nii pussyd mul. Oleks Freddie, ta julgeks ikka julgemaid asju ka küsida nagu mina. Aga ei olnud. No oli nnegatiivselt häälestatud mängu eel. Ja siis! Oh kus tulid varjatud talenid välja! Küsimusi oli veebiseksist alasti ujumiseni. Pudelit möngisime ka hiljem 15 minutit, aga se eoli mage. Hommikusaabudes hakkas neil mõistus tagasi tulema. Limpsist saadud romillid kadusid vaikselt noh. Igatahes kõige hullem asi mis oli oli see, et ma tegin Hilde Mariele otsaette musi ja pidin ta rinnahoidja ühe käega lahti tegema läbi kleidi. Koju sian ka autoga ja magama sain 7.30. Oli alles kräu..
Siis käisime veel väljas ükspäev. Bergenis Fløyenil (mägi) jne. AAAA. Pizzat käisime söömas, siis Freddiel tul iidee rebida ahjupaberist tähti välja. Talle jäi mingi ettekandja silma. Sõnad olid Fuck me?!:D Hiljem räägin veel sellest. Veel rääkisime seal valjuhäälselt Robert Pattinsoni nibudest. Nimelt üks neist on surnud vms. St et üks on siuke roosa ja teine lilla ja lottis vms. Raske seletada. Igatahes nii kõvasti rääkisime, et see Freddie ettekandja oli kuskil ruumi teises otsas ja siis kui ma küsisin naerdes: "What on earth is a dead nipple?" Siis see ettekandja pööras kohe pead ja Freddie läks äski täis ja käskis mul seda googeldada.
Peale seda läksime Lagunenisse COOPi poodi (midagi Prisma moodi). Mina ja Freddie mängisime siukest mängu, et pidime valima poest kellegi, kellega me tahaks oma elu veeta, ja siis pidime üksteisele valima kellegi kellega me reaalselt lõpetame. Freddie valis mulle mingi paksu ja lühikese muti. Kes käis mööda poodi ringi pooleldi ostukäru peal magades (kargud olid ostukäru sees). Ja ma ei leidnud seal ühtegi head tšikki. Küik olid siuksed vanad. Igatahes ma nögin mingit töötajat seal. Umbes minuvanune blond kutt:D Mütlesi nah sitta kah:D Valisin tema. Freddie nii äksi täis:D Iatahes asi ni ikaugel, et vedasin Freddiega kihla. Ma pean poodi tagasi minema ja selel kuti Facebooki või numbri saama:D Ma pean selle võitma:D
Aa Ramy ja Sandra isa sõidutas meid tol päeval siis. Igatahes väga pro mees on. Ta egiptlane onju. Kui Lagunenist lahkusime, siis Ramy viis selle ostukäru parklas sinna majakesse onju. Ja tuli varsti õnnetulut tagasi, et isa ma ei saa seda 10 kroonist münti sealt kätte. Selle peale isa karjatas: "MY MONEY!!!" (Nende isa räägib pool ajast inglise keeles.) Siukse araabia aktsendiga:D Siis jooksis välja surkis seda käru ja tuli rõõmsalt tagasi. Ja ütles: "You know how much your dad holds on to his money, right?" Ja siis Sandra ütles: "Haha, dad, it's not even yours, you found it":D:D:D:D:D Hah naljakas. Igatahes sõidutati midn ka koju. Bussipetusesse, mis mu majast mingi 100m. Isa vana pro neil sõitis nii tuusalt sinna:D Selle asemel et mööda autoteed sõira ja mind bussipeatuses maha panna sõitis too üle kõnnitee otse bussipeatusesse:D Üle lume nii et auto rappus. Tänasin ja läksin koju. Poolel teel vaatsin tagasi. Tüübid punnivad kõik autot lükata ja isa rõõmsalt õiendab rooli taga:D Helistasin pakkusin abi. Ok. Siis lükkasime ja irvitasime ja leidisme, et peaks pilti tegema:D Aga ei jüudnud. Said välja. Nii nalajaks. Isa enda süü ju et nii uhkelt sõitis:D
Freddie läks koju pühapäeval.
Esmaspäeval oli esimene koolipäev. Ma oli nii väsinud ja ma tõesti ei viitsi mingeoid lolel ülesandeid teha. Sedapuhku kordasime, mis on naturaalarvud ja irratsionaalarvud ja murdarvud.
Teisipäeval (täna) oli kooli 3ndaks tunniks. Nagu teisipäeviti ikka. Kiirustasin täiega, et 10.20 kohal olla. Siis tuli välja, et tunniplaanis viga - tuli tulla 4ndaks. No järgmine kord siis:D Tunde oli 3.
Nii ma laadisin uusaastast pilte ka:)
Head uut aastat.

2010-01-05T16:32:00.000+02:00

Mina sain täna härra Edgar Savisaarelt kirja:

Lugupeetud Martin Arro,

hea tallinlane!
Ootan Teid tagasi oma kodulinna.

Tänan teid, et olete meie vaimu ja hinge ärkvel hoidnud!

Teie Edgar Savisaar

PS! Kui Teie saate 18. aastaseks, palun hääletage ikka Minu poolt. Tõuse ja Sära!

Sinu Edgar

On ikka värjas ausalt:D Ma elusees ei hääletaks tema poolt, nüüd veel vähem. Ei tegelt ma hakaksin nii kõva häälega naerma. Ma algul ei saanud aru, et nali. Siis nägin, et paber rebitud ja ümbrikul Väike-Õismäe tempel ja teist korda lugedes vaatasin, et savipäts vaevalt sellist teksti kirjutaks:D

2009-12-31T13:28:00.000+02:00

Vahepeal palju juhtunud ja samas mitte midagi poel juhtunud.

26.12 käisime kinos. Sellega oli draamat natuke. Mulle on üleüldse viimasel ajal häirima Ingridi käitumine hakanud (noorem õde, 19aastane). Kõik peab tema pillijärgi käima koguaeg. Olgu saan aru jah, et ta ei ole koguaeg kodus ja siis kui on, siis vanemad teveadki lapsele headmeelt. Aga viimasel ajal on ta väga palju kodus olnud, rohkem kui mõned nädalavahetused. Nädala kaupa jne. Leian, et nüüd oleks aeg hakata teistega tal ka arvestama. Aga kõigest siis lähemalt.

Meie peres kombeks, et teisel jõulupühal kinno minek. Emaga rääkisime sellest juba enne natuke, ütles, et me ju kõik ei pea tegelikult ühte filmi vaatama minema ju. Igatahes umbes päev enne minekut küsis siis ema, et mida me vaatam läheme. Seekord oli Ingrid ka kõrval. Ingrid kohe ütles, et Sherlock Holmesi. Meelitas vanemad ja Sigridi (vanem õde) ka selle poolt olema. Minul viskas üle, mina ütlesin, et ei mina tahan Avatari vaatama minna. Eks ta tunnetas kohe ohtu ja hakkas kohe enda positsiooni kindlustama ja ütles, et ta on kuulnud, et see jumala halb film. See ei olnud mulle adresseeritud, see oli rohkem siuke vihje vanematele.

Ja noh, kui ma midagi Helenalt õppinud olen siis jäärapäisust. See tähendab, et me lõpetasime kinos nemad vaatasind Sherloockit ja mina avatar 3D. Mul oli veel ülihea saal ka, istmed sai lamamisasendisse lükata ja, super oli. Peale filmi küsis Ingrid mult siis kuidas film oli, selline nägu peas - ma ju ütlesin, et see halb film. Ma ütlesin jumala ausalt talle sellepeale, et see oli üks parimaid filme, mida ma näinud olen. Ausalt ma natuke kartsin, et äkki ongi jama film, ja siis oleks Ingridil õigus. Igatahes omasin ta ära, asja tegi magusamaks veel see,et kõikide peale Ingridi arust (ma arvan, et tal ihtsalt ei tahtnud seda tunnistada) oli Sherlock suhteliselt bullshit:D

Vahepeal oleme mitu korda söönud šokolaadipudingut vanillikastmega (tegelikult peaks ma selle vastupidi kirjutama).

Aa ma vaatsin Sõrmuste Isandat ka. Seda pikemat versiooi. Kõik osad. Mine asualt. Hullult hakaks meeldima. Ja siis oli mul ükspäev siin nii igav, et õppisin seda haldjakeelt kirjutama ja lugema. See oligi eelmises postituses. Ma ju ütlen, see ei ole normaalne, mis igavus minuga teeb:D

Sõime kalalasanet ka. Augustis sain seda ka. See oli esimene soe toit mu lsiin. Siis mulel see ei meeldinud, rõve oli. Nüüd paaräeva tagasi - kohutavalt hea.

Ükspäev nägin unes:

Jõudsin hommikul koolis oma kapirea juurde. Mingi 3 neiut laulsid garderoobi keskel mingid noodid käes, ja ülimalt heldinud ja õnnid näod peas. Ma ei pööranud neile tähelepanu. Tuleb Rain (mu Eesti vend). Uhkust ja võidurõõmu täis küsim minult: "Tead kellest nad laulavad?" Mina vastasin: "Ei, ei tea" Rain õnneliku näeoga vastu: "Minust" Sellepeale vastasin ma talle: "Keep rockin' bitch" ja seejärel andsime üksteisele muiates rusikaga õlga matsud.

Nii naljakas unenägu:D

Eile käisime isa ja õega minis suusakuurordis. Ma tahtsin algul lumelauda või slaalomit teha. Aga kuna isa ja õde läksid suusatama, siis mõtlesin, et ah kukele lähen ka. Sain eelviimase suuruse saapad - 46. Neid oli ka inult 1 paar:D Kahtlane. Suusatasime siis 1h mäest üles ja 30min alla. Väga värdkjas oli. Ma ikkagi ei ole ju varem nii suurtel mägedel suusatanud. Ma käisin miljon korda käna:D Ma ei saa aru kudias. Eestis käin üliharva käna. Igatahes. Lund oli ca 40cm. Ja seal kus rada oli onju, seal oli lumi kõva ja ei vajunud läbi.

Ükskord kukkusin ma kuidagi rajalt välja ja leidsin ennast suusad püsti peadpidi lumehanges nagu väike ärdjas päkapikk. Teinekord kukkusin keset rada, suusad kere all ja üks suusakebb ka nende all ja lahti ma end ei saanud. Siis kukkusin veel allamäge minnes. Tõukasin hoogu ja järsku olin lumeall jälle. Suusakeppidel on need mingid lätakad all eks, et kepp läbi lume ei vajuks. Ma kaotasin selle ära, ja seetõttu vajus parem suusakepp 40cm läbi lume ja tasakaal läks ära. 10 minutit otsisin seda lätakat, üles leidsin kurat:D Lõpusirgel pidi nka vel juhust kasutama ja uhkelt finišeerima. Käisin mingi kahe 19aastase kuti ees käna. Kuulsin kuidas naersid. Aga mind ei kottinud mul nii villand kukkumisest. Lasin lihtsalt puhtas eesti keeles kõva häälega üle suusakuurordi: "Kuradi vanapagana putsikarvad" Tõusin püsti ja sõitsin edasi, jättes kutid WTF nägudega maha.

Suusatades ärritusin ka. Ingrid. Ma ei tea. Ausalt ta ei käitu vahel naggu 19 vaid 12. Mingi kui pool maad oli meil üles sõidetud suuskadega, küsisn, et äkki puhkaks. Sellepeale küsis Ingrid üleolevalt, et heh juba? Mul oli ausalt, et persse. Ma ei pea igas asjas hea olema. Ma võin väsinud "juba" olla, sest ma pole erinevalt norrakatest harjunud iga kord, kui ma poodi, kinno, kooli või bussipeatusesse lähen alpinisti mängima. Oleks sõimata tahtnud. Aga neelasin ilusti alla ja ütlesin lahkelt naeratades: "Jah, ma olen väsinud" Ja üldse, mulle jäi koguaeg siuke mulje, et ta tundis, end nii üleolevalt. Vaatas selja taha ja muigas. Aga ma suutsin lõpuks üle olla, ma ei peagi ju kõike oskama ja kõiges hea olema. Ja siis mind ärritsa veel. Ta oli nii üleolev onju, aga kurat. Ausalt. Kui mu vanaema suusad alla paneks, liiguks ta oma kunstpõlvedega ka kiiremini. Aga noh, vahet pole. Üleüldse, arvan, et Ingridi käitumine on armukadedus vms. Ta ju harjunud pesamuna olema. Tundub, et siiani on kõik tema pilli järgi käinud. Ju ta tunnetab ohtu ,et ma nüüd pesamuna ja vb tal sõnaõigust vähem. Kindalsti muudab asja ohtlikumaks see, et vanemad on mind kiitnud, et ma nii tore ja tubli ja oskan keelt jne.

Täna. Ärritas mind isa. Nõme oli. Tädi ja vanaema, vabandust, aga ma läksin ikkagi hiljem kui kell 1 magama jälle. Ja mingi isa tahab alati koos hommikust süüa onju meil. Ja siis ta ootab mingi kelal kümneni alati (ta ärkab ma ei tea kui vara) ja siis tuleb uste taha j koputab:D Jube! Ma kuulen alati hommikul isegi seda kudias ta tuleb ja ma alati mõtlen EIIIII:D Ja noh sain ainult 6h magada täna...

Aa ma vist lähen sõprade pooel tänba õhtul siis. Eile msnis. Christer ütleb: "Homme on piduu!!!" Ma läksin äksi täis, et oh, et ta poel kuangi varem sõna pidu kasutanud, et vb siis seekord teismoodi: "Küsisin, milline pidu?" Tema: "Hilde Marie juures" Mul oli okei, aga ma ju ei küsindu kus, küsisin: "Mis ma tooma peaks??" Tema: "Eee..snäkke ja ee...limpsi" HAHAHAHAHAHAH ausalt, nutt tuleb kurku:D Lootusetu:D

Võimalik, et tuli nüüd negatiivne blogi. Aga lihtsalt, pole mütet jätta alati muljet, et küik 100% super. Ei ole. Jah, ärritun ka vahel. Ja on asju mis midn häirivad. Aga see on normaalne. Inimese juures ei saagi kõik meeldida.

2009-12-29T21:38:00.003+02:00

Teile teadmiseks, mina oskan seda nüüdsest lugeda(H)

Jõulud

2009-12-25T15:36:00.001+02:00

Nüüd sai see läbi, kahju kohe. Te ju teate, kuidas ma söömist armastan, ja see ju jõuludel põhiline...No järgmine aasta jälle, aga tõsi, ilma pinnekjøttita...
Aga nüüd kõigest lähemalt.
Kolmapäeval käisime õhtul emaga poes, pidime ostma toiduvaru neljaks päevaks, sets pühadel ju poed kinni. Pidime käima kolmes poes ja lõpuks ei saanud me ikkagi kõike mida vajasime. Poed olid juba tühjaks ostetud.
Neljapäeval ärkasin, tegin oma jõulukalendri viimase akna lahti. Seejärel läksime naabri juurde. Naabriks meil isa õde ja ta mees. Seal oldi veel nende lapsed ka koos oma lastega. Sõime suure ja pika hommikusöögi. Jah, võileivad olid põhiosa sellest. Aga tore oli. Vaatasime Tuhkatriinut ka:) Film oli tehtud 1973 Prahas:D
Seejärel tuli võta ette kohutav töö. Maja tuli ära koristada. Need kes kuulnud mult, kudias mu maja välja näeb...Igatahes, suht korda sai. Mingi 3+ tundi võttis nelja inimese töö:D Ma tegin tomuimejaga jälle. Seda teeb oma tund aega siin, sest maja suur, ja põrandal asju palju, mida nihutada.
Seejärel tuli varsti Yui. Ta on vahetusüliõpilane Jaapanist. Sigrid kutsus ta siia. Armas mu arust. Selles müttes, et vahetusüliõpilastle ju vahetuspere pole ja siinolles ei pea ta üksi olema.
Yui on väga lahe. Ta oskab isegi mingil määral norra keelt. Kuigi, ta on sii njuba aasta olnud. Aga läheb taagsi kõige varem see suvi. Nüüd hakkas alles keelt õppima. Aga ikakgi armas, tuletas mind meelde, kudais ma ju algul purssisin ja midagi aru ei saanud. Me ei ole terve detsember sõnagi inglise keelt kasutanud:)
Siis sõime pinnekjøtti (lambaliha siuke soolatud ja hautatud vms. ma tõesti ei tea). Ni ieha oli. Siis tegime nalju ja lugesime jõuluevangeeliumi. Mina ja Ingrid otsustasime dramatiseerida:) Mina olin Joseph ja kajane:) Ja tema ol isee naine, ei mäleta nime. Miff (üks meie kass) oli lammasXD
Siis sõime magustoitu. Tegiem nalja, et meil on eraldi magu magustoidu jaoks. Ja siis vanemad ei saanud aru et miks:D Ja siis ma ütlesin, et selle fenomeni nimi on evolutsioon:D Selle peale järgnesid mingid fossiilinaljad ja nii edasi.
Kingid avasime kella kümne paiku. Ma sain vanavanematelt (avasime nende kingid nüpd, kuigi kätte saime varem juba) 500noki. Saate aru. Mul oli nagu nii imelik. Sest se eoli nii armas neist, sest see ju suur summa. 1000 eeki...ausalt, mul ei ole sõnu, ma arvasin, et nii palju ei tule. Ja mu melest oleks jumala normaalne olnud, kui ma oleks kasvõi nt vähem saanud kui teised. Aga nii nii...pole sõnu. Omaks võetud olen vist, no ma loodan vähemalt. Vanematelt sain rootsi filmi (Kvinner som leker med ilden, norra subtiitrid ikka olemas) ka 600 noki (1200 eeki). Ma sain nii palj uraha, vöimalik, et liiga palju...aga nad on nii armsad, ma tunnen ikka nii koduselt ennast, tunnen et vüetu omaks ja ni iedasi, nad on nii kalliks saanud selle ajaga mulle...raske lahkuda...Õdedelt sain mingi hardrocki CD:D Ja pakile oli kirjutatud:

Til vår bitte bitte minilille mikroskopiske doffeloffe nusselige lillebror! Fra O.S.S.
Meie pisi pisi miniväiksele mikroskoopilisele nusselige(?) väikevennale! O.S.S.ilt

Ja siis paki sisse oli kirjutatud:

*O.S.S.= Overveldende Sjarmerende Søstre
= Võimsad Šarmantsed Õed

Ma vähe ei hakanud naerma selle paki peale v. Nad on nii geniaalsed mul ikka:)
Seejärel vaatsime mingit jaapani multikat. Kassiprints vms. Vaatasime siis jaapanikeelse heli ja norrakeelse tekstiga.
Magama saime kella 2 paiku.

Suurepärased jõulud olid. Kingid olid mai tea, ma ei oodanud, et nii suured. Mul on vedanud. Ma tunnen, et olen osa sellest perest. See avaldub kõiges. Näiteks meie käitumises. Isaga kaklen telekapuldi pärast. Õdedega kiusame üksteist ja nöögime ja üleüldse. Me oleme lähedased. Ma olen rahul!!!!
Ja valged jõulud mõjusid kui kirss tordi peal!!!
Lisasin pilte ka! Albumi leiate vast isegi üles:P

2009-12-23T13:24:00.002+02:00

Lisasin pilte Muud 2

Gladeleg juleferie

2009-12-23T01:09:00.004+02:00

Juleaften er i morgen allereie...Tida har gjekk så jævlafort at det er umulig...I åtte dagar eg skal allereie tenke at i dette år må eg komma tilbake...rart. Eg vil ikkje det. Alt er så bra her: vennane, familiet, skulen, Noreg..eg likar det her.
Joda, først det var kjempevanskeleg, men no eg føler at eg er heim. Vennane min er greit og vêret er bra òg!
Det er litt teit at rommen min er veldi kaldt, men eg brukar radiatoren - og alt er koseleg igjen!
Og eg er så sjuk av smørbrød! Du har ingen peiling! Eg må finne noe ant å spise...det er fordi eg har spist det frå august for: frukost, lunsj i skulen, etter skulen og kanskje før middag.
Juleferie er best, eg kan sove lenge og kan legge meg sjølv til senga når eg har lyst på:) Eg ikkje har å tenke om skulen!
Flått at dere har juleferie der i Estland no òg! Me treng feriar, ikkje sant?
Eg ynskjer dere god jul!

PS! Blodpølsa e best!

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa

2009-12-19T18:19:00.000+02:00

Neljapäeval oli veerandi eelviimane päev. Geograafias oli sel puhul töö. Mu eograafia õpetaja on minust väga heal arvamusel, sest ma räägin tema jutu järgi nii hästi ja eriti tore on, et ma nynorski kirjutan. Mis mul ikka vastu vaielda, tore ju kui kiidetakse.
Kuid seekord mu maine vist langeb, sest ma oskasin umbes kahekümnest küsimusest ainult ühte. Aga ei huvita.
Reedel, läksime esimeseks tunniks kooli. Sõime riisiputru ja jõime Julebrusi (jõululimonaad). Sunniva leidis mandli:) Jõuluviktorniin oli ka. Siis mäletate, ma kirjutasin, et loodusõpetuses tegime näokreemi. Vot. Kuna loodusõpetust annab mu üks klassijuhataja, siis eile teine klassijuhataja oli nö neutraalne osapool. Tema ülesanne oli testida kreeme ja leida parim. Ning minu ja Helene kreem võitis!! Super tiimitöö meil. Me olime väga rahul.
Peale putru ja Tore (üks klassijuhatajatest) trikitamisi (viskas kinga õhku ja püüdis selle jalga endale, jumala pro tüüp). Kogunes terve kool saali. Esmalt olid mingid väiksed esinemised seal. Seejärel tõusime kõik püsti. Tähelepanu, nüüd järgneb Norra traditsioon. Terve kool võttis kätest kinni ja käisime ringis ümber saali keskel olevast kuusepuust. Laulsime samal ajal jüululaulu. Küik olid nii leilis, et minul esimene kord seda teha. Ei jaganud nende ekstaasi selles osas. Kahtlane värk.
Seejärel istusime jälle põrandale ja viimane klass oli teinud salaja õpetajatele üllatuse. Nimelt ia õpetaja sai kilekoti. Kilekotis igast kraami ja laulusõnad. Pandi laulma. Seisid siis seal ees kilekotid käes. Ja igasalmi lõpus oli lause ala: ja pähe panen kõrvad/hambad/silmad/mütsi. Kõrvad olid papptaldrikud millele oli keskele auk sisse tehtud ja sealt pidi kürva läbi panema. Hambad olid mingi paberinätsakas mis ülahuuel alla tuli panna. Silmad olid plastikust viinapitsid vms, need tuli silmadekohale panna. Ja müts oli see sama kilekott, mis tuli pähe panna. Nii haigelt naljakas. Tegin video sellest. Mobiiliga, seetõttu halb kvaliteet. http://www.youtube.com/watch?v=mTPPZ7on03s
Peale seda läksime Synnøve, Helene, Ramy, Sandra, Christeri, Trine, Tormodi, Silje ja Hilde Mariega pizzat sööma. Mõnus oli.
Koolis sain jüulukinke ka Synnøvelt, Helenelt, Ramylt, Sandralt, Christerilt ja Hilde Marielt. Ei kannatanud 24ndani oodata. Tegin kohe lati kodus. Sain šokolaadi, võtmehoidja/mängulooma, dvd, raamatu norra keelse ja Ramy ja Sandra olid mulle umbes 300 pilti ilmutanud!!! Nii super kink!!! Nad knkisid mulle ju sünnipäevaks suure albumi ka, nüüd panin sinna pildid sisse. Ma nii õnnelik.

Täba, laupäeval, käisime isaga ostsime jõulukuuse (päris). Ma käisin ostsin Ingridile jõuluks kõrvarõnad ning Sigridile kaelakee. Poes oli se emüüja jutukas. Rääkisime, et mul 2 õde ja tal 3 last ja mis nende nimed on ja kõik muu:)
Asjad ilma feilit ikka ei läinud. Bussi pidi tulema 15.35 ja tuli mingi 16.00. Kogu selle aja tuiskas lund, väljas -7 umbes. Jah, kuulsite õigesti. Siin tuli lumi maha. See on jumala haruldane siin, sest Golfi hoovuse tõttu siin tavaliselt ei ole, ning üleüldse on siin soojem kui Eestis.
Muideks, täna öösel käisin ma Austraalias. Tagasitulles olen terve maailma läbi rännanud:)

Leidsin moblast pilte, panin need Muud 2.
Ja ühe video leidsin veel: http://www.youtube.com/watch?v=v8OFOIlyOl4

2009-12-17T20:40:00.000+02:00

Kolmapäeval oli nii tšill kehka! Parim kehka terve mu elu jooksul, kui muidugi need kehkad, mis ära on jäänud välja jätta:). Kaks tundi järjest oli. Algul oli mingi linetants soojenduseks, ülitšill kõigil jumala fun jne. Siis võrkpall ja siis saalihoki. Nii mõnus, nign asjaolu, et tegemist oli veerandi viimase kehkaga mõjus justkui kirss tordi peal. Siis kaks vaba tundi, pläkutasin msn-is ja jõin coca-colat (tähtis).
Aa ma sain järgmise poolaasta tunniplaani ka! Nii mõnus. Kurat, kas ma juba kirjutasin sellest v? Igatahes, C-keelt on rohkem ning mul rohkenm vabu tunde!
Nii kolmapäevast siis veel. Teisipäeva õhtul seisin silmitsi tõsiasjaga, et mul oli õnnestundu mu ema (norra) sünnipäev ära unustada. Loomulikult oli paanika. Leidsin akpsit Tallinna raamatu, mida poel andnud neile nign kuivatatud põdraliha.
Kolmapäeval peale 4ndat tundi oli meil kirikus jõulukontsert. Ma olin muidugi ekstraärevil, kirikulembeline nagu ma olen. Aga kohapeal selgus, et kirik oli puust nign tagasihoidlik, üks suur jumala pilt ja kõik. Ja kontsert oli ka normaalne, kui mitte arvestada fakti, et me istusime esireas ning kõlarid olid meil ninaall. Selgituseks veel ,et bänd mängis taustal. Ni iet basskitarr, trummid, jne. Aga ikkagi oli ok.
Siis sõitsin bussiga Bergenisse, sain isa ja Sigridiga kokku ja sõitsime vanavanemate juurde, kus ema juba kohal oli. Sõime igast häid asju.
Koju alles kell 12, autos magasin Ingridi (õde) süles.

Täna, neljapäeval, ol ikoolis geograafia kontrolltöö, milleks ma otseloomulikult õppinud ei olnud, sellisel lihtsal põhjusel, et ma ei teadnud. Värdjas töö oli. Teadsin ainult ühte vastust. Mis on maritimt grense. See on kõrgeim meretase mis peale jääaega olnud on. Vot. Veel küsiti mis on passaattuul, aga ei tulnud eest iaegadest meelde.
Inkas vaatasime filmiruumis filmi. Jah meil on filmiruum. Punased pehmed toolid. Jubemugav ja tšill.

Kodus vaatsime Ingridiga Moulin Rouge ja Helisevat Muusikat. Siinkohal tervitan Annelyt. JAI HOO.

Ma taha nkurta ka. Ma poel mitu päeva sööndu eriti. Sest mul on nii kopp ees võileibadest. Olen ainult õhtusööki söönud. Ja need kes teavad, kui palj uma taavliseltsöön, siis need teavad kui tõsine asi on. Aga meil on päevas õhtusöök ainult soe toit ja see 19 või kell 20. Ja enne seda inult võikud. Ja koolsi ju koolilõunat pole, siis ka võikud. Ja ma augustist saati söönud võikusi hommikuks, koolis ja peale kooli. Nüüd aitab. Pean kellogseid ostma vast hommikuks ja midagi muud kooli. Raha läheb jälle, aga ma ei saa aru, kudias nad siukest küülikutoitu suudavad süüa...Aga ärge muretsega, ma võtan homme asja käsile!

Julenatt på blåfjell:D

Apekatt

2009-12-15T13:31:00.004+02:00

Nädalavahetus möödus kvaliteetselt. Olin siis Ervingeniga (rahvatantsurühm) kuskil majakeses. Mägedes ei olnud, ma ei tea, eesti keeles pole vastet sõnale "hyttetur". Tantsisime natuke, suurem osa ajast oli lihtsalt kõht kõveras. Mängisime lahedaid mänge ka. Katkist pesumasinat (L) ja Hæ sitt æ (ma poel kirjapildis kindel, see on põhja-Norra dialektis, aga tähendab mina istun siin). Sõime riisiputru ja tegime piparkooke ka. Ma olen nüüd 3 nädalavahetust (vähemalt) neid järgjest teinud. Haigelt ilus koht oli. Lenat ei olnud seekord, see eest oli Thea. Lisasin pilte ka. Nimeks on Hyttetur vms.
Emaspäeval peale kooli, olin kodus mingi 1h ainult (Helenega sain koju jälle:)). Siis Bergenisse. Ervingeniga oli mingi jõulupidu vms. Pmst kõik Ervingeni liikmed tulid kokku ja sõid putru ja esineti ja tantsiti jne. Lahe oli. Ma aitasin seal ka. Tõin kohvi juurde ja tassisin taldrikuid, kelneri töö ühesõnaga. Tantsisime 3 tantsu. Springar, Sekskrossadans ja Links (selle õppisime leedukatelt).
Peale seda ostsin jõulukinke ka. Ramyle, Christerile, Hilde Mariele ja Sandrale. Ostsin neile kama peale 3 DVDd. Mingi ale oli et, 3=200nok.
Täna sain Helenelt ka jõulukngi juba kätte, avan kodus (mis siis et jõuludel peaksXD).
Täna tegime koolis lotas käte/näo kreemi. Olin Helenega grupis. Tegime rohelise ning suvelille vms lõhnaga.
Mul on mingi haige nohu, väga haige kohe. Koju jõudes ravin end, keedan mune ja soojendan nina siis vb. Loodan, et saan lahti sellest, muidu võib veel kõrva mul see lüüa. Nii jube lugu on.
Ükspäev avastasin ma oma inka õpiku tagant sellise teksti (kirjutan norra keeles ka, sest need kes seda jagavad, ilmselt arvavad, ka et norra keeles kõlab se eparemini):

Hei Martin:-D
Tenkte bare at eg skulle sei at du er veldig grei ^^.
Blir dumt når du reiser:(
-Lena (:

Hei Martin:-D
Tahtsin lihtsalt öelda, et sa oled väga tore^^.
Kurb/nõme on, kui sa tagasi lähed:(
-Lena (:

Nii nii armas. Süda sulas kohe sees:D
Ma ikka endiselt ei saa aru, kui ilusas kohas ma elan:D Fjordid...

2009-12-10T11:42:00.009+02:00

Eile oli koolis sama asi, mis teisipäeval. Seekord olin ma siis pizzaõpilane, sest Christer oli koolis. Lahe oli ikkagi. Siis oli meil mingi vaba tund jälle (mul pidevalt mulle tundub viimasel ajal:D). Istusime Synnøve, Ramy, Christeri ja Helenega pommiruumi nahkdiivanitele. Seekord oli ka, et mängida ei viitsinud ning musa ka ei kuuland. Synnøve otsustas oma läpaka veebikaga fotosessiooni endast korraldada. Haigelt najakas:) Siis tegime grupilite ka, need tulid ka lollakad. Ramy pani õhtul FacebookiXD
Peale kooli sain kodus olla umbes pool tundi ja siis kohe Bergenisse. Eli ja Theaga kohtma. Elil oli novembris sünnipäev ja me siis Theaga viisime Eli nüüd alles välja:) Läksime kohe Fretexi. See on mingi kasutatud asjade pood. Seal on kõike riietest tugitoolideni. Abosloluutselt. Ja kõik on nii odav ja oh...Igatahes Eli leidis endale kohe sealt mingi kampsuni ja siis sellest saigi meie sünnipäevakink temale. Mina ja Thea tuhnisime ka igast asjades. Ma leidsin palju asju: kapmsuni, jaki, pintsaku...aga ma muidugi midagi ei ostnud, hetkel on vaja kokku hoida, ja siiani olen ma ilma nendeta hakkama saanud ja saan edaspidi ka.
Siis nagu kombeks on läksime mäktonni sööma. Meil on seal juba üks lemmikteenindaja, kelle juurde iga kord läheme. Ta on mees, mai tea mingi 30 vb, ma tõesti ei oska öelda. Võib-olla natuke noorem. Igatahes, ta on suhteliselt ülekaalus, aga ta on nii lahe:) Siuke rõõmus ja temast õhkub positiivset aurat. Küsib alati entusiastlikult, mida me tahame, mis jooki, siin või kaasa, siis teatab rõõmsalt hinan ja soovib head isu:) Nii äge tüüp lihtsalt:) Ma tellisin BigMaci ja joogiks võtsin Blånisse milkshake. See oli mustikamaitseline jäätisekokteil. Šokolaadi oma on siiski parim:) Thea tellis lasteeine jälle. Seejärel mõtlesime, et läheks piparkoogilinna vaatama, nimelt Bergenis ehitatakse iga aasat maailma suurim piparkoogilinn. Aga me ei raatsinud raha raisata ning kuna uks oli lahti sinna telki, siis me nägime sisse, käinud pole, aga vähemalt näinud:)
Siis tegime jõulusisseoste ka. Ma olen selles ülikoba teatavasti:) Isale ostsin blue-ray filmi Wanted ja siis Jennyle ostsin mingi tassi, sest sellel oli ülilahe tekst, kuna see pakitud juba, siis ma seda teile ette lugeda või kirjutada ei saa. Muide siin on nii, et suurem osa poodides pakitakse kaup tasuta ära. Eli ja Thea olid mingi tunda aega H&Mis. Mina seda lubada hetkel ei saa, esmalt ostan kingid ära ja siis äkki jääb vaba raha.
Bussipeatuses nägin Sandrat ja Tormodi (käivad, et te edaspidi teaks). Sõitsin nendega koju. Vanemad olid mul kontserdil kuskil ja ma tõesti ei viitsinud neid nõusid pesta (juba kolmandat päeva) ja noh eks ma nüüd peale kool ipesen ära:S Jube!
Täna sõin hommikusöögiks piparkooke ja koolis esimesed kaks tundi matad. Muide, sellel Jaapani võpil mu paralleelis, Taikil, oli täna sünnipäev. Ma teadsin seda ja võtsin kodust Kalevi šokolaadi kaasa:) Mata õps Tore (eesnimi) täna: "Mõelge, et ei ole lihtsalt 2 ja 3, vaid kaks õuna ja kolm õuna. Nii on palju lihtsam, no nii, vaatame. Kolm õuna miinus kaks õuna? Palju on? Kaks õuna!" Kõik hakkavad naerma:D Siis Tore: "Aa jah oih, 1:D" Vot kas pole mitte lihtne õuntega arvutada:D
Nüüd on inka ja eelmine oli geo, ma olen blogind ja ülesandeid teinud korraga:)
Pilte leiate albumist Muud 2
Päikest

Aa üks asi tuli veel meelde. HAHAHAH. Ma nägin täna und. HAHAHA. Ma olin Argentiinas reisil ning minu unenäos oli Argentiina pealinn QuitoXD Igatahes, ma siis tšillisin seal ja mingi sulandusin sisse ja olin jumla pro. Üleüldse ma reisin oma unenägudes palju, ma olen näiteks USAs ka käinud:D

2009-12-08T12:43:00.008+02:00

Jah, nagu te ilmselt aru olete saanud, siis blogiga on mul lood endiselt teadagi kuidas.

Esmaspäev 30.11
Kooli sain autoga, isa läks hiljem tööle. Koju sain ka autoga! Helene vanaisa töötab meie koolis, ta andis küüti, kuna mu kodu jääb teepeale ette. Peale kooli sain linnas Theaga kokku. Thea alustas ka rahvatantsuga nüüd:) Lahe!

Teisipäev 01.12
Ei mäleta...

Kolmapäev 02.12
Esimesed kaks tundi olid kehalised. Mulle meeldis!!!!! Nii äge!! Aa ma pole maininud vist, et meil mängitakse võimlas kehka ajal mussi:D Mängisime võrku ja muss mängis kõlaritest:) Ma olin suht okei isegi, ei olnud nagu Eestis. Aa soojaks tegime mingi tantsugaXD Eelmine kehaline tegime soojaks jenkagaXD
Peale kooli Christeri, Tormodi, Ramy, Helene, Sandra ja Synnøvega Flåtenis (kaubanduskeskus, vahel kutsun seda Amfiks - sellel kaks nime). Sõime jäätist jne.

Neljapäev 03.12
Peale kooli isaga trenni.

Reede 04.12
Blokkdag oli geograafias. Nii nii igav oli!!! Tegime mingit presentatsiooni kliimavöötmetest. Oh jah kohutav oli.
Õhtul läksin Kongshaugeni kooli, mingile noortebändide kontserdil. Pool kaheksa pidi hakkama. Ma olin peaaegu kohal, kui Sandra helistas ja ütles, et sorri kella kaheksa hakkab:D Feil:d Okei läksin sisse, tutvusin inimestega. Teadsin seal paari iniemst. Kay, Richard, Tormod ja Øystein olid seal. Mingi teise Sandraga sobitasin ka tutvust. isusasime aega võimlas jalka mängimisega. Siis hakkas kontsert. Lame oli suht. Aga nalja sai ka ikka. Pausi ajal mingi 30minti mängisime jalkat jälle. Leppisime kokku, et sokkides. No mul olid ainult villased sokid jalas kurat küll ju. aga nalja sai, haigelt. Ma nii mängisin jalgpalli mängimist, saate aru:D Ülilahe:D
Koju läksin umbes pool üksteist.

Laupäev 05.12
Hommikul käisime isaga raamatukogus ja Flåtenis. Seal nägin kolme klassikaaslastXD Kell 15 hakkas YFU üritus - Grøtfest. Norras selline komme, et jõulude ajal süüakse riisiputru või, kaneeli ja suhkruga. Nii hea! Ja siis pudru sisse peidetakse üks mandel, ja kes selle leiab saab väikse auhinna. Väga lahe üritus oli. Vahetuspered olid ka. Küpsetasime piparkooke (ma õppisin seda kirjutama paar päeva tagasi muideks). Hiina poiss Chengze küpsetas esimest korda neid:) Nii et igati meeldejääv üritus. Mina ja Eli laulsime veel muidugi jõululaule ka, tema oskab laulda, mina oma purjus soomlase häälega, aga mis te arvate, et see mind takistas v?
Hiljem sõidutasime Thea ja Eli koju ka. Siis mina ja Ingrid (vahetsõde) kaklesime terve tee koju:D Küsimus oli mdia me sööme:D Mina ütlesin pizza ja tema tahtis ka pmst pizzat aga mingit sisseküpsetatud vms, ei oska tõlkida. Kaklesime ja kaklesime. Lõpuks küsisime ema arvamust. Ta pooldas Ingridi varianti. Fain:D Ok siis tuli välja, et seda asja pizzakas ei olnud. Nii et läksime koju pizaga -jippii! Vaatasime Heartbeati (Südameasi). Ma nii armastan seda. Eestis ei meeldinud. Siin jumala pro. Esiteks seal siuke natuke šotilik aktsent. Ja ma ju jumaldan šoti aktsenti ja old-fashioned inglise aktsenti:)
Siis kell pool üksteist sõidutas ema mind Christeri poole. Filmiõhtu pidi olema. Muidugi seda se eei olnud ,sest dvd mängijat polnud. Nolifesime Wiid ja muid asju. Wii on nii äge ikka:D Mingi muusikamäng oli, ma olen viiuliga ehtne Rybak. Ja siis Hannah Montana tantsumängXD Ja mingid Super Mario ralli ja kaklusmängiud:D Magama läksime kell 7. Ma sain mingi sita koha muidugi. Magasin kahe tugitooli peal. Keerasin jalgupidi kokku nad, et oli nagu voodi.

Pühapäev 06.12
Ma ärkasin esimesena. Läksin koju, kutsusin isa järgi. Kell oli 12. Pühapäeval vegeteerisin niisama. Vaatsoin telekast 2012 jne. Õhtul proovisin varem magama minna, aga und ei tulnud. Läksin kell 12.

Esmaspäev 07.12
Koolis oli fun. Helene vanaisa jälle küüditas mind:D Enne äraminekut nägin. Koridori oli kuusk pandud ja direktori ülesanne oli seda kaunistada. Siin nii teistmoodi kõik. JWG dire Kalle ei kaunistaks elusee skuuske ja ei grilliks õpilastele aasta algul vorstikesi...Peale kooli trenni. Jälle fun. Gro ikka oskab nalja teha:D

Teisipäev 08.12
Koolis oli avatud uste päev. Põhikooli viimane klass tuli tutvumispäevale maad kuulama. Meie klass oli nende eest vastutav siis. Meie klass oli kaheks grupiks jagatud. esimene ja suurem grupp omakorda kahestesse gruppidess ejaotatud. Need olid siis grupijuhid (põhikooli omad tulid 6st gruppidena). Kpokku 8 gruppi. Ülejäänud meie klassist olid pizzaõpilased. Nad hoolitsesid selle eest, et me hiljem sööklas pizzat kõik koos süüa saaks.
Ma pidin ka pizzaõpilane olema, aga Christer ei old koolis. Nii et olin tema asemel Ramyga. Pmst mõttetu oli. Ma sai naru, et me peame rääkima nendega ja kooli tutvustama. Me pidime hoopis nad klassist klassi viima, kus õpetajad neile kooli tutvustasid...aga lahe oli ikka. Pärast kõik koos pizzat süüa ja kokat juua. Kool tegi välja.
Enne kui me oma jupsikute juurde saime loeti siis ette grupiliidrid ja kes nende grupis on. Meid tutvustati, kui kooli parimaid õpilasi, ning öeldi, millisest koolis keegi tuli. Minu nime juures teatati, et ma Eestist. Ja mu geoõps oli seal mingi peategelane õldse. Igatahes ta veel kiitis mind kõigi ees, et mul peale kolme kuud perfektne norra keel. Mul laksas nüüd ära, ta on minust vaimustuses! (:D) Ilmselt sellepräast ka, et ma kirjutan nynorski ja üleüldse kõik on vaimustuses, sest nad ütlevad, et nad ei tea ühtegi välismaalast, kes seda teeks:D Vot. Hea tunne oli. Geo õps lisas veel, et proovige ise Eestis kolme kuuga eesti keel nii hästi selgeks saada.
Nüüd kaks vaba tundi jälle. Istume pommiruumis sohvadel. Ei viitsi piljardit, õhuhokit ja pingpongi mängida. Oleme niisama:D

Ma tunnen nüüd, et mulle meeldib koolis. Ma enam ei piitsuta ennast kõigiga suhtlema. Mul on sõbrad ja mu klassikad nii ei karda mind enam ma tunnen. Olen sisse sulandunud. Kõik on hästi. Mulle meeldub koolis!!!
Koolist veel niipalju, et siin ei ole nagu Eestis, et on mingid head, keskmised ja halvad õpilased. Kõigil on head tulemused siin. Muidugi, kõigil vahel ikka juhtub ja läheb kehvasti ja kukub 2 eks (minul lausa nullid ju:D), aga üldiselt on kõik 4-6lised. (Sama, mis Eesti 4-5lised pmst, sest 6 on suht rakse saada).
Kodus vb saate pilte, anna teada

Tegin uue albumi ka;)

2009-12-01T16:32:00.004+02:00

Kolmapäev 25.november
Nagu kolmapäevad ikka oli kool kahtlane. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks, kokku oli kuus tundu ja nende vahepeal on mul kaks vaba tundi. Teiseks, oli kehaline, mis ise oli normaalne, aga kes teab, millele ma vihjan, see teab.
Õhtul oli siis rong Larvikusse. Neile, kes ei tea, mu vanemad sõitsid nädalavahetuseks Rooma, nii et ma elasin sel ajal Larvikus, Soome vahetusõpilase Sanni juures.

Neljapäev 26. november
Öö rongis oli jah, ei olnud meeldiv. Kael oli kange ja pikali magada oli ka ebamugav. Siis kella 5 paiku vahetasin rongi, aga see pole tähtis.
Larvikusse jõudsin natuke enne kella kaheksat hommikul. Sanni tuli rongijaama vastu ja sisi läksime kooli. Ta käib Norra suurimas gümnaasiumis – Thor Heyerdahl Videregående Skoles. Täiesti lõpp ikka. Ma pole elu sees midagi siukest näinud. Kool on tuliuus, sellel on viis korrust, kaks lifti, meenutab kaubanduskeskust, söökla on täielik ulme, koolis on kaks kohvikut ja restoran. Võimla on nii suur, et korraga toimub seal neli kehalise tundi. Koolis käib 2000+ õpilast ja seal on 200+ õpetajat. Suur on see sellepärast, et enne oli Larvikus ja naabruskonnas palju koole ning nad kõik olid suhtleiselt halvas korras. Ja siis otsustati, et targem on ehitada üks suur kool, kui hakata neid kõiki remontima. Vot nii. Ulme oli ma räägin, lahe kogemus, aga mulle sajaga meeldis. Mainin siinjures, et minu koolis on umbes 300 õpilast ning kaks korrust:) Umbes nagu Westholmi Luise majaXD
Kuna ma mingisuguse müstilise põhjuse pärast ei tohtinud Sanniga tundidesse kaasa minna, siis ma töllasin niisama seal ringi. Olin arvutis (aatasin Stargate Atlantise viimast hooaega) ja magasin.
Lõunalauas olime Sanni sõbranna Fatmaga. Fatma on araablane, saksa kodakondsusega ja elab Norras. Räägib kõiki keeli ka muidugi. Ja ta on moslem, aga ta ei käitu nagu üks. Siis kella nelja paiku läksime koju.
Thor Heyerdahl Videregående Skole siis
- Need 2 musta katusega maja, pluss se esuur parkla (või noh pool üks neist) ja üks kolmsest jalgpalliväljakust:D

-Koolimaja fuajee vms ehitusjärgus
Esimene mulje Sanni emast, Hegest oli küll natuke jahmatav. Üks esimestest asjadest, mis ta tegi oli, et võttis Sannil juuksepatsist kinni ja kurjustas temaga (pool nalajaga muidugi), et järmine hommik peab ta varem toast välja minema, tuli välja, et Sannil probleeme igel ajal majast lahkumisega, oh jah:D Ei hiljem selgus, et Hege on täielik pro:D Väga lahe. Õhtul käisime ostukeskuses Nordbyen oli vist nimi. Pidime Fatmaga mingi kell kohtuma seal. Järsku Sanni ütleb: „Oh shit, me pidime temaga pool tundi tagasi kohtuma“ Haha feil. Aga ruli välja, et Sanni polnud mures, sest see pidi normaalne olema, ja lõpuks oligi asi nii, et me ootasime veel kohtumispaigas umbes 10 minutit:D Siis ma ostsin endale JÄLLE uued püksid. Oh, ma pean selle pulli nüüd ära lõpetama, mis see on siis, et iga nädala tagant uued püksid...mul on särke ka vajaXDXD Kojujõudes kohtusin Sanni vahetusvenna Karsteniga ka.
Siis läks Sanni tantsima, ta tantsib breaki ja jazz-balletti või moderntantsu, ma nüüd täpselt ei mäleta...Mina ja Hege läksime hiljem vaatama. Jumala lahe oli see jazz-ballett/modern. Täiega äge.
Kodus küsisin Sannilt: „Kor er boss?“ Ja ta küsis kaks kord aüle ja lõpuks küsis Hegelt tõlget:D Mina küsisin nagu Bergenis räägitakse ja nii nagu nynorskiski kirjutatakse muuseas (norras kaks ametlikku viisi norra keele kirjutamiseks bokmål ja nynorsk), ja siis Hege lagistas naerda ja vastas: „Hvor er søppel?“ Aga minu versioon on ka igati õige, aa ja küsimus oli: „Kus on prügi?“ vms.

Reede 27. november
Hommikul pidin kell 8 ärkama, sest kell 9.00-14.00 oli inglise keele kontrolltöö mul. Mina muidugi plaanisin enne duššiall käia ja süüa. Aga ma suutsin tõusta alles kell 9. Nii, et dušši lükkasi nedasi ja sõin ainult. Tööd alustasin pool kümmeXD Ma ei läind Sanniga kooli selle töö pärast, sest kodus on lihtsam. Tegin internetis siis. Pidin tekste analüüsima jne. Ma ei tea, mis selles nii rasket kõigi arust oli. Mul läks 2 tundi ainult...aga noh vaatame, mis juttu ma siis räägin, kui ma hinde teada saan.
Ülejäänud päeva lebotasime niisama maha. Siis õhtul läksime break tantsu, ma vaatasin. Kojutulles oli Karstenil sõber külas. Vetle oli nimeks. Õhtuks sõime tacosi. Siis vaatasime allkorrusel Sanni, Karsteni ja Vetlega Zombielandi. Haha ülipull film.
Kui film läbi, siis ausalt, hellad kellad, idamaine tolmuimeja oli seal meil:D Saate aru v:D Oh...

Laupäev 28. november
Hommikul oli Vetle seal veel. Tegime kõik koos pipargooge!!! Ja glasuurisime martsipani. Kõik pidid mingit lolli mütsi kandma:D Minul oli mingi päkapiku oma, Sannil põhjapõdra sarved ja Vetlel ja Karstenil pagarimüts. Hege oli niisama punaselt riides ja viskas prolt kildu koguaeg.
Siis käisime Hege töökohas, ta töötab koolis, ja neil oli mingi avatud uste päev, küpsetati piparkooge ja jõulukaarte tegid seal jne. Seal ühe naisega rääkisin, siis viskas ta nalja mu Bergeni laadse dialekti üle:D Ma irvasin ka muidugi, ja siis ma viskasin vastu tema dialekti kohta:D
Kodus vaatasime Sanniga veel 3 filmi: I am Legend, Under the Sunshine (täiega hea) ja 500 Days of Love (girl-movie täielik). Magama läksime kella 12 paiku.

Pühapäev 29. november
Kell 9.24 alustasin siis Larvikust Drammenisse sõitu. Kella 11 paiku olin kohal. Bergeni rong pidi minema 13.05. Läksin Mäktonni ja olin WiFis:D
Bergeni rongist oli nii siiber lõpuks. Ma olin kohal 19.36:S Aga mu kürval oli vähemalt jutukas inimeneJ
AA! Peaaegu unustasin:D Mu ees diagonaalis eks (teiselpool vahekäiku), istusid 2 mingi 20 aastast naist. Vaatsid läpakast Skinse, oh nii äge ja inglisekeelsete subtiitritega ka (ei tea miks, nad ise olid norrakad), igatahe sma vaatasin ka siis:D Super oli:D Ning se epole veel kõik, ükshetk vaatasin, et kuidagi imelik asend on neil. Küünitasin ettepoole – suudlevad! Lesbid olid:D (Siinkohal tervitan banaaniõgardit)
Ja selle teatega ma nüüd lõpetan:D

Ma töötan asja kallal, et te teaks:)

2009-12-01T14:07:00.001+02:00

Vilnius 18-22.11.2009

2009-11-23T14:17:00.015+02:00

Ma ei hakka seletama siin mis enne Leedut oli, asun kohe asja kallale.

Kolmapäev 18. november
Kell 15.50 olin Bergeni lennujaamas perelt saadud kohver järel lohisemas. Esimene lend oli Bergen-Kopenhaagen. Tõeliselt meeliülendav lend. Lennu aeg pidi olema kuskil 1.5 tundi. Kui olime Kopenhaageni lähedal, siis ütles piloot, et praegu ootame maandumisluba ja kinnitage turvavööd, sest ilm on jube ja turbulents võib olla. Vot ja siis hakkaski raputama, alguses oli muidugi lahe jne, aga siis hakkas kõigil paha kudiagi. Terve lennuk jäi jumala vait. Kõik rappus ja kuulda oli ainult paanilist süvendatud hingamist. Ma ei kartnud, et me kukume vms, aga ülipaha oli olla. Kätest jalgadest oli veri läinud ja seetõttu ei saanud käsi liigutada. Jube! Terve lennuk haises lõpus, sest nii paljud oksendasid - õnneks mina mitte. Jube! Vaatasin kella - me olime seal õhus natuke üle tunni tiirutanud ja oodanud, sest ilmatõttu oli maandumistihedust vms muudetud. Enne väljaminekut hoiatas piloot: "Be careful when you go out, the wind is I can tell you - very very strong" (Olge ettevaatlikud kui välja lähete, ma võin öelda et tuul on väga väga tugev). Ja tal oli õigus, õlitugev tuul oli, täielik torm. Ja siis avastasime, et meie Vilniuse lennuni on ainult ca 15 minutit aega ja siis me jooksime (kõigil endiselt süda paha ja näos lumivalged) ühest terminalist teise. Keegi ei tahtnud enam lennata...
Ja siis hakkas jälle nalja saama:D Mingi naine ütles: "Tähelepanu Vilniusesse lendajad vms, pardale minek lükkub umbes 10 minutit edasi, sest tankimine kestab endiselt" Fain, me olime jumala läbi omadega, süda paha ja kops koos. Igatahes seda laused saime veel 2 korda kuulda, nii et me ootasime ca 30 minutit seal veel:D Lend Kopenhaagen-Vilnius möödus suuremate vahejuhtumiteta, välja arvatud see, et mul oli tuus koht:D Kui Gro (viiuldaja, ülilahe inimene) must möödus, siis ma ütlesin: "Gro vaata, mul on privaatkoht:D" (norra keeles kõlab paremini) Gro pööras ringi ja hakkas irvitama ja ütles: "Jaa! Kuninglik:D" Laks oli see, et minu reas ei olnud 3 kohta vaid 2:D Sest ma olin mingi avariiväljapääsu kõrval:D
Maandudes Vilniusesse kiikasin ma aknast ikka välja ka eks, ja noh öö oli ja siis eriti midagi ei näinud, aga siiski...Esimene asi mida mina Vilniusest nägin oli suurelt ja sädelevalt vilkuv maja ning selle seina kaunistas suurelt ja uhkelt silt: Maxima :D Mõni asi ei muutu kunagi:D Võttis muigama kohe, tahes tahtmata meenus mulle lause: "Jõulukingid Maximast!"
Lennujaamast väljudes (kohver logises nüüd veel hullemini järel) võtsime takso. Kolm autot oli meile vaja. Ma suhtusin kogu asja väga ettevaatlikult, kuna taksojuhid olid venelased. Ja kui Gro küsis palju maksab see sõit ja meile vastai 70lt (1lt=5eek) ühe auto peale, siis ma tegin kohe suu lahti ja teatasin Grole, et kammoon, see ei ole normaalne, ja noh norrakate jaoks see pole nii hull ju, nad ei saa aru sellest. No ja me maksimegi siis selle pisikese sõidu eest ca 350.-, ma ütlen see sõit oli enamvähem nagu Tallinna lennujaamast sadamasse ning Leedu on üldiselt odavam kui Eesti. Nojah istusime ikakgi taksosse ning järsku heliseb taksojuhi telefon. Norras ei tule kõne allagi, et sõidu ajal lobisetaks:D Ja siis hakkas tüüp vene keeles rääkima. Ma ajasin krvad siis kikki ja kuulasin. Muide tuli välja, et ma saan aru jumala hästi, lihtsalt rääkimisega halvasti. Nii. Igatahes kõne tuli eeldatavasti ühest meie teisest taksost ning teemaks oli palju me neilt võtame. Lepiti kokku, et 70 liiga vähe, teeme 80. Autost väljudes küsitigi 80 aga me maksime 70. Kusjuures taksomeetrit taksos polnud. Vene maffia.
Meie hostel oli siuke Stalini-aegne maja. Meil oli üks suur tuba naridega. Normaalne suht.
Lisaksin veel seda, et terve taksosõidu aja olin hämmeldunud, kui erinev on Tallinn ja Vilnius, majad ei ole korras jne...

Neljapäev 19. november
Hommikul sõime hostelis hommikusööki. Ja teate mis see sisaldas v? KOHUKESI!!! Aga need olind mingid halvad...aga ikkagi:D
Siis sättisime sammud mingi kooli poole, et neile seal norra rahvatantse õpetada. Poolel teel saime kõne, et koolis suletud seagripi pärast. Noh otsustasime, et lähme hoopis šoppama. Nii palju inimesi käis selle maskiga ringi, imelik. Meie see eest kasutasime Antibaci koguaeg (desinfitseerisime). Ma natuke skeptiline selle osas, sest kas on hea seda mingi mitu korda tunnis kasutada v...Poes läksin otsejoones Prismasse! Ostsin kohukesi ja Geisha šokolaadi!!! Ja rummikomme!!!! Oh super! Siis läksime teis ekaubanduskeskusesse ning seal ostsin emale jõulukingi ka - mingi näohooldus sari vms.
Siis läksime mingisse restorani seal poes ja mingi leedukas Daomantas tuli ka ja siis mina tellisin kiievi kotleti(!) ja kohapeal vaaritatud(?) kalja:D Nii hea. Lauas, üritasin taaskord norrakatele selgeks teha, et ma ei saa leedu keelest aru. Sest eesti ja leedu keel ei ole isegi sugulased ja leedu keel ei ole nagu vene keel. Oh aga eriti nad ei saa aru sellest, et soome-ugri ei ole sama mis indo-euroopa:D
Siis sõitsime bussiga mingile workshopile, kus õpetasime norra tantse ja õppisime leedu omi. Bussis oli see konduktor vms ja noh ta inglise keelt ei osanud ja siis kohe kõik karjusid: "Martin apppiii!":D Igatahes, kuna see naine oli nii jutukas ja üllatunud, et me norrast ja ma räägin vene keelt (ma seda rääkimiseks ei peaks, pigem norra ja vene keele seguks ning lihtsalt vene keelest aru saamiseks), siis ma lisasin et ma vahetusõpilane Eestist ja sellepeale oli tädike nii leilis, et pidime igaüks 3lt asemel 1lt maksma piletiks:D
Kui tantsimine oli, siis oli nii lahe seal ikak nagu alalti workshoppidel. Inimesed super ja nii pakju tanstse olid samad. Muideks Kihnumua oli isegi samade sammudega:D Igatahes Tuustepp oli ka seal:D
Mingil hetkel kui oli norra tants läksime ja kutsusime inimesed tantsima. Mina ütlesin sellele, kellega tantsisin, et sorri mai oska seda tantsu, ma elen siin grupis ainult 3 kuud olnud ja ma poel norrakas. Ma olen vahetusõpilane Eestist:D Inglise keeles siis. Ja sain vastuseks: "Sa oled Eestist..." Ja seda eesti keeles!!! Saate aru!!! See oli eestlane!!!! Nimi oli Reet ja ta elab juba 6 kuud Vilniuses. Me jäime kohaepeal seisma kohe ja istusime ja rääkisime niisma maast ja ilmast. Näost näkku on ikka hoopis teine asi eesti keelt rääkida kui Skypes...igatahes ta lubas mulle verivorste osta!!! Kui äraminek oli siis oli Gro kuidagi teada saanud, et meil oli libatakso:D Nalja palju:D Tegime nalja, et kuna me saime Norra kultuurkapitalilt toetust eks, siis me peame tšekke esitama:D No ja me mõtlesime, et nüüd on meie taksod vost sõidetud kaXD Igatahes seekord hoolitsesid leedukad, et me õige takso saaks:D

Reede 20. november
Kuna koolid olid kinni, siis me otsustasime, et teeme vanalinnas ekskursiooni. Enne käisime infopunktis ja osad ostsid postkaarte. Nii siis oli vaja marke saada putkast. Jälle pidin mina oma vene keelt kasutama (mis muide paranes kõvasti selle reisi jooksul, sest ma pidin seda palju kasutama). Siis kotusime giidiga ja ta oli siuke natuke ärritunud olemisega, sest me tahtsime enne süüa saada:D Aga noh tegelt oleks ju jumala normaalne olnud, kui ta oleks öelnud, et mul on teisi kliente ka vms et mul pole nii palju aega, et sel juhul teeme lihtsalt lühema ekskursiooni. Me oleks ju aru saanud, aga ei...Vanalinn oli ilus, kuigi mulel meeldib Tallinna oma rohkem. Vilniuses on väga väga palju kirikuid...
Seejärel läksime sööma - ma sõin pelmeene!!! Ja kohapeal tehtud kalja:)
Peale seda läksime mingisse hoonesse, kus kohtusime mingi noore leedu rahvatantsurühmaga. Õppisime üksteise tantse ja pidime neid laupäeval esitama kontserdil koos. Meil oli siuke söögilaud ka seal, kus oli Norra ja Leedu toite. Seal oli lehmakomme ja rõngikuid:D Tuli välja, et üks neist oli olnud Saksamaal vahetusõpilane:D Lahe.
Siis telliti meile jälle takso ja mina olin ühes taksos Lena (saksa võp) ja Borghildiga. Taksosse saamisega oli Lenal probleeme, sest üks uks oli autol katki (ausalt ma imestasin, et saa auto üldse sõitis). Lena üritas ikka seda avada, sest seal käisidki kõik uksed hästi raskelt lahti ja kinni. Järsku pistab taksojuht lõugama, siis vaatas, et Lena ei saa aru - karjus siis vene keeles. Ok ütles, et see uks katki mine teiselt poolt, lause lõppu lisas ta kaunistuseks sõna nahhui:D Seda ma muidugi Lenale ei tõlkinud:D Ok taksos tuli välja (üllatu üllatus), et "ja nje gavarju angliski" haha:D Ok siis seletasin talle vene keeles (mis muide oli selleks ajaks märgatavalt parem võrreldes kolmapäevaga) kuu minek ja ajasime niisama ka juttu:D Tundus, et tünga ei saand me selle pärast, et taksojuht (venelane) oli väga meelitatud, et välismaalane oskab vene keeltXD (bussis oli sama lugu ju:D). Aga igatahes Borghild ja Lena vahtisid suu ammuli kuidas ma räägin seal:D Ja ma ei saa tõlkida neile, sest ma pean keskenduma ainult vene keelle, muidu panen norra ja vene keele segu:D

Laupäev 21. november
Hommikul sõime hostelis. Muide seal oli päevapuvili alati:D Seekord oli pirn:D Siis taksoga bussijaama ja sealt sõitsime Trakai linnusesse. Trakai linn vms oli nii vana ja hoolitsemata, aga ei häirinud miski präast. Ok Trkasi tegime kohutavalt naljakaid pilte:D Ja Ingeborg leidis, et võiks teha siukse pildi: "Gro svømmer i Trakai" (Gro ujub Trakais) plaan oli Gro vette lükata:D Aga see jäigi ainult plaaniks. Vaatsime mingeid suveniire ka, aga nee dolid röögatult kallid. Peale seda sõime jälle Leedu rahvustoite - mingi pirukas ja Ceppelinid (vms) ( lihaga täidetud kartul). Siis marsaga Vilniusesse tagasi (marsajärjekorras mingi mutt (rahvust võite 3 korda arvata:D) trügis hoolega ja siis me hakkasime kõik naerma ja siis ta sai aru, et me tema üle naerame ja siis ta hakkas vabandama jne:D). Marsas ei old piisavalt kohti, nii et pidime üksteise süles istuma ja õhku oli ka ülivähe. Hostelis ajasime rahvarõivad selga ja läksime kontserdile. Esitasime paar Norra tantsu, siis leedukad esinesid leelotamisega ja siis tantsisisme kõik koos:D Lahe oli!!!
Reet oli ka seal ja ta tõi mulle VERIVORSTE Rakvere omasid 2 pakki!!!
Siis läksime leedukatega pizzat sööma. Seal sai palju nalja. Laud oli meil hästi suur ja siis sai kõiki näha. Igatahes. Mina istusin Kristini (treener) ja Lena vahale. Gro istus Kristini kõrval. Igatahes. Mingi hetk tulid mingid mantlites valgete kiivritega mehed sinna ja seisid keset tantsuplatsi. Ja siis tegi keegi kuskilt: "Wuuhuuu!" Ma mõtlesin, et nad on stripparid:D Ütlesin teistele ka, siuke naer läks lahti, aga nad arvasid ka et tegelt nad näevad stripparite moodi tõesti välja:D Igatahes Gro oli eriti leilis:D Lehvitas rahaga ja tegi ma ei tea mida kõike seal:D Tegime inglise keeles Gro ja Kristiniga nalju ka (briti aktsendiga). Gro oli Elisabeth II:D Ja siis ta üks hetk käis ära ja kui ta tagasi tuli ajas kogemata mu tooli ümber, ja siis ta ütles: "Oh, I am really sorry, pardon me" Ja ma vastu: "No no my Queen, it is really really ok, I am delighted!" ("Oh, ma väga väga vabandan, vabandust" ; "Ei ei mu kuninganna, see on väga väga ok, ma olen meelitatud"). HAHAHA naljakas:D Päriselus oli koomiline:D Ja siis mingi hetk läks kellelgi jook ümber ja ma ütlesin: "Oh God save the Queen!":D (Oh, jumal säästa/päästa kuninganna - see on brittidel siuke väljend). Appi kui naljakas kõik hirnusid:D
Aa stripparitega ei olnud asi veel lõppenud. Järsku seisis üks neis laua peal ja andis mingit lubadust:D (Stripparivannet raudselt).
Kui restost väljusime, siis avastasime et ukse eest tävaval need 2 leedu pillimängijat mängivad seal no hakaksime tänaval siis tantsima:D Jumala äge:D Publik oli ka:D
Hostelis mängisime Maffiat (ma olin jutustaja ja seletasin norra keeles). Meil oli 2 maffiat: Mõlemad Mariad:D Ehk ma jutu ajal rääkisin, et meil on vene maffia, ja siis kui mäng läbi oli meil Maria maffia:D Hah:D Monster-Maria oli eriti kõva tegija seal:D

Pühapäev 22. november
Päeva puuvili - Mandarin. Käisime viimasel šopingul vanalinnas ka. Ausalt ma pidin mitu korda autoalla jääma. Norraga nii ära harjunud, et ei pea vaatamagi, sest kõik autod jäävad teed ületades seisma. Mina ja Lena ostsime Mairale (Võp Leedust Norras)selle leedu traditsioonilise vahvlimoodi koogi - siuke kollane ja näeb siili moodi välja, sest seda keerutatakse ümber toru vms. Saadame talle selle postiga. Mina ostsin endale uue talvemütsi ka:D Kauplesin 5 litti odavamaks ka:D
Siis lennujaamas oli niisama tšillkillbill. Mängisime Hardingfelet ka:D (Hardangeri viiul vms). Sama toimus Riia lennujaamas ka:D Täielik kontsert oli mei lseal:D 5 viiulit mängis ja ülejäänud laulsid:D Täielik kontsert oli meil seal väravas:D Oleks pidand raha jaoks mütsi vms ka panema kurat:D Aga Riias sõime pitsat ka:D Ma tellisin mingi endale suure 45cm läbimõõduga pitsaXD Sest pool pitsat oleks sama hinnaga olnud ja väike oli liiga väike. Ja siis võtsingi kaasa pitsa:D
Nii...lennukis istusin muideks 2 eestlase kõrval, aga mai tea kahtlased, ei olnud jutukad, loobusin. Aga noh seekord ei saanud ma lõugavat titte enda ligidusse, aga sain midagi veel apremat. Minu taga olid mingid 2 norra tibi, kes terve tee naersid. Ilgelt jube haigelt rõve vastik hääl oli nende naerul, õed vist. Siuke noodikõrgenuds oli seal. Ausalt mu ajud nussiti koralikult läbi:S
Bergenisse jõudsime õigel ajal ning töllasime seal lennujaamas natuke niisama ringi (sellekas ajaks oli kohver ametlikult mul maha kantud...pere oma ka veelXD). Siis sõitsin isaga koju.
Kõik.
Jubejube mega reis oli. Ma vajasin seda. Ma tunnen et olen puhanud nüüd ning suuremat kontakti selle trupiga. Palju jäi kirjutamata, aga ma ei jaksa enam ausalt...põhiline on siin...Tegin uue albumi ka Leedus, nüüd on seal rohkem pilte kui eile selles albumis:)
Tsau

2009-11-13T16:00:00.001+02:00

Tegin uue albumi Muud 2 ka

Gulhår og det tre bjørnane

2009-11-13T10:11:00.002+02:00

Kolmapäeval oli kehka, tegime kehalises teooria peale kontrolltöö. Töö oli arvutis ning tulemuse arvutas arvuti kohe ära ka (hinne ja punktid). Ma olen vist juba maininud, et Norras on hindamissüsteem 1-6, mitte 1-5 nagu Eestis. Igatahes, töös oli 21 küsimust ning mina sain hinde "0+" 1,67 punktiga - hahahaha:D Nii naljakas. Mind tegelt erti ei huvitanud. Aga kusjuures mulle tuleb au anda. Hindamissüsteem on ju 1-6 mitte 0-6:D Ma oli nii koba, et isegi "1" oli liiga hea:D Kehakas peale tööd tegime soojendust ja siis hinde peale kõrgushüpet vms. Pidime seina ääres seisma ja tõmbama seinale kriidiga kriipus, nii kõrgele kui ilma kikivarvukil olemata suutsime. Ja siis oli 2 katset hüppega tõmbamiseks. Hiljem mõõtis õps selle kõrguste vahe ära:D Mul jäi 3cm "6"st puudu, aga ükskõik, naguinii paremuselt kolmas klassis:) Õhtul käisin jõusaalis.
Neljapäeval oli hea päev, neli tundi oli:D Mata venis nagu ikka, tgeime 2h kolmnurga pindala...Siis geograafia. Ma ei tea, ma leian, et see õpetaja on endiselt paras nilbik, aga tegelikult on ta päris lahe:D Igatahes, saime geograafia kontrolltööd tagasi. Ja siis:D Kui minu nime hüüdis ja tuli mulle seda tagasi andma sirutasin ma käe välja ja ta tööd ei andnud:D Kiitis üle klassi mind, et ma kirjutan nii nii hästi:D Sain "5"! Saate aru:D Ja ma olen välismaalane! Mulle hakkas just see õpetaja isegi veel rohkem meeldima. Siis oli inka ja Birgit (õpetaja) tuli ja küsis, et kuna ma oli talle kolmapäeval öelnud, et ma tahaks norra keeles hindeid saada, siis ta tahab teada, kas ma kirjutan nynorski või bokmåli (norras on kaks ametlikku kirjakeelt). Ma teatasin, et ma üritan nynorski:) Seepeale sain teada, et kas ma esseed tahan kirjutada:D Mul oli, heh, ei:D Leppisime kokku, et järgmise kirjutan kaasa, aga see õnneks jaanuaris:D Igatahes, ma teatasin ju Birgitile norra keeles, et ma hindeid tahan, lihtsalt selle pärast, et oma progressi näha. Ja vot, ma seletasin nii hästi, et ta sai must valesti aru (ma oleks vist ise ka saanud, kui järgi mõelda) ning arvas, et ma tahan norra keeles kõike kaasa teha:S Noh eks me proovime siis, varem või hiljem peaks midagi tegema hakkama:D
Kodus msnis leppisin sõpradega kokku, et laupäeval kinno "2012" vaatama:) Õhtusöögiks oli liha, jess:D
Lisasin 4 pilti albumisse Muud, geograafia töö ning Synnøve joonistus:)
Ja muide, neile kes kasutavad Facebooki ja Orkutit, siis album.ee (vms) panen ma rohkem pilte, kui Facebooki ja Orksi. Sest siin on rohkem ruumi (vist:D)

2009-11-10T10:30:00.002+02:00

Väljas on nüüd külm. Maa on valge, puud on valged. Üle kõige selle on laotunud pilvitu taevas, mis on põhjamaiselt karge ning asjadele lisab veel värvi päike, kullates üle kõik, mis talle ette jääb.
Kuid valgeks ei tee maad ja puid mitte lumi, vaid jää/härm(?). Imelik, polegi kunagi midagi sellist näinud, aga ma ütlen see on ilus!

2009-11-09T22:34:00.004+02:00

Nädalavahetus on põhimõtteliselt maha visatud seekord. Olin teleka ees ja arvutis. Sõpradega ei jopand, sest kõik vastasid mu smsidele liiga hilja jne. Juhtub. Thea ja Eli on Londonis hetkel, nii et feil igatpidi. Jõusaal oli tore ainult. Magama sain pühapäeval kell pool kaks, sest oli vaja X-mehi vaadata ja sisi msnis Henri ja Siimuga rääkida. Kurat küll, ma pole kaua niimoodi naernud. Indiaanlased olid ka teemas:D
Koolis õppisime matas 2h Pythagorast...ja inkas oli film ja norra keel niisama. Lotas oli päeva nael. Täiesti lõpp. Ausalt. Me vaatasime mingit videoklippi ülekaalulistest. Räägitakse ja räägitakse ja järsku. Täiesti lõpp. Tuleb mingi mustvalge tseen mingi haige muusikaga, kus mingi ülekaaluline naine istub mingil riistapuul, mis meenutab seda kehalise kasvatuse kitse. Jalad on kummalgi pool kitse. Nii siis see asi hüpeldab teda kuidagi, nii et kogu asi näeb välja nagu mingi haige seksistseen ja samal ajal trummeldavad mingid 2 timpani pulkade moodi asjandust naise perset. Saate aru kui naljakas see oli v? Appi pmst terve klass oli hetkega naerust oimetu ja pooleldi laudade all:D Appi ma siiani naeran. Kahju, kui teaks saadaks lingi teile:D
Kodus magasin 30minti enne trenni:D Ja nüüd pmst ongi kõik.
(Vanaema, tädi, emme jne vihake mind keelekasutuse päeast hiljem:D)
(Juhuks kui arusaamatusi tekib, päris porno asi ei olnud - riided olid seljas)

2009-11-07T11:08:00.006+02:00

Heihoo!
Esmaspäev-teisipäev ei toimunud midagi erilst, tavaline. Kolmapäeval oli kehka, seal mängisime algul mängu nimega 10 (ei viitsi seletada) ja siis tegime mingit füüsilist testi. Kõhulihased, kätekõverdused ja lõuatõmbed. Jah õnneks oli normaalne kehka (=no football).
Nii siis vahepeale klatši ka(:D), igatahes Helena vist mäletab, ma rääkisin sulle. Igatahes kui mul see Halloween oli onju, siis Sandra ja Tormod(poisi nimi, et te teaks, mina olen siiani vahel segaduses neist nimedest) istusid terve öö üksteise kaisus. Ma juba vaatasin, et siin misikit teoskil. Nii ja vot näe, kolmapäeval Facebookis teade - Sandra Fahmy muutis oma suhete staatust, ta on seotud kasutajaga Tormod blablabla. Vot nii:D Klatš missugune:D
Neljapäeval peale kooli käisin kiirelt kodust läbi ja siis läksin linna, et Hansiga kohtuda (junior tugiisik). Käisime niisama ringi ja siis hiljem läksime tema poole. Lihtsalt tšillkillbill.
(Hans)
Kojutulles leidsin bussipealt isa:D Sõitsime koos koju siis.
Reede oli vaba, sest õpetajatel oli mingi planeerimise päev. Neid on aasta jooksul 2:D Ühesõnaga päev möödus lihtsalt LEBOTADES. Rääkisin tädi ja vanaemaga skypes ning olin niisama arvutis ja teleka ees. Sorri emps, postipakk seisab siiani postkontoris, täna proovin ära tuua:D
Samal ajal lendab aeg kohutava kiirusega, ma olen kohe olnud siin juba 3 kuud :O! Ja ma tunnen, et asjad lähevad vaikselt paremaks, tõsi endiselt arvan ma ja kurdan endale, et inimesed on külmad, kui tunnen, et ma hakkan sellega ära harjuma.
Ning samuti tunnen, et ma olen muutunud, ma ei ole enam see, kes 12. augustil kell 6 Tallinna Lennujaamas oma pere ja sõpradega hüvasti jättis. Ma tunnen, et ma muutun, see aasta muudab mind. Kuid paremuse poole. Ma olen julgem, enesekindlam, avatum. Ma ei põe margi pärast ega põe iga asjapärast, mis ma (valesti) teen või ütlen. Mind ei huvita, võimalik, et muutun pohhuiistiks. Eks me näe. Kuid ma olen teine inimene, ma olen iseseisvam...elu on mind õpetanud ja muutnud. Üksi ja tundmatus kohas, kultuuris ja keeles. See kõik jätab jälje, muudab su tugevamaks. See ei ole lihtne ettevõtmine, ma ootasin hoopis midagi muud, naiivsena arvasin, et kõik läheb lihtsalt ja raskusi on natuke. Karm reaalsus jõudis kohale alles siin. Kõik on vastupidi. Elu vaheusõpilasena ei ole lihtne, see on pidev tuleproov, ellujäämiskursus. Leian, et siiani olen hakkama saanud. Kuid ei, mis siis, mulle ikkagi meeldib siin, väga, lihtsalt, ma ei ole enam naiivne eesti pealinnapoiss...ma olen muutunud.

Halloween

2009-11-01T12:51:00.004+02:00

Laupäeval käisin päeval rattaga sõitmas ja siis kell 17-19 käisin naabri Kjelli sünnipäeval 66 sai (ta mu isa õe mees). Normaalne oli. Siis tulin kell 19 varem ära sealt, sest Christer kutsus enda poole Halloweeni peole. Kostüümi oli ka vaja. Nii ma siis seisin oma toas käed puusas ja vahtisin oma riidekappi. ja siis tuli pirn:D Idee oli hopsti olemas:D Lõpptulemus oli selline:
Sellest kostüümist oli kaks versiooni: 1) Minu tüdruk tappis mu eelmängu ajal ära ja siis riputas mulle selle sildi kaela 2) Mina tapsin oma poisi eelmängu ajal ära ja riputasin selle sildi endale kaela

Olgu istusin sii ratta selga ja väntasin sinna. Kohapael saatis minu kostüümi täielik edu:D Kõik olid vaimustuses: ”Geniaalne! Kus sa tulid selle peale? HAHAHA” Tore kui meeldis neile, endal läks ka kohe tuju heaks. Tellisime pitsat ja vaatasime filme väga lahe oli. Kokku oli meid 11 vist. Väga väga lahe oli. Vaatsime South Parki ja ma vaatasin esimest korda Hahhan Montanat – täiesti mõttetu. Ja siis vaatasime Hills turning redi (vist oli), jõudsime kõik järeldusele, et meil on nüüd uus grossest horror movie EVER! See oli lihtsalt rõve! Jube!! Ma lisasin asjale vürtsi veel ja ehmatasin enda kõrval istuvat Hilde Mariet:D
Igatahes kell 4.18 kuni ~5 rääkisin msnis Helenaga:D Tal seal Tšiilis kell ainult 4h minu omast taga. Ma plaanisin ööseks jääda, aga siis avastasin, et kõik hakkavad ära vajuma ja ma mõtlesin ah lähen koju. Ja nii ma sõitsingi kell 5 hommikul paduvihmas koju rattaga. Väike feil oli ka, ma keerasin vales kohas ära ja avastasin seda alles siis kui ma mäest alla olin saanud…pidin tagasi üles rühkima. Koju jõudsin kella 6 paiku. Magama sain kell 7. Nii mõnuasd inimesed ikka, äge oli.

Lisasin pilte kahest matkast albumisse Muud ja tegin uue albumi Halloween;)

2009-10-30T12:23:00.002+02:00

Kasutan jultunult Annely blogi öeldes: "Seekord ma ei alusta oma postitust vabandamisega, sest see on nii elementaarseks saanud, et pole mõtet seda mainida."
Esmaspäev
Hommikul matas õppisime midagi uut...aa mingi logaritmide värk. Sain vist aru..Igatahes mu mata õps Tore (eesnimi) tuli mingi hetk minu juurde ja küsis, et kas ma said reedel ilusti koju ikka ja kas Hildegun (ema, ta teab teda) ikka teadis ja mis kell jõudsid jne. Hah vastasin, et jõudsin seitsme paiku ja et ema teadis ikka - saatsin sõnumi:D Aa ja siis veel ma istun onju jalad sirgelt välja sirutatud laua all onju ja Tore jagas mingeid pabereid ja kui ta minu laua eest mööda läks siis ta koperdas väga teatraalselt:D Ta on jumala äge. Ta komistas aga ma tundsin, et see oleks lihtsalt väike koperdus olnud:D aga ikakgi see oli nii nalajakas ja ta ongi siuke vembumees meil (ok see kõlab kahlaselt).
Natrufagis (loodusõpetuses) tegi Tore jälle teatrit. Istus aknalaual ja viibutas tahvlikebiga ja siis lendas see tal jälle (teatraalselt) käest ära ja siis üks hetk oli ilge lambikas. Käis oma läppari juures klassi ees ja kui tagasi hakkas minema siis hüppas kohapeal - käed poolkõveras rusikas ülesse tõstetud (mitte keha ligidal) ja siis hüppas:D Nagu teletups:D:D
Mina sisustasin oma tundi Muumitrollide raamatuga:D
Õhtul trennis sain aru, et ma ei saa mitte midagi pmst aru mida mu treener räägib (kahtlane dialekt).
Kodus oli õhtul natuke naljakas: Hakkasin sööma, ja siis nägin, et maasikamoosi pole. Ema ahhetas kohe ja hüüdsi isale: "Kriis, maasikamoosi pole!!!" Oligi noh:D Mu põhitoit on ju maasikamoso pruuni juustuga. Igatahes ema kirjutas kohe poenimekrijale lisaks suurte tähtede ja hüüumärgiga maasikamoosi:D

Teisipäev
Koolist niipalju, et mu inglise/norra keele õpetaja on seagripiga kodus, nagu ka mu 1 klassiõde.
Peale kooli kella kuue paiku läksin Alleaktivitetshusi (see on siin mingi Rapla suurune koht onju ja siin 2 noorteklubi). See oli hoopis teisest ooperist, kui see teine: suurem osa inimestest suitsetasid ja nägid välja mitte nii korralikud - gangsta, slut, punk style põhiliselt:D Oli ka erandeid. Ma suhtlesin mingi 3-4 inimesega seal. Igatahes appi väike feil oli ka muidugi, rääkisin nendega ja mult küsis üks neist kohe vanust. Ja mingi aja pärast ütleb too teisele: "Kuule ta 16, aga ta saab pmst ikkagi osta meile ju" Ja siis mul oli kohe reaktsioon: "Ooot kui vanad te olete siis?" Nemad: "14(A)" Grrr, lahe, et ma nii omavanused sõbrad sain...

Kolmapäev
Koolis oli rahvusvaheline päev, ehk terve kool oli jaotatud gruppideks, igas gruppsi 1-3 klassini. Iga grup poli 1 riik. Mina olin Kongos. Ja siis oli meil seal igas t tegevusi. Ja siis. Öeldi, et nüüd kõik saali korraldame jalkavõistlused. Oh mina tuntud jalgpalli fanaatik läksin muidugi haigelt ekstaasi (kes teavad kui palavalt ma jalkat armstan, need teavad). Ja siis öeldi: "AGA". Mul oli kohe, ohohoh jalka jääb ära::D:D:D??? Aga ei kuna neljapäeval oli Operasjon Dagsverk (gümnaasiumi õpilased võivad tööle minna kuskile ja Aafrika puudega lastele raha teenida toetuseks) siis mängisime nagu me oleks halvatud - sidusime jalad, käed kinni. Või ühendati sind kätt, jalgu, selgi, kaelu pidi teise inimese külge. Mina ja Sunniva oline kättpidi ühendatud. Nalja sai, sest me oleme mõlemad siuksed ässad jalkas et vähe pole, nii et enamus ajast me lihtsalt otsustasime vastaseid häirida ja takistada seistes neil käed laiali ees vms:D
Kolmapäeval olin Christeri, Ramy, Sandra, Hilde Marie ja Maikeniga kokku leppinud, et me lähme neljapäeval Bergenisse ja müüme saiakesi jne ja kogume nii moodi raha. Ja neljapäeval ütles Christer, et me ei lähe, sest me ei ole midagi teinud (küpsetamine, lauad jne). Nemad pidid kodus majapidamistöid tegema selle asemel. Fain, ma olen naguinii siin palgaline nõudepesija kodus ju. Kõndisin siis kodupoole, mõeldes, et nii ma seda asja ei jäta ja saates mõttes kõik teadagi kuhu (ma teen seda viimasel ajal päris palju, mul hakkab väga tihti suva kõigest) ja otsustasin, et lähen kuskile raamatukokku vms ja küsin äkki saab tööd, mis siis et järgmiseks päevaks. Ja kui ma seda mõtlesin, sõitis mingi auto must mööda ja pritsis mu läbimärjaks...See päev läks aina paremaks ausalt...eriti tore on ju läbiligunenuna tööintervjuule vms minna. No raamatukogu oli kinni ajutiselt (ma räägin, et kõik kiskus kiiva noh) ja siis nägin, et selle kürval oli mingi pood. Mõtlesin, ah küsin sealt, küsija suupihta ei lööda ju. Ja ennäe saingi tööd:D Automaatselt oli kohutavast päevast saanud super päev!

Neljapäev
Kell 9-15 olin mina siis tööl. Töötasin poes nimega Metro, see on nagu Novalux, ainult suurem, müüd kõike:D Ja ma pakkisin terve selle aja jõulukaupu lahti ja ladusin riiulitesse:D Üks naine oli jumala äge seal. Kui ma küsisin kuhu need asjad ähevad nt, siis mõni kord ei raatsinudki ta öelda, et need on tarvilikud asjad ja ütles sarkastiliselt: "Prügikasti?" haha:D Ei kogu päev toimus norra keeles, mitte sõnagi inglise keeleta. Teenisin 6h jooksul 300nok (600eek). Mis teeb tunnihinnaks päris kobeda summa ju:D Ma ei kujuta ettegi, mis siis veel oleks, kui mingi ametialane töö on ju. Oh. Igatahes kodus oli vanaema külas. Aga m olin nii surnud, selga valutas ja jalad ka, sest 6h kordagi istumata ja muidugi valede jalatsitega...
Aga ma olin nii rahul, ma olen nüüd Aafrka jaoks midagi teinud ja vabatahtlik töö ka:D
Öösel vaatasin Just my luck ja the Ugly Truthi:D Naljakas oli:D

Reede
Ärkasin üles, kedagi kodus pole, ainult kassid ja mina. Sõin. Mul on nüüd kilo bruosti ja kilo maasikamoosi:D:D:D:D Täiuslik.
Täna kooli pole, sest blokkdag on võõrkeeltes mida ma ei õpi.
Õhtul vb noortekasse ja jõusaali.

Kvor er suka min?:D

2009-10-25T21:44:00.007+02:00

Nüüd näete maailmaime: paari tunni jooksul 2 postitust.
Põhjuseid on palju:
Mu seenior tugiisik Nina on jumala lahe naine. Istusime kõik elutoas ja sõime vahvleid (tüüpiline). Ma rääkisin koguaeg norra keeles (ja märkasin, et jumala kiiresti). Igatahes ta kutsus mind enda poole ja siis veel rääkis, et tal on paat (või noh nad kutsuvad jahte siin paatideks:D, ma ei kujuta ette mis jahid siis veel on:D) ja me võiks sellega merele minna ja siis veel lisas et pizzat peame sööma minema jnejne. Lahe. Tal oli paar aastat tagasi Brasiiliast võp. Nii jah, aa ja ta rääkis, et siin kus ma elan on mingi noorteklubi, kus välismaalased käivad ja mina sellest muidugi ei teadnud ja nüüd on asi nii, et lähipäeval lähen ma sinna, sest uued tutvused ju. Ja ta arvas, et seal võib eestlasi ka olla (!!!!!), üleüldse täna on mingi totaalne Eesti päev: Auto, Helena oli ka näinud kuskil turul eesti kroone, ja mu tugiisik ütles, et siinkandis palju Eestlasi (mina olen ainult poolakaid ja leedukaid näinud, aga hoian silmi lahti). Ma ei pea vist lisama, et ma olen väga ärevil.
Aa enne tugiiisikut sõime õhtus. Teate, kui ma seda õhtusööki nägin, oli mul siuke nägu nagu oleksid jõulud varem kohale jõudnud! Me sõime sealiha!!! See lõhn ja maitse...TAEVAS! Kui ma esimese ampsu võsin ja silmad sulgesin, siis leidsin ma end oma Eesti köögist, laual empsi küpsetatud rasvane sealiha, verivorstide ja ahjukartulitega!!! Nii hea, oh jah kuidas ma olen normaalset toitu igatsenud, ma olin juba unustanud, mis on õige toit (see kuiv lambaliha ei ole liha ju).
Homseks on mul ka plaan olla koolis üliaktiivne ja üritan oma klassi kokk usulandada. Muide, mu tugiisik rääkis, et Norras ongi normaalne, et klassid ei ole nagu ühtsed ja on siuksed grupid alati moodustunud. Eestis ei ole see nii selgelt tunda kui siin...
Aa nüüd olen mõelnud eilse õhtu peale Thea ja Eliga ja suu on koguaeg irvakil, meil oli vahepeal igav ja siis me otsustasime ise mängu välja mõelda:D Mängiu nimeks sai "Kvor er suka min?" (Kus mu suka on?). selle sõna õpetasime neile mina ja leedukas Maira. Ja seal mängus oli veel Putin, kalašnikov, pimp (kupeldaja?) ja midagi veel. Oh naljakas:DIgatahes mängu mõte oli teada saada, kes on suka ja kus ta on ja miks ta seal on:D Nime mõtles välja Thea. Ta on geniaalne nagu alati:D Oooh shit.
Ja kõige selle pärast saitegi te teist postitust täna lugeda:D

2009-10-25T16:46:00.006+02:00

Nii ma olen laisaks muutunud, aga leian et parem kord nädalas, kui üldse mitte. Eksole?
Nii esmaspäeval koolis ei toimunud midagi eriti, aa mata oli kahtlane - õppisime, midagi mida ma ei olnud õppinud, siuke asi et kirjutad ruutjuure peale ka numbri. Aga sain aru ja värki. Peale kooli trenni. Münus oli nagu alati, aa ja laulsime mu lemmikut laulu (mulle meeldib laulda?!), see on vana norra keeles:D Ma ei tea need laulud mis me seal laulame on hästi vanad onju, ja ma ei tea siuksed hüptnotiseerivad:D
Nii ja esmaspäeva õhtul tundsin, et olen tõbine. Noo nii ja siis läks nii, et teisipäevast neljapäevani istus härra seagripiohuga kodus, sest koolis öeldi, et kui oled tõbine pead koju jääma, sest seagripp seagripp:D Sain vahepeal YFU Norralt kirja, et neil esmaspäeval koosolek ja siis otsustatakse kas YFU võpid (vahetusõpilased) tuleb lasta vaktsineerida.
Neljapäeva õhtul läks kõik allamäge...õhtul Facebooki leidsin, et üks mu klassikaaslane on üleslaadinud sellise pildi, kus saad inimesi seal ära tähistada vms (tagida). Ja seal on siuke asi: Igas klassis on üks: skeiter, laulja, muusik, sportlane, pokemon, naljahammas, poppi panija, klatšimoor, parimad sõbrad jne. Meie klassis 23 inimest, aga tagitud oli 22....mis te arvate keda ei tagitud? See ajas mu nii masendusse vms. Tõsiselt nõme. Ja ma olen suht 100% kindel et nad lihtsalt ei julgenud mind tagida. Tagisin siis end ise ära - juurviljaks:D Aga siis ma sain aru, et mulle need inimesed ei meeldi nii väga vahepeal nende arguse pärast. Õhtul voodis viskresin kaua veel ja kirusin neid ja masetsesin. Aga siis järsku laksatas. Otsisin kähku oma YFU paberid välja ja leidsingi lehekülje, kus kirjeldati kultuurišoki tunnuseid. Mul olid neis vähemalt pooled. No nii, igatahes nüüdsest järgin ma kultuurišoki raviretsepti: igaks päevaks koostan saavutatavad eesmärgid (õpi 5 uut sõna, räägi kellegi uuega vms). Sunnin ennast olema veel aktiivsem ja suhtlevam.
Reedel koolis alustasin kohe oma eesmärkide täitmist. Minu klass on suhtlesielt kaheks jagunenud vms. Pmst vahetundidel on kaks gruppi, mitte et terve klass on koos. Ja siiani olen ma rääkinud ainult selle grupiga, kus mu sõbrad on. Seekord olid mul teised plaanid...kui sööklas olime, siis küsisin Ramylt: "Istume?" Ja tema: "Olgu siia lauda?" Mina: "Ei miks, istume sinna (kus oli inimesi teisest "grupist")" nägin küll ta ebalevat nägu, aga mind ei huvitanud. Ma istusin maha ja hakkasin laksust neile norra keeles peale pressima oma küsimustega. Meil oli just töö olnud lotas. Küsisin kuidas läks, ja sisi mainisin kuidas mul läks jne. Ok seejärel sõitsime 45minti bussiga Bergenisse terve klassiga (bussipeatuses kasutasin siukest võtet nendega lävimiseks, et küsisin numbreid, nendelt kelle omi veel polnud). Ma istusin Bjørn-Simeni kõrvale, tema on "teises grupis" ühesõnaga, ma tundisn end jumala hösti, et oh räägin ja lävin kõigiga eks:D Aga asi oli nii, et selle 45 mintise sõidu ajal rääkisime kokku vb 15 minti. Ja see nägi välja nii, et ma pommitasin teda küsimustega (mida ei ole lihtne kiiresti välja müelda koguaeg) ja sain vastuseid jah/ei või lühilaused. Paar korda küsis vastu ainult. Nõme. Ja kusjuures ma tegin seda norra keeles. Mulle üldse ei meeldi, et ma pean koguaeg ise vestlust üleval hoidma, sest nii kui ma vait jään ja ei küsi on kohe vaikus majas. Aga õnneks Liina ütles, et tal oli midagi sarnast ja mingil hetkel läks asi paremaks:D Ootan:D
Nädalavahetus on ok olnud. Eile käisin Thea pool, Eli oli ka seal. a nagu tavaks on saanud siis sinnaminekuga läheb ikka midagi metsa. Esiteks kuna ma ostsin poest šokolaadi jäin ma ühest bussist maha ja pidin seetõttu uut ca 50minti ootama. Ja kui kohale jõudsn, siis pidin mäest üles kõndima ja mingil hetkel ühte tänavasse pöörama, mina muidugi jalutasin liiga palju ülesmäge, mõeldes, kuidas Thea küll jaksab:D Feil:D Kohapeal oli fun, mängisime seda mängu, kus igaüks saab otsaette sildi ja peab ära arvama kes või mis ta on:D Haha nalja sai:)
Tagasitulek oli nüme nau alati, sest bussid ei klapi ja ma pidin 45 minutit tühja passima...
Täna käisime isaga jõusaalis ja teel sinna pidin peaaegu ataki saama: meie ees sõitis EESTI NUMBRIMÄRGIGA AUTO!!! Oh nüüd hakkan silmi lahti hoidma, äkki saan isegi jutule kuidagi:D Äevil:D Ma poel siin midagi Eestist ega eestlasest vms kuulnud ju.
Varsti tuleb senior tugiisik külla, ma pole taga siiani isegi rääkinud juXD

YFU Seks-ukerssamling i Eitedalen for Hordaland og SFMR 16-19.10.09

2009-10-19T13:31:00.015+03:00

Nii pole olnud viitsimist siia kirjutada, koolis pole midagi erilist toimunud, ainult kolmapäeval kehkas - 45minti oli teoreetilist osa, ja siis mängisime mingit versiooni rahvastepallist ja noh peale ühte mu visetest jäi kõik seisma ja siis Christer ütleb vaikselt: "Juhul, kui sa aru ei saanud, siis üle 3 sammu ei tohi palliga teha" hahaha ma tegin vähemalt 10 ja olin üliõnnelik oh sain pihta ka kellegile:D Aga väike feil käib asja juurde.
Neljapäeval oli kiire kiire, peale kooli ruttu koju, et YFU kuuenädalaseminariks asjad pakkida (aa muide, kui koolis ütlesin et lähen, siis Helene kuulis et ma ütlesin: seksuellsamlingXD mitte seksukerssamling) ja seejärel Bergenisse minna, et kohtuda Eli, Thea ja ühe Belgia võpi (vahetusõpilane) Liesbethiga, kes külastab hetkl Bergeni. Lahe oli. Siis koju. Kodus jätkasin pakkimist, te ei tea kui raske on seda suurt matkakotti pakkida nii, et see tasakaalus oleks...Reede hommikul ruttu bussipeale, napilt jõudsin ja siis põrrpõrr Bergenisse. Nesttunis tuli eli peale. Kõik, kes tulemas pidid kohtuma Bergen Storsenteris. Näime seal Mairat (Leedust), Janat (Saksamaalt) ja Shengzhed (Hiinast). Varsti tulid teised ka. Nalja hakkas juba seal saama. Janal oi mingi palju komme eks ja need olid parajasti Maira käes ja siis Maira pakub kõigile ja umbes siukse olekuga: "Mh võtke veel noh, need pole minu omad". Bussis vahetasime muljeid juba oma peredest ja inimestest siin jne. Kuna Shengzhe ja Maira ei ole norra keeles nii head, siis rääkisime põhimõtteliselt koguaeg inglise keeles, ja te ei kujuta ette ku isuur saavutus see on kui 8st võpist 5 on Saksamaalt. Igatahes seal olid: Eli, Thea, Linda, Lena, Jana (kõik Saksamaalt), mina, Maira (Leedust) ja Shengzhe (Hiinast). Pluss veel 5 vabatahtlikut: mu õed Ingrid ja Sigrid, Sverre (mees et segadust ei tekiks, nagu mul algul), Nora ja Tonje.
Bussist väljudes jagasime toidumoonad omavahel ära, sest vahepeal poodiminekut ei pidanud toimuma. Kõndisime sinna mägimajja 5 tundi!!!!! Vahepeal oli mingi 45minti pausi. Aga teepeal oli nalja palju muidugi - meid jagati ahte gruppi ja siis jagati punkte. Mingi 100m pidime pimesi minema, oh kui naljakas:D Ja siis poolel teel oli jõgi, ja meile öeldi, et peame leidma kõige loovama viisi selle ületamiseks. Minu grupp pidi ootama kuskil eemal ja siis peale esimest gruppi minema. Me ei osand midagi teha läksime lihtsalt otse:D Aga tuli välja, et see kes on loovam saab rohkem punkte vms, igatahes, teine grupp (Maira, Thea, Lena, Shengzhe) olid ületanud jõe nii (gaad mai saa nii koom): nad olid hullu ringiga läinud, kuskilt mööda mäenõlva ja ma ei tea kust veel ja Thea oli seisnud keset jõge ja laulnud hiina keeles(!) mingit laulu (Thea on nii naljakas inimene, ta on nii lahe, siuke pöörane ja ütleb väga palju shit:D, igatahes ta on hästi musikaalne) ja kätega kõrval mingeid liigutusi teinud muusika taktisXD ja samal ajal olid teised jõge ületanudXD. Igatahes kui mingi 3h möödas oli hakkas meil (võpidel mitte vabatahtlikel) üle viskama ja hakkasime nalja viskama selle teekonna üle. Kellegil tuli meelde, et meile sadetud meilis öeldi, et loodame et teil pole midagi lühikese matka vastu, kui mägimajja minek, aga see ei ole pikk. HAHAHA ei väga lühike oli 5h, ja meil olid need stupiidsed seljkotid, kuhu mina olin suutnud kõik rasked asjad kokku kahmata. Mairal olid üldse mingid lollid kotid, sest ta arvas et mingi 30minti:D Igatahes jah, nalja sai (ma olen siukse romaani siia kirjutanud ja olen alles sinnamineku juures ju, oi jah varuge aega). Kohalejõudes sõime riisiputru kaneeli, või ja suhkruga nii nämm. Aa me eksisime kui arvasime, et enam koomilisemaks minna ei saa, tuli välja, et majas ei olnud: elektrit, vett, levi. Noh levi ja elektrit ei olnud kuskil. Vett saime jõest ja muide, WC oli majas, aga see oli noh kuidas öelda...pisut tuuline:D Okei väga tuuline. See oli nagu juurde ehitatud vms ja mingi majaseina ja vetsuseina vaheline nurk oli lahtine, mingi 8cm vahe oli sealXD Aa ja vetsus pidime selle kaevurilambiga käima, mis peapeale paned:D Igatahes nii külm oli ,sest ahi ei old soe. Ma magasin oma t-särgi, yfu pusa ja villaste sokkidega ja ikka oli sitaks külm. Aga naerda sai ikka.
Laupäeval oli esimene sõna mida ma kuulsin Thea poolt öeldud: "Oh shit" hommikul kell 7, sest ta telefoni äratuskell hakkas tööle. Igatahes situatsioon oli selline, et Thea ütles kohe Oh shit ja siis alles sorry sorry. Meil kõigil oli, pole hullu, vähemalt on hea laul (:D). Oli ka ausalt. Igatahes, Thea oli unine eks ja ta seletas muudkui edasi, et ta telefonil komme kuupäevad sassi ajada, ja meie ikka, vahet pole kuule, ole tasa me tahama kuulata:D Nalja palju, aga jah, Oh shit, ta ütleb seda nii naljakalt kuidagi Oooh Shit! Siis jäime uuesti magama ja järgmiseks äratati meid padjasõjaga. Haha mul tuli ELO ja Märjamaa meelde ja mõtlesin: Amatöörid:D Keegi ei tahtnud oma magamiskotist välja ronida, sest majas oli jälle mingi 7 kraadi. Igatahes hommikusöök ja siis väike diskussioonigrupp. Samad grupid mis eelmine päev. Jagasime jälle muljeid jne. Osad läksid matkale. Mina, Maira, Jana ja Shengzhe mitte. Me jõime kõik šokolaadijoogi(?) ära ja Nugatti oli ka peaaegu otsas kui nad tagasi tulid. Igatahes mingil hetkel pesime juuksed ära - nalja palju, sest vesi oli külm (muide nõudepesu oli õudusunenägu) ja kuidagi koomiline. Siis mingi kella 4 paiku tuli munul, Lindal ja Janal idee ujuma minna mägijõkke! Ajendiks oli see, et kõik teised võpid norras on ülikadedad et meie semianr oli 3 päeva. Pooltel ei olnud üldse ja soadel oli ainult 4 tundi. Noh, koorisime riidest lahti ja läksime vette. Persse küll kui külm, Jana läks esimesena, mina teisena ja Linda kolmandana. Otsustasime, et istume kivi peale jalad vees ja teeme näo e ujume:D Vesi oli mingi mulle poolde reide. Haigelt külm jalad kiskusid krampi. Jana sai esimesena kivile, mina teisena. Lindal läks aega, libe oli ka kurat. Igatahes üks hetk Linda libises ja oli peaaegu üleni märg. Autš. Siis läks minu jalg krampi vms ja tõmbles natsa, ja seetõttu pritsisin ma koemata Lindat, kes sai veeel vihasemaks ja pritsis midn vastu, nii et ma olin ka mär. Jube! Vesi oli nii külm. Aga eli tei pilte palju ja lõppkokkuvõttes kui veest välja tulime, ei tundnud me jõepõhjas kive ega maastiku jalge all, varbaid liigutada ei sanaud. Jube aga nii lahe oli, me olime nii rahul. Õhtul käisin Sigridi ja Lenaga ja Jana ja Lindaga mingi hullu mäe otsas. Õhtul mängisime maffiat ja kenti ja ühte ülilahedat mängu Knight, Horse ja Rider. Ning tegime aardejahti. Igaltpoolt otsisime vihjeid jne. Ja kui ühes vihjes mainii aaret siis Thea oli kohe: "Šokolaad??!?!??!" Siuke põlvist all poos, käed laiali (natuke sumolik poos) ja nägu nii ärevl ja põnevil:D Me muutusime ka kohe eriti entusiastlikuks selle peale. Hommikul pakkisime ja tegime 30 minti tuld ahju. Ja siis mina ja Maira õpetasime teistele vene keeles roppusi:D Thea on väga andekas, ta kombineerib neid teise vene keelsete sõnadega mida ta teab, nt nu pagadi ja kalašnikov ja davai:D Siis kella 12 paiku läksime ära. Aa enne seda, kirjutasin ma etteütlust külalisteraamatusse:D:D:D:D Mainisime, et käisime ujumas ja šokolaadi oli vähe:D Tagasi läksime ainult 2 tunniga. Ja seetõttu oli meil mingi 2 tundi aega bussini. Mängisime seda mida ELOlgi, see kus on see katkine röster ja james bond. Me muutsime natsa, me tegime:
James Bond, Röster, Katkine röster, Elevant - sama
Pesumasin - Keskmine keerutab pead/moššib ja kaks äärist hoiavad käsi nagu elevandis peaaegu
Katkine pesumasin - Keskmine rabeleb kuidagi ja äärmised hoiavad käsi endist moodi aga võbelevad
Pamela Anderson - keskmine nagu väristaks tisse ja kaks äärmist seisavad seljaga Pammy poole ja teevad seda püstoli asendid James Bondis
Palmid - kesmine ja tema äärmised lehvitavad käsi ja laulavad midagi lampi (lalalala, šalalala, vms)
Haige känguru - Keskmine tõstab käed ringikujuliselt enda ette, vasakpoolne ropsib sinna ja parempoolne sööb sealt
Pissivad sipelgad - keskmine kükitab ja kaks äärmist kergitavad tema poole jalga
Nii naljakas, ai kuidas me naersime, aa mängisime kallis ma armastan sind, kah.
tagasisõit oli lõbus, bussis õppisin Thea käe all ungari keelt: Egész életem keresztul énekeled. Aa peale bussi ostsime šokolaadi!!!! Leppiime vabatahtlikega kokku, et varsti same jälle kokku ja teeme ala filmiõhtu vms.
Kõik teised võpid kadedad ja meie rahul!!!! SUPER OLI!!!
Annely, Maret...mul meenus just, et te ju ka reisusite:D
Nii nüüd juhtus nii, et vanaema, ma tean et sul oli reedel sünnipäev, ma plaanisin sule sõniumit saata, aga tuli välja, et leviauk ju ja neljapäeval ei tahtnud blogi kirjutada...igatahes Gratulerer med dagen!
Lisasin pilte, tegin uue albumi.

2009-10-12T23:35:00.002+03:00

Seda, et minu klassipildi leiate kaustast Muud!
Hommik oli raske nagu alati, eriti kuna õhtul ei tulnud und. Koolis särasin terve päeva, ei tea miks, lihtsalt sunshine noh:D Suu oli koguaeg naerul ja ma ei tea. Päev läks ülikiirelt. Peale kooli läksin koju. Avastasin postkastist klassipildi ja porteepildi (absoluutselt kohutav ausalt, ma üldiselt ei ole selline pildi kritiseerija ju) ja oma uue Norra pangakaardi. Mul on nüüd Norra pangakonto. Emps, ma arvan, et kanna raha ikka Eesti pangale edasi, sest ma vaatasin, et seal on mingi ülikeeruline välismaale raha saata jne. Ma ei saan täpselt aru isegi:D Ma võtan gakord välja, ja siis panen Norra kontole. Nüüd on nii hea, saab igalpool kaardiga maksta. Kuna ma ei suutnud otsustada, mida süüa, siis jäingi söömata ja läksin Bergenisse trenni. Kõndisin ca 15 mint iniisama ringi, vaba aega oli. Trenn oli fun nagu ikka, mulle meeldib seal täitsa ,õlimõnusad inimesed, nalja saab ja nauditav, tõsi trennist on as ikaugel aga ikkagi. Aa teate, kui palju mu 4 päevane Leedu reis (lennukiga) maksab vXD 500 nok (~1000 eek), eluodav, maksame ainult toidu eest, õlejäänud katavad sponosrid. Peale trenni oli mul kõtu ju tühi, siis leidsin, et nüüd on vaja kangesti ühte Smoothiet:D Ja muidugi läks seal poes nii kilplaslikult kaua aega, et ma jäin bussist maha grr. Järgmine buss läks poole tunni pärast. No läksi nsiis järgmisesse peatusesse ehk bussijaama. Ostsin mingi võiku ka endale sealt. Jumala mõtetu, maitses lihtsalt majoneesi saia ja sibula järgi. Aga noh ootasin oma bussi siis (20.50). Ja nägin ennäe mu paralleelklassist on seal üks tüüp, kellega korra olen paar sõna vahetanud. (Mina olin peatuses tema tuli peatusesse). No jah, jäi must mingi 2.5m kaugusele. Mõtlesin fain, mulle aitab ma tahan inimestega rohkem suhelda siin, ja bussis istusin tema kõrvale ja jutt jooksis terve tee. Täna on sama lugu koolis, sunshine ja kõigile hei:D Aa kodus oli kooki:D Olgu tsau:D

Dyrkolbotn 7-10.10

2009-10-11T12:56:00.005+03:00

Terekest pole nüüd natuke aega kirjutanud, sest peale Jostedalenit ei toimunud kuni kolmapäevani midagi ning kuni eilseni olin levist väljas.
Kolmapäeval pakkisime jälle asjad kokku ning sõitsime teise mägimajja, see asus Dyrkolbotnis ja on Bergenist ca 2h sõitu. Taaskord olime vahepeal rohkem maa-all kui maa peal aga lahe:D Kohale jõudsime õhtul pimedas. Sõime ja siis tšillisime niisama. Peale minu, ema, isa ja Ingridi olid seal veel Torstein (ema vend), tema naine Sølvi ja nende lapsed Magnar ja Gørild ja nende 4 kuune koer Aro (muide tema nime hääldatakse nii nagu mu geo õps minu nime ütlebXD). Maja oli suur, tube oli üle. Aga me jagasime Ingirdiga ikkagi tuba. Õhtul oli nii nii haigelt külm, sest maja ei köeta, kui see tühi on. Meie toas oli mingi mai tea kui külm, igatahes alla 10 kraadi küll. Ma magasin villaste sokkidega ja tekil oli veel üks paks villane pleed peal. Jube! Aga õnneks läks maja ööga soojemaks, sest ahi oli soe.
Hommik oli põrgu, lapsed ärkasid ülivara (ei olnud ausaltöeldes üllatunud - mul ju ikkagi vaheaeg:D:D) ja noh seega oli kell 8 maja lärmi täis. Aga magasin kella kümneni ikka. Peale hommikusööki läksime turile...matk äkki eestikeeles vms, igatahes, ma olin kõik talveriided muidugi koju unustanud (god give me a brain ausalt!) nii et mina läksim matkale:
Jalas - kaks paari villaseid sokke, tavalised sokid ja kummikud, teksapüksid ja nende peal talve/vihma püksid.
Seljas - särk, must lukuga pusa, YFU pusa ja tuulejakk.
Ei olnud ei kindaid ei mütsi ei salli, tutkitki. Oki külm oli ainult kätel, sest eksisteeris selline asi nagu kapuuts. Lahe matk oli ülimõnus, ronisime mäkke, mina ja Ingrid leidsime, et tähistatud tee on igav ja mõttetu nii et valisime ise oma tee, see oli eriti lahe. Üleval oli meil mingi mäng lastega:D Ingrid oli ala kuninganna, Magnar oli tema nõustaja, Gørild tema parem käsi, Aro ja mina olin Ingridi kõige madalam teenerXD Nii koom:D Siis läksime mina, isa ja Gørild Knarvikusse poodi. Ostsime mulle kindad ka. Nii mõnus oli isaga, kõik läks nii kiiresti kui ema ei ole, Ingridi ja isaga pidevalt naerame ikka, et emaga ei tasu poes käia. Tagasitulles sõime fiskkakesid (ei oskagi öelda mis nee don, siuksed kala ktoletid/filee mai tea). Mulle ei meeldi nee dnii väga, sest need on alati nii soolased. Peale sööki mängisime lauamänge lastega. Magnar on nii lärmakas ikka, mai tea, kuidagi kõva häälega ja väga äkiline, ei mitte nii nagu Rain, kuidagi teismoodi. Lõpupoole räägin lähemalt. Ma läksin esimesena magama. Hommikul oli jälle sama trall, lapsed varakult üleval ja ei ole ei elektrit ega vett, grr. Peale sööki läksime jälle matkale. Seekord teist teed pidi. 4h kokku. MÕNUS!!! oh ma olen fänn, reedel on uus tur juba, YFU kuuenädala üritus on. Me lähme Eiterdalenisse vms ja noh 3h lähme sinna hyttesse bussipeatusest ja 3h tagasi (jala). Reedest pühapäevani, ma nii ootan!!! Sest sinna tulevad nii lahedad inimesed. Kõik kes Hordalandis on (minu maakond) ja Maira (Leedu) More og Rømsdali ja keegi Sogn og Fjordane maakonast. Lahe!!! Koolist ka vabaks:D
Oki, laupäeval pakkisime ja pesime põrandad ära jms. Siis oli mul küll juba, et appi lähme ruttu ära. Mul hakkas see kisa maksa üle kopsu viskama. Ja ausalt, ma oleks vist kahe nädalaga ära surnud, ja sul Siim oli vist isegi hullem ju...ja Helena, ma tean mis sa mõtled selle lausega: "Oi ma teda alles siin kasvatama hakkan" mul on sama tunne, kurat et keelt ei oska nii palju. Ausalt, mulle tundub, et see siin on vähese distsipliini juhtum, Gørild on jumala normaalne, ei lärma ja ei märatse. Magnar on mai tea, aa ta 12, aga pubekas ta veel ei ole, sedaon aru saada. Ta räägiv väga kõvsti, koguaeg on Mamma Mamma ja Pappa Pappa, teda ei huvita, kui vanemad räägivad kellegiga hetkel või on mingi muu asjaga hõivatud. Uksi paugutame ka kõvasti ja mõnuga. Aa üks hetk on ta jumala rõõmus ja sõbralik, ja siis järgmine hetke peksab jalgade ja kätega, jumal tänatud, et mul tast jõud üle käib, aga ausalt ma lõpuks üritasin vältida teda. Ja kõige hullem, vanematel on jumala suva, et tüüp loobib ajalehti kõigile vastu vahtimist ja valab morssi diivanile (muideks ma ei suutnudki teda veende et ta selle puhtaks pesema peab, aga ise ma ka ei hakka, muidu näebki, et ah näed lõpuks teeb ta ise naguinii kõik minu eest ära). Vanematel on üli harva midagi öelda ja sisi ka: "Oi Magnar nüüd aitab, ole nüüd tubli poiss". Jah nüüd kiskus juba kirumiseks, aga ausalt oli vaja hingelt ära saada noh.
Siis sõitsime koju. Bergenisse jõudes käisime korra veel Torsteini ja Sølvi juures, nad andsid mulle selle matka seljakoti reedeks, ja sisi kuna vanavanemad elavad kõrvalmajas leidis ema et käime kiiresti korra neile tere ütlemas. Jah, Ingrid ütles, et ta jääb autosse, sest ta just oli neid näind, isa ütles selle peale, et noh me lähme ju kiiresti tere ütlema, see võib aega võtta. Tõepoolest ta tunneb oma naist:D Olime seal 1.5h:D Aa vanaisa viskas ka kildu seal, ütles, et (ma sain lõpuks nende nimed meelde jäetud! uksekellal oli nimed kirjas:D:D:D Bjørg ja Hans) neil on kaks uut akent nüüd ette pandud ja uus tugitool ka, ja siis tuligi kild - vanaemale meeldivad uued asjad. Tuli välja, et vana tugitool oli jumala ok olnud, see siiani seal olemas, proovisin ise ka järgi, ei ole tõesti uut vaja, jumala ok nägi välja ka, kaasaegne jne. Ja aknad olid ka enamvähem old:D Noh mulle tundub, et ma tean miks mu emale ka meeldib, poes käia, uusi asju osta ja miks ta suur hobi on lillede istandused ja mööbli nihutamine. Vanaema tundub samasugune. Aa ja siis vanaisa teatas veel: "Midagi on valesti, juba kaks päeva pole sadanud..." ja ausalt täna on kolmas päev vihmata, imelik...
Oki seejärel koju:D Sõime ja ma käisin pesus ja pakkisin asjad ära jne. Teate ma ikkagi ei taha juurde võtta:D Ma avastasin, et Katrinil oli juba õigus, ma olen jah paksuks läind, suur kõht oli eile ees:S Ega see igahommikune, ja õhtune (ja koolilõuna ka) ei ole aboiks - maasikamoos ja brunost:S:D Noh käin siis hoolsasti trennis, jõusaalius ja matkadel:D
Oki nüüd on vist kõik! Lisasin pilte ka!
Tsau!

2009-10-05T12:18:00.006+03:00

aa
Aa see mees siin keset pilti ongi see geo õps:D

Reedel oli geograafiast blokkdag, kus töötasime GPSiga, käisime siin mööda igasuguseid teid ja vaatasime loodust ja kuulasime kuidas need kivid jne asjad tekkisid. Märkisime koordinaadid ka üles. Mul oli seljas talvejope müts ja kummikud villaste sokkidega. Hommikul oli 2 kraadi ja ma läksid rattaga kooli, aga külm ei olnud, sest ma soojalt riides. Kuna pidime mägimajja minema, siis küsisin end varem ära. Kodust saime minema tund aega hiljem kui plaanitud, isal on õigus, see pere liigub tõesti aeglaselt:D (Norra isa siis)

Sõitsime 5h Jostedalenisse nii haigelt ilus ja muidugi oli minu kaamera aku poolel teel tühi - jõudsin teha 2 pilti...aga ettenägelik nagu ma olen võtsin laadija kaasa:D Igatahes Jostedalen on Sogn og Fjordane nimelises maakonnas, mis on Hordalandi (minu maakond) naabermaakond põhjas. See on nii haigelt ilus maakond! Mäed fjordid appi ausalt mul oli koguaeg karp lahti. Aa ja ma sain siis selle väljendi paikapidavusest aru: Når du kjørar i Noreg, du kan sjå Noreg på innside òg (Kui sa sõidad Norras, siis saad Norrat ka seestpoolt näha). Pmst me sõitsime 100st kilomeetrist 70 tunnelites. See pikk 25km tunnel oli nii lae, ma võtsin aega:D:D:D 18 minutit 22sek paar korda oli selline tunne, ku itunnelitest välja tulime, et aa eksisteerib ka midagi muud peale tunneli ju, ma olin ära unustanud vms. Mai tea raske seletada. Praamil tegin moblaga paar pilti ka - lisasin pilte muide. Igatahes kohaeljõudes oli pime ja ei olnud midagi eriti sõime ja siis mängisime Yatzyt. Aa peale minu, ema ja isa oli seal veel isa parim sõber koos naise ja tütrega, ja siis veel 2 meest oma naistega, nad mängivad koos isaga Os Spelemannslagis (see on nende folgiansambel vms). Mm Steinari naine Thorunn naerab nii naljakalt, ma alati hoidusin laginaga hirnumast. Ta naerab kuidagi hähähäh ja kõkutavalt nii naljakas:D Ta oli äge inimene muidu. Lahe oli. Aa muidugi ilma feilita ei saanud ju eks, kuidas siis muidu. Maja oli kahe kordne, kolme magamistoaga ja igas toas 2 voodit. (Isa parim sõber, ta naine ja tütar olid kõrvalmajs). See tähendas, et meie majas oli 7 inimest aga voodeid oli 6ele. Ma magasin siis elutoas diivanil. Okei oli, nõmedaks läks alles hommikul, kui kõik siiberdama hakkasid ja kurat ma tahaks ikka koolivaheajal magada eks, ei kus sa sellega ajasin siis end püsti. Ja LUND SADAS! Ma olin leilis:D Nii mõnus ausalt, mul tuli täielik jõuluhommiku tunne peale - mägimaja, lund sajab, tuli kaminas, villased sokid. Super! Sõime ja seejärel läksime mingisse kultuurimajja vms. Jostedalenis oli mingi folkloorse muusika võistuängimine vms. Kuulasime seda mingi 5h. Ma võtsin ettenägelikult mp3 ja norra keele õpiku kaasa. Neid läks vaja sest lõpuks jooksid kõrvad sellest muusikast sitavett ausalt. Algul oli tore, mulle jumala meeldib tglt siuke asi eks, aga5h on liiast, ja neid lugusi ju korratakse ka nii palju, Ausalt jube. Positiivne oili see et seal oli nii palju inimesi keda ma teadsin, minu trennist oli mingi 5 inimest + pillimängijad ja juhendaja. Super. Õhtul oli majas meil mingi niisama tšill, käisin jalutamas ka ja seejärel läksime kultuurimajaj tagasi sest seal oli mingi tantsuõhtu. Ja mina vana tantsulõvi leidsin end järsku norra rahvatantse tantsimas:D Ja äga hästi, aga noh ma olen natulke harjutanud, tatnsisin trennikaaslastega ja siis mingi suvakaga kes istus minu kürval. Aa ja siis jagati mingi stipendium, sellele kes kõige paremini mängis ja minu trennikaaslane võitis. Pühapäeval lund enam ei sadanud ja sain pilte teha. Aa õhtul suutsin Sveini (isa parim sõber) peale haigelt ärrituda. Tüüp küsis enne ära minekut kõigilt, et mis kell me siis hommikusöögi teeme. Kõigil oli suht savi, ma mainisin lihtsalt et mitte liiga vara, tahaks magada. Seepeale lepiti kokku et kell 9!!! Sest Svein on naguinii poole seitsmest iga päev üleval. Minge kõik perse ausalt! Ma pean niigi hilja magama minema, sest kuna kõik tsillivad elutoas pean ma magamainekuks ootama kuni nad suvatsevad magama minna ja siis hommikul aetakse ka vara üles, raudselt tuleb see Svein mingi kell 7 siia. Muidu on ta jumala lahe tüüp, siuke muhe. Aga ausalt mul on vaheaeg ma tahaks magada ka eks mai taha sama vara kui igapäev ärgata eks (või varemgi sest kooliajal ärkan 7.15). Fakk saatsin mõttes kõik perse ja istusin seal vihast podisedes edasi. Okei meingi pool üks hakati magama minema, oli ka aeg. Keeasin end ka magama siis, öö joksul ärkasin mitu korda, sest selle katuse ja majaseidade vahel pole isolatsiooni vms ja seetöttu igakord kui lumi katusel alla sadas tõi see kaasa jube kriipiva hääle, mis esimesel korral mu ikka totaalselt üles ehmatas. Okei magasin edasi. Mingi hommikul hakaksid inimesed ärkama, ma üritasin neid ignoda, sest pmst nad käisid lihtsalt vetsus ja hambaid pesemas ja siis oma tuppa tagasi. Järsku ägin, et kell mingi 8 mõtlesin et fain ajan end siis üles, siis ei pea hakkama pmst hommikusöögilauas riideid vahetama ja voodit tegema. Pesin hambad ja katsin laua. Ja teate mis kell meie Svein tuli v? ~9.10 jäi hiljaks kah. Oi ma olin kuri:D Aga savi, pole mõtet mõtetute asjadega enda närve süüa, seetõttu mõtlesin, et noh väike feil (loe: vähemalt väike) käib ju asja juurde alati. Okei muidu saan Sveiniga hästi läbi ta täitsa sõbralik jms. Siis pakkisime ja läksime Nigardsbreeni vaatama (see on Jostedalsbreeni üks nö kätest). Ilus oli, seejärel läksime pmst koju. Teepeal tegin 2 videot ka ühel neist ma ütlen ka midagi mingi haige häälega:D Väga creepy. No nii aa, ma harjutan end norra keeles vanudma:D Nii et..faen i helvete!

http://www.youtube.com/watch?v=kFHz77aiA9Q&feature=player_profilepage#

http://www.youtube.com/watch?v=8GzaXQd23e4&feature=player_profilepage

2009-10-01T11:51:00.003+03:00

Nii nüüd on kõik võlad tasutud. Hetkel geograafia tund, on aega kirjutada. Täna pean asjad pakkima ja homme varem koolist ära tulema. Sest me lähme sugulastega ja perega mägimajasse vms. Me lähme Jostedalsbreeni! Ca 5h sõitu. Jostedalsbreen on Norra ja ühtlasi ka Põhja-Euroopa (ma arvan, et ilmselt ka Euroopa) suurim liustik. See on mingi 1900m kõrgusel aga me oleme mingi 1200m kõrgusel. Seal on nii mega mega ilus!!! Ja sinna minnes lähme läbi Põhja-Euroopa pikima tunneli ka, ma ei tea mis Rainer ajas, et Norra pikim tunnel 7km, ma sõitsin pikemast juba siia tulles läbi. See tunnel on ca 25km pikk! Lahe. Teen pilte ka haigelt luban. Ja phapäeval tuleme koju ja siiskolmapäevast pühapäevani lähme kuskile teise mägimajja, mis pole nii kaugel. Aa mul hakkab homsest koolivaheaeg! Nii et emps, ma ei jõua helistada vist. Elame üle eks;)
http://www.jostedal.com/ sinna läheme.
Ja muide täna oli maailma ilusaim hommik! Taevas oli kuldne ja sinine! Ja kuidagi slege, kuid pilvine. Ja mäetipud on lumised!!!!! Fotokas jäi muidugi koju...
Kojutulles sain Krissu paki kætte!!! Nii tore, sa tead mu n6rkust rummikommide vastu, suuur suur aitæh!

2009-09-30T14:31:00.007+03:00

Esmaspäev 28.09
Hommikul läksime Sanniga koos kooli. Tutvustasin teda klassikaaslastele jms. Esimesed 2 tundi olid matad lasime suht tühja (Sanni laseb naguinii, tal hetkel koolivaheaeg ju). Siis tuli 2 inkat, kus esitasime reedel tehtud presentatsioone inglise keelt kõnelevate riikide kohta. Meie Uus-Meremaa läks hästi. Peale seda oli norra keel, lasime jälle tühja, ma üritasin lugeda seda teksti ka mis nad lugema pidid, aga suurt aru ei saanud, vahepeal mõned laused ja sõnad, aga poindile ma pihta ei saanud. Peale seda tuli 2 naturfagi mis on alati tühjalaskmised. Helenel õnnestus aga mind kodutööd tegema panna. Nii et ma nüüd teengi homseks kodutöö natrufagis ja inkas:D Küsisime tunnist mingi 15minti varem ära, sest ma pidin arsti juurde minema - tuberkuloosi kontroll vms. Mulle tehti mngi süst ja neljapäeval pean tagasi minema ja ta vaatab seda kohta kuhu süst tehti, ilmselt kui mul on tuberkuloos siis see läheb punaseks vms. Röntgenisse pean ka minema ükspäev. Peale seda läksime busspeatusesse ja ootasime ema, ema tuli, tõi meile kummikud ja süüa. Vahetasime jalatsid ja läksime bussi. Sõime oma toidud ka ära. Bergenisse jõudes läksime sinna, kus pidime Sigridi ja Lenaga kohtuma, et mingile mäele ronida. Aga me juba jõudsime vahepeal otsustada, et me ei lähe nendega kaasa, sest haigelt külm oli ja väga tugev tuul. Sigrid on Lena tugiisik, ei tea kas olen maininud. Olgu läksime siis hoopsi Mäkki:D Visa Electroni võeti seal ainult siis, kui see oli norra kaart, ja mul on ju Swedbank. Varsti teeme mulle siia norra pangakonto ka. Siis on see mure lahendatud. Aa igatahes mäkis eks, pidn raha võtma, mul 50nok oli nii et mõtlesin 100 võtta, ja vajutasin seda nuppu eks, ja siis sain aru fakk see oli 1000nok. Vajutasin seal mingit katkesta nuppu ka, aga ei aidanud. Sain kaks 500nokist. Otsustasin et panen 750 leedu jaoks kõrvale. Siis läksime šoppama ja ma ostsin endale banaani-šokolaadi smoothie, ei olnud ei hea ega halb (teistsugune:P). Läksime bussiga koju ja siis Kiwist (pood) läbi ja ostsime maasikaid, banaane ja maasikajogurtit. Kodus lasime need blendersit läbi (koos vanillijäätisega). Hea oli. seejärel tudile.

Teisipäev 29.09
Koolis oli lahe midagi erilist ei juhtunud. Peale kooli läksime koju, sõime jms. Siis pidi ema meid Bergenisse viima, aga poolel teel otsustasime et siiski lähme Lagunenisse (Norra suuruselt kolmas ostukeskus). No siis šoppasime end lolliks, või noh, pmst ma hoidsin raha kokku ja ei ostnud midagi (kuigi tahtsidn) ja Sanni ostsis lõpuks H&Mist kaks asja. Ja nõmedaks tegi asja see, et meil olid mlemal jalas kummikud j apaksud riided, sest siin on nii külmaks läing. Hommkul 3-4 kraadi ja päeval ca 8-10 ca tugev tuul. Palav oli seal poles, lõpuks ostsime šokolaadipiima ja kaneelisaiu ja läksime koju.

Kolmapäev 30.09
Päev algas kohe feiliga, ma magasin 2h sisse. Mul pidi olema algul 2 kehkat siis 2 vaba tundi ja siis 2 norra keelt. Ma pidin peale kehkasi koju minema et Sanni kooli juhatada:D No läks nii, et me läksime kooli anult norra keelteks:D Nii äge oli 2h koolis ollaXD Naljakas. Siis kodus oli meil niisama tšillkillbill, sest vihma sadas (ilm võib siin muideks vabalt täiesti totaalselt umbes 10 sekundiga muutuda) ja haige tuul oli. Ootasime kuni ema supi valmis kokkas (ütles et varsti valmsi ja varsti oli nats üle 3h, tüüpiline ema, ausalt). Seejärel tegime pannkooke ka. Ja siis oligi aeg linna sõita, ja Sanni rongijaama viia. Andsin talle Kalevi šokolaadi ka lisakaloriteks kaasa. Leppisime kokku, et kui mu vanemad Rooma lähevad novembris vms, siis on minu kord tema juurde Larvikusse minna. Ta rong läks kell 22.58.
Peale seda läksime Sigridi juurde, et talle uus madrats ära viia. Koju jõudsime pool üks:S Jube.

2009-09-29T10:38:00.012+03:00

Üle pikema aja tuleb siia nüüd midagi.

Laupäev 26.09
Hommikul käisime isaga Jyskis ja tõime Sigridi madratsi ära, nad olid talle uues ostnud. Hull punnimine oli, see oli nii suur, ei see oli lai, ag minu jaoks kuidagi mai tea lühike:D Pidime selle auto katusele vinnama, ja paduvihmas suht. Nalja sai:D Oki, varsti läksin siis Bergneisse, sest Sanni pidi saabuma 14.22. Ja muidugi jäi ta rong hiljaks nii, et see saabus 14.35. Ja seetõttu ei jõudnud me Olav Kyrres gata bussipeatusesse ja ma teatasin: "Now we're fucked up, I have no idea where the bus goes from" (Nüüd oleme me omadega suht pees, sest mai tea kust buss läheb). Me ei oleks mingi 5 mintiga jõudnud sinna. Niisiis läksime bussijaama(see räpselt rongijaama kõrval) ja nuputasime, kust buss läheb, küsisime ka kellegil aga see juhatas meid mai tea kuhu. Lõpuks passisime lihtsalt keset bussijaama valmsi jooksma kui bussi näeme:D Lõpuks nägimegi ja jooksime bussi poole. Sanni pidi ostma siukse asja nagu Verdikort, see nagu pmst mobiilidel kõnekaart vms, sa ostad selle 200noki eest ja seal peal on 200nok. Ja igakord kui sa bussiga sõidad siis sealt läheb piletiraha maha, raha saad uuesti peale ka laadida, mõtekas on see sellepärast, et sellega on pilet mingi päris palju odavam. Igatahes sellega sai nalja, läksime bussi ja mina küsisin et kas seda Verdikorti on. Ta vastas jaja 200nok. Ma ütlesin ok üks siis palun. Mingi kahtlane tüüp oli, mis siis et mitte immigrant. Igatahes ta küsis kuhu me lähme ma ütlesin Osi. Ja seepeale tüüp küsib: "To Os?" Ja me ei saa enam Sanniga midagi aru. Sanni kohe teatas (oma soome aktsendiga ja pool rootsi keeles), et ei üks Verdikort. Jälle: "To Os?" Seejärel oli mei lausalt juhe. Kas see oli nüüd inglise või norra keeles (vb sai tüüp aru, et me pole norra keelega hetkel just väga teravad pliiatsid pinalis). Sest inglise keeles oleks see tähendanud ala, et kas te lähete Osi? Ja norra keeles kas kaks piletit vms to Osi. Meil oli nõu otsas ja seetõttu otsustasime lihtsalt Ja vastata:D igatahes ta küsis seda veel! ja me ikka jaja:D Okei ta vist ndis alla:D Meil nalja palju:D Bussis ka hirnusime palju jne, ja no Sanni tüüpilise soome naisena on kohutavalt valju häälega vahepeal:D jah igaltpoolt lendas meie poole süüdistavaid pilke:D Kojujõudes sõime jms. Seejärel läksime Eli juurde (kui keegi veel ikka ie tea siis Thea ja Eli on vahetusõpialsed Saksmaalt, elavad mul mingi 45-60min kaugusel, suht lähedal ühesõnaga). Eli ja Thea ei saand mu sünnale tulla, seetõttu nad kutsusid mind (ja Sannit) Eli poole, nad pidid kooki tegema jms. Nii, aga nagu juba tavaks on saanud, siis reeglina sakslaste juurde minnes õiges peatuses ei väljuta. Tulime bussist välja ja helistasime Elile, me nüüd peatuses tule siia. (Tema juurde minnes võib kasutada kahte peatust tavalist või seda mis on Kiwi juures). Ültesime, et me oleme tavalises. Okei meil Sanniga jutt jookseb jne jne. Järsku Eli helistab, kus kurat te olete. Mina: "Peatuses"
Eli: "Ma olen Kiwi juures"
Mina: "Ma ütlesin ju, et me ei ole Kiwi juures"
Eli: "Jah ma kuulsin, aga ma käisin seal ka, teid ei ole kummaski"
Super, hakkasime siis mäest alla kõndima Kiwi poole. Lõpuks nägime Elit, siis ütlesime haha see ongi see õie peatus siis. Ja Eli vastu: "Ausaltöeldes, isegi see ei ole õige, sellest järgmine on." Me tulime mingi 4 peatust varem mahaXD Ühesõnaga, me oleks peatusest Eli juurde pidanud minema ca 15minti, aga läksime nats üle tunniXD
Neil oli õunakook (mitte plaadi oma, vaid pmst nagu tort ägi välja, jumala äge). Ja fondüü(?), mulle see ei istunud, nii haigelt valge veini maitsega kuidagi, ei istund seekord. Kuigi muidu pole mul valge veini vastu midagi. Aa ajasin Eli hemaga ka juttu. Kaari, ma tean, et see on nüüd kahtlane jms, aga ma ütlesin, et sa tervitad neid:D Aa neil on nii lahe koer, nimi on Ukon vms, ja ta näeb ilma najlata välja nagu jääkaru. Ta on nii nii suur, kõige suurem koer keda ma nõind olema. Ta on suht pika kohevil valge karvaga. Kui ta kõnnib siis sa tajud kui raske ta on. Ta astub niimoodi: müts müts müts vms:D Nii lahe:D Seejärel vaatsime Retslimiljonäri, kus Jai Hoo oli taaskord väga teemas. Aa nad kinkisid mulel mingi hädaolukorra paki vms, seal oli tikke ja mingi päöevik, ja teed ja šokolaadipiim(!) ja kommi ja seep jms:D Ja see oli siukses nii ägedas karbis vms, ma kasutan seda oma koolilõunal nüüd:D Teen pilti äkki ka, see on nii geniaalne:D

Pühapäev 27.09
Hommikul oli niisama tšillkillbill Sanniga. Aa me räägime siin soome ja eesti keele segu pool ajast vb:D Nii naljakas. Keegi midagi aru ei saa, ja me saame üldiselt. Ma panen mõned soomekeelsed sõnad jas siis kasutan kahtlaseid sõnu, mida ma ise selles lauses ei kasutaks, suht hästi ümardame/tajume üksteist:D
Läksime Bergenisse Hiina/Tai restosse. Nii nämma. Seejärel läksime Grieghallenisse mingit kontserdi kuulama, Sigrid mängis seal. Ta mängib oboed seal sümfoniarkestris. Ma pole erilne klassikalise muusika fänn onju, jah ilus oli, aga see oli nii nii igav, et peale vaheaega ma pmst kontserdi teise poole magasin maha (õnneks magasid Sanni ja vanaema ka). Minul oli jälle haige stiil - kummikud, kitsad püksid vihmavari jne. Vihmariided jms on rahvasuus siin Bergeni rahvarõivad:D Peale seda läksime kohvi jooma. Sigridiga oli mingi vahetusüliõpilane Hispaaniast ka. Jõime kohvi kõik koos - mina, Sanni, ema, isa, vanaema, Sigrid ja see hispaanlane (ei mäleta nime). seejärel läksime koju. See pere oskab aeglaselt liikuda ausalt, noh ema oskab:D Ja mina isaga ja Ingridiga alati hädaldame:D
Päev oli väsitav kuid meeldejääv, sest Sanni on külas (Y)

Hetkeks kõik, lähiajal tuleb järg

2009-09-25T13:18:00.004+03:00

Nii õudne oli ärgata hommikul. Tahtsin nii haigelt nädalavahetust. No 2 päeva oli veel ees. Koolis oli 4 tundi (neljapäevade võlu). 2 matat. Ma saan matas ülihästi aru, mingid tekstülesanded olid eks, ja ma suutsin neid lahendada! Seejärel geograafia. Aa ma polegi öelnud mis selle vanamehe nimi on:D Kåre Perry. HAHA. See on täpselt nagu Katy Perry:D Tegime igatahes mingi kontrolltöö Lõuna-Ameerika riikide peale. Tore, ma sain mingi suht viimasel minutil teada, aga õnneks siin on siuksed tööd kahe peale nii, et ma kirjutasin ja Leendert ütles riike (ma ei tea üldse ju neid pisikesi mis Colombiast põhjapoole jäävad). Peale seda oli tunni lõpuni mingi 25 minti ja te ei kujuta ette kuidas see tund venis, nagu Kvašnina või Otti tund. Seejärel tuli inka, kus analüüsiisme üthte teksti. Ja teate mis?! See jäi kodus lõpetada!!! Ausalt ma olin nii õnnelik - lõpuks ometi kodutöö!!! Poleks uskunud, et igatsema hakkan neist. Seejärel koju. Kuna mu parema jala üks lihas oli omadega jumala läbi kolmapäevast, siis ma jõusaali ei läind. Tšillisin niisama. Ja tegin kodutööd ja pesin nõusid:D

2009-09-23T12:42:00.001+03:00

Päev algas kehkaga, kus jooksime 3000m ja sadas paduvihma. Me olin luuüdini ärakülmunud ja läbi läbi märjad. Väga rõve oli. Postitiivne oli see, et jooksin ilma peatumata ja noh aeg oli noh 14.52. Sain hindeks 4. Siin on hindamissüsteem 6-1. Nii et ma itea, 4 on vist ok, aga ausalt mul jumala savi, nagunii ei loe see aasta. Et 6te saada oleks pidand alla 11 minuti jooksma...naerukoht. Siis oli mul 2 vaba tundi, kus istusin pehmel nahkdiivanil ja lesisin ja lebotasin seal niisama. Seejärel oli kahe norra keele asemel mingi Mot asi. Mot on miski organisatsioon siin, ei tea, ei huvita ka. Tegime lahedadi asju suht. Mingi pidime ajakirjadest otsima pilte, mis meid iseloomustaks. Ma lõikasin välja pildi rsvasest küpsenud ja oivalisest lihast (ah tahaks!), mingi mehe kes teeb naljakaid nägusid, pealkirja, mis ütles: Proovi midagi uut, pildi Tallinnast (!!! väga lambikas et see ajakirjas oli, tõsi, siin on ni itüüpiline, et Tallinn kirjutatakse valesti - ühe N-iga) ja siukse pildi kus on paljas mees ja paljas naine ja nad grillivad:D Kõik need on minulikud, seletasin juurde ka, et miks ma midagi valisin. Tegelt oli asi nii, et ma tahtsin lõigata veel ühte, aga see oleks vist norrakatele liig olnud. See oli selline pilt mingist mai tea millest, aga asi oli nii: Pildil oli karp, mille peal oli mees ja naine voodis, mingis kahtlases poosis ja mingi roosa pael oli mehe käes, ja pakile oli suurelt kirjutatud FETISH, oi kuidas ma tahtsin seda välja lõigata, aga noh, säästsin norrakaid, hukas eesti noorusest.
Peale kooli läksime emaga postkontorisse, sest keegi geenius (:D) oli mulel paki saatnud ja pannud sele Hauge nimele, ni iet ma ei saand seda ie kätte. Aga nüüdsest olen ma sissekirjutatud ja võite minu nimele saata. Aga minu väike ärritusepisik haihtus kohe, kui nägin kellelt oli pakk ja veelgi enam - mis oli paki sees! Emmmmeeee saatis paki!!!! Ja!!!! Sea loli haigelt ja ma mõtlen haigelt palju Kalevi šokolaade!! Koju lähen täna, siis teen pilti ka. Aitäh, nüüd saan ma maiustada_D

2009-09-23T12:12:00.003+03:00

Esmaspäev 21.09

Koolis oli suht mõttetu, vaatasime Billy Ellioti (2 inkat ja 1 norra keel läks selleks). Väga mõttetu päev oli, igav oli, kuigi film oli ok. Peale kooli läksin koju ja rääkisin niisama emaga. Sõin ja siis läksin Bergenisse tantsima. Seal oli ok, aga mingit tantsu me küll endiselt ei õppind, lihtsalt mingid liigutused, naljakas. Siis kui meil see koomiline paus oli onju toodi välja rohelised lehed. Ja teatati väga kavala näoga: "Vi skal ha en utlandstur..til Litauen!" Nii äge! Aa tõlkima peaks ka:D Me lähme Leetu nendega!!! 18-22 november. 1600 nok, aga see on pmst täpselt mu sünnipäeva raha nii et ma lähen kindalt!!!! oh ma olen nii ärevil hullult ootan:D Ja eriti äge on see et me lendame Bergen-Kopenhaagen-Vilnius ja Vilnius-Riia-Bergen:D Saab palju lennata:D:D:D Ärevil:D

Teisipäev 22.09

Hommikul kui korraks silmad avasin (pakun et mingi tund oli magada veel), siis nägin et väljas haige tuul ja paduvihm. Okei. Hommijul käisin pesemas ikka sama ilm. Olgu, panin oma toonised kummikud jalga, ja seljakotile vihmakaitse ümber ja kilejope peale ja vihmavarju peakohale. Ja siis muidugi kui ma toast lahkusin enam ei sadanud...Nii kui koli jõudsin hakkas jälle sadama. Koolis oli jälle mõttetu, ei juhtunud midagi naljakat. Koolist kojuminnes oli sadamine jälle lõppend. Ausalt, nii kui ma kannan oma kõige vihasemat vihmariietust siis vihma ei saja...Kui koju jõudsin hakkas jälle varsti sadama...Nii jube ilm oli väljas, et ma ausalt ei julgenud jõusaali minna. Aa sain 3 kaarti ka jälle!!! Nii armas. Marleenilt, Rimolt&Nastjalt ja Jennalt. Nii armsad olid kõik. Marleen oli väga leigarilikult lähenenud asjale, R&N olid saatnud mulle kaardi mis oli lihtsalt "hilarious" geniaalne, ja Jennal oli mingi hea beebi teema seal:D Oki isa tuli koju, sõime. Siis oli kell 6. Ta pidi raamatukokku minema ja seetõttu sain jõusaali autoga! Tagasi sain ka autoga! Nii mõnus oli jõusaal jälle:D
Nii nüüd on võlad tasa tehtud, õhtul saate tänase eest, rääkida on palju, kehka oli (siuksed seiklused) ja selline erutav šokk oli siis kui mul vaba tund oli (aga sellest ma vb ei räägi parem:D:D:D)
Tsau

2009-09-21T15:26:00.009+03:00

Vabandust, et ma kirjutanud ei ole, aga pole hullu eks, ma kirjutan tagan järele;)

Reede 18.09

Isal oli sünnipäev hommikul soovisin õnne ja muud miskit ei toimunudki. Koolis oli blokkdag norra keeles, jube. Analüüsisime mingisuguseid jutte. Jagati jälle gruppideks ja siis iga grupp pidi ühe jutu kohta analüüsi esiama. Mina lugesin ka klassiees 3 lõiku:D Eelmisel päeval olin Rema 1000 käinud ja ostnud 6 purki hapukoort ka (1800g, oi kui kahtlaseid pilke poes selle eest sain:D). Kojujõudes läks kokkamiseks, oli vaja Kräsupea valmis teha, sest se epeab 12h vähemalt külmkapis seisma. Seda on nii lihtne teha, aga haigelt mäkerdamist ikka, ühesõnaga nõusid tuleb palju määrida. Kõik kulges enam-vähem plaanipäraselt mul:D Avastasin, et see retsept on suht jama, ei olnud lahti seletatud eriti. Ma pidin kaks koogipõhja tegema onju - tumeda ja heleda. Ja seal ei old kirjas kas need peab korraga ahju panema või ei, sellest kirjeldusest võis kaheti aru saada. No mõtlesin, teen ühekaupa, sest nii on kindel et tuleb välja. No tuligi. Igatahes kook sai valmis ja panin ta külmkappi. Siis tuli isa koju ka vahepeal, nägi et ma vaaritan seal kahe kilo hapukoorega:D Ma ei saa ta ajab mind nii naerma ta on nii naljakas, ta ütles selle peale: "Exciting:D" Mis tähendab midagi nagu ärevusttekitav, pinev, põnev vms:D Seejärel läksime jõusaali. Ma arvasin, et ei lähe täna, sest tal ikkagi sünnipäev, aga see ei lugenud. Mõnus trenn oli. Peale seda vaatasime kõik telekat (ma vaatan mingi ülivähe telekat siin, see nädal ainult 2 korda:D). Sõime mu isa kingi ka poleldi ära, see jäätise värk. Liiga magus oli, ma ei oleks pidand komme panema, teinekor dtean:D Aga hea oli ikkagi.

Laupäev 19.09

Hommikul ajasin end üles, teadsin, et täna tuleb kiire päev. Sõime kiiresti ja seejärel hakkasime tööle. Ma olin vabatahtlik tolmuimemisele. Okei. No ausaltöeldes, ei olenud see nii lihtne midagi, sest kuna se emaja on suht suur ja emale meeldib igast träni ja väga ebavajlikke asju koguda, mida kohe kindlasti, SURMKINDLASTI ei tohi ära vistata (ta kogub näiteks linna jms kaarte nagu mõni inimene marke). Tegin ainult ühe korruse ja seda ka tervelt tund aega, sest nii palju asju oli ju vaja nihutada eest koguaeg ja kuna m olen ikka oma kalli Eesti ema käe all üles kasvanud, siis ma ikka tegin suht korralikult seda. Iga kapi ja laua alt ja igast nurgast võtsin korralikult ära. Nojah. Õnnelikult kuid väsinult lõpetasin panin lõpuks tolmuimeja ära. Nüüd on nii puhas meil. Aa vahepeal juhtus mul äpardus ka. Mu voodi küljest on mingi pisike tükk lahti, mingi 3x1 cm. Ma suutin selle sisse imeda ja kuna meil liim on ostetud, et see tagasi liimida, siis ma pidin tolmuimejakoti lahti lõikama ja seal tolmu sees tuhnima, mis minule kui tolmuallergikuleoli suur katsumus, pärast sügeles nina veel tükk aega, lõpuks pidin pesema minema, et see maha saada. Aitasin veel Ingridil nõusid pesta samal ajal kui ta küpsetas (minu küpsetamised olid juba eiel tehtud ju). Okei. Külalised pidid tulema kella viieks, mina hakaksin oma kanafileega kell 4 pihta. Jõudsin ilusti kella 5ks valmis. Väga ilusad tulid – kuldsed ja väga väga head. Eile olin ma suht tagasihoidlik kui mainisin, et ei tuld nii head. Täna mõtlesin selle üle järgi ja leidsin, et tegelikult tulid need ikka haigelt head:D Nii. Külalised pidid meie naabri (isa üks õdedest) juures kokku saama, et siis läbi metalllist roosivärava meile tulla. See oli ema ük plaanidest, ta oli nii põnevil, ma suht kartsin ja ei oodand seda õhtut. Ema oli siuksed plaanid teind ikka:D Isa pidi ukse ees meil seisma punane raamat käes, ja kontrollima kas ikka on inimene kutsutud...ja Ingrid pidi šampust serveerima. Nii tagasi sinna kust pooleli jäin... Külalised hakkasin siis Ingvildi maja ees kogunema ja Ingrid leidis, et nüüd n õige aeg šampused avada (2 oli). No läks nii nagu alati – terve põrand oli šapmust täis. Nalaja palju. Seejärel mainisin, et pudelit tuleb 45 kraadi all hoida, kui šampust avad. Ta mainis et oli teinudki nii – demonstreeris mulle ka, selle peale hakkasin laginaga naerma. See ei olnud 45 kraadi see oli vähemalt 70 :D Ma tegin ettepaneku, et äkki on parem, kui ma teen ise teiuse pudeli lahti ja üllatus üllatus, küll mul on väike ego, mina avasin perfektselt:D (Siinkohal tervitan tädi:D). Siis hakkasid külalised sisse tulema, Ingrid jaas pokaale ja mina surusin käsi. Kinke sain ka:D Isa üks õdedest Kjersti arvas, et ma sain 18 ja kinksi mulle pudeli veini:D Vahepeal oli ta kuulnud, et ma siiski ei saanud 18 ja mul veel aega:D Siis leppisime kokku, et ma tulen kahe aasta pärast uuesti ja siis joome seda koos. Toitudega polndu me veel päris valmis, seetõttu mina ja Ingrid askeldasime veel köögis. Mul tuli järsku meelde, et ma olin hapukoore-majoneesi-kurgi kastme tegemata jätnud. Tegin siva valmis. Igatahes panime asjad lauale eks. Ema teatas, et kanafilee ja kaste on Martini tehtud ja üks Eesti kook ka. Ja Ingrid tegi selle kastme ja koogi ja muffinid. Isa tegi mingi liha-seenekastme, forelli, riisi ja kartulid. Ma mainisin, et see hapukoorekaste on forelli, kartulite ja kanafileega väga hea. Noo algul võeti mu kastet väike teeluskiatäis igaüks, kõik mõtlesid, ah mingi hapukoor. Pärast oli terve suur kauss tühi:D Fileed kiideti ka väga. Siis tõime koogid välja. Kräsupea olin enne Eesti lipukestega ära kaunistanud. Ema oli mind enne paanikasse ajanud siin, miks, kohe räägin. Norrakatel on siin hapukoor mitt eprotsentidega, vaid lihtsalt lahja ja paksem (2 tüüpi ongi). Ma mõtlesin, et ju see paksem ongi 20%. Päras ttuli välja et just nii ei olnud, lahjem oli 20. Ja ema leidis veel lisada, et see paksem ei maitse nii hästi, ma juba paanikas, et persse pool päeva vaaritanud ja lõpuks kook ikka nagu sitanikerdis (vabandust, ma tean ma ropendan palju). Oki lõpuks kook tuli ikkagi super, hapukoort oleks võinud rohkem olla, aga ikka oli super. Kui külalised läinud olid, siis ma avasin oma kingid. Sain särgi ja paki Norra šokolaadi. Siis vaatasime telekat ja me lollitasime Ingridiga niisama. Ta luges mu fotokast eestikeelseid režiimide kirjeldusi vms ja sisi ma lyugesin seda norra keeles ja nlja sia. Siis ta teab, et ma kardan totaalselt kõdi ja ta leidis, et nüüd on õige aeg oma väikest venda kiusata:D No jah:D Seejärel võtsin ma oma kingipakkide paelad ja üritasin ta käed kinni siududa nalja jälle palju. Siis ütlesin ma oma 20 korda vähemalt: „Gulhår og de tre bjørnene“ (Kuldkihar ja kolm karu). Kõht oli lõpuks nii täis kõikidest headest asjades, nii et uni oli oioi kui magus!

Pühapäev 20.09

Hommikul ärkasin kähku üles, mulle ei meeldi siin ärgata selle peale, et isa koputab vaikselt uksele ja ütleb hommikusöök. Aga vot sulle lopsu, kell oli 10 ja ainult Ingrid oli üleval. Soovis kohe rõõmsalt õnne mulle. Siis ärkas isa, jälle õnnesoovid. Sõime hommikusööki, sest ema oli võimatu äratada. Aa meil on siin Ingridiga siuke omavaheline moosinali:D Kõlab kahtlaselt? Vot kohe üritan teile seletada. Nimelt eelmisel pühapäeval olid meil külalised. Ja ema tegi vahvleid. Ja noh moos oli ka vaja lauale panna eks. Ja mina ja ingrid oleks purgiga pannud. Aga ei, ema leidis, et ilmtingimata on vaja panna moos kaussi. Mina ja Ingrid üritasime seletada, et see mõttetu nõude määrimine. Ei ema ikka rääkis, et vaja ikka kuassi panna, mis siis et suurem osa moosist tuleb hiljem tgasi purki panna. Ema põhjendas ikka end sellega, et täna on pühapäev ja pühapäev peab erinema:D Me ei saand Ingridiga sellele pihta. Ja sel hommikul siis oligi, et kuule täna on pühapäev, kasutame moosi siva, enne kui ema üles ärkab ja näeb, et me ei pannud seda kaussi:D Siis hakaksime moosi otsima, ei leidnud, naljatasime, et ema ilmselt teadis meie plaane:D Siis tuli isa ka appi meile, ja leidis, ta veel lisas: „Peidus, kuid mitte piisavalt:D Me oleme liiga kavalad“. Njh. Siis kähku moos külmkappi tagasi. Igatahes. Me lõpetasime söömise ära, ema ikka ei olnud end üles saanud. Seejärel mõtlesin, et nüüd peaks empsile vatsaka tegema, ta hakkab varsti kodust ära minema. Nii tegingi. Varsti helistaski emps Eestist. Ma sain alguses ainult „tere“ öeldud. Mitte midagi rohkem ei tulnud. Totaalne blokk oli ees. Vajasin aega toibumiseks, ca 20 sek. Ma litsalt ei suutnud eesti keeles rääkida. Kirjutamine ja lugemine on ikka hoopis teine asi. Rääkisim 20 minti. Nii hea sünnipäevakink:D Seda oli vaja tegelt, ei teagi miks me varem helistanud pole. Siis ärkas ema. Soovis õnne jms. Siis tegi isa ettepaneku, et ta läheb ronib Borgafjelli tippu, ka sma tahan ka tulla. Ma olin nõus. Läksime mäe juurde ca 20 minti. Ja ronisime üles mingi 25 minti. Väsitav, sest libe oli. Aga üleval oli mega vaade, pilte leiate mu Sünnipäeva albumist. Seal on suke külalisteraamat ka vms kuhu saad oma nime kirjutada. Ma kirjutasin oma nime ja sulgudesse norra keeles sünnipäev:D Alla ronimine ei olnud nii väsitav, kuid see eest palju nõmedam. Väga libe oli. Aa vahepael see, et Norras siuke komme, et kui mäepeal kedagi näed, siis öeldakse tere ja soovitakse head reisi vms:D Nii libe oli. Ma suutsin oma mõlemad tossud mudaseks ja läbimärjaks teha. Ja sellega polnud veel mu feilimised lõppenud. Olime suht alla jõudnud ja ma suht õnnelik, oh jess, ei käinudki käna. Jah, minuti pärast olin mina siruli. Ja muidugi oskasin kukkumiseks kõige mudasema koha valida. Haiget õnneks ei saanud, sest ma maanudsin külili ja oma joogipudeli peale, vastasel juhul oleks mul võin väga kehvasti minna, sest ma maandusin suht tervava nukiga kivile. Nii isa oli juba oh, kas kõik on korras?! Mul oli jaja. Ise juba naersin, et olen ikka osav. Tõusin siis püsti – keha parempoolne osa oli mudane muidugi. Ja ma olin suutnud selga panna usht hele halli tuulejaki:D Feil:D Kojutulles heilstas tädi/vanaema/isa. Rääkisime mingi peaaegu tund aega:D Väga mõnus oli. Seejärel sain oma sünnipäevakingi vanematekt (mitte Eesti omadelt see hetk). Ma sain 600 nok saate aru, ma mõtlesin, et ah mingi ninn nänn vast tuleb, sest ma ei tahtnud midagi ja ütlesin pole suurt vaja ka midagi. Ja sain 1200 eek. Norra noh:D
Kella kuueks läksin Hilde Marie juurde. Lasin uksekella ja sisi ootasin mingi jumala kaua seal:D Hakkasin juba uuesti laskma, aga siis ta tuli ja avas ukse. Ma vaatasi noh, ma olen esimene kes kohale – pidime filmiõhtu vms tege,ma. Ja ta ütles, et ma võin siin oodata niikaua, kuni teised tulevad, ja järsku karjuti ÜLLATUS. Nii armas. Kõik olid varem kohale tulnud. Jenny, Ramy, Sandra, Christer ja Olav. H&M Ramy, Sandra ja Christer kinkisid mulle pildialbumi, nii et ma pean hakkama vist pilte ilmutama. Ja Jenny kinkis mulle Kaizers Orchestra CD!!! Äge! Siis sõime komme ja nad olid pizzat tellinud ja siis nad laulsid mulle seda Norra sünnipäevalaulu. Ja siis mängisime psühholoogi. Najakas oli. Jenny kiitis et ta pro (ok suht ongi tglt, ta on palju mängind seda). Tavai, mõtlesime et teeme midag rasket. H&M pakkus kohe oleme Britney Spearsid:D HAHA. Ei:D Igatahes neile kes ei tea mäng käib nii, et on kamp „hulle“ ja“psühholoog“. Psühholoog peab aru saama, mis hulludel viga on. Selleks küsib ta hulludelt jah ei küsimusi. Hullud näiteks võivad arvata et nad on inimene kes on temast paremal. See tähendab, et kõikidele küsimustele vastatakse endast paremaloleva inimese vaatevinklist. Ja kui keegi pada paneb, siis see inimene padapanijast paremal ütleb: „Psühholoog“ ja kõik vahetavad kohad. Me tegime nii, et me mõtleme et oleme Voldemort:D Nii naljakas:D Ja sõnaga „psühholoog“ tegime nii, et see on täiesti suvaline, ütlesime siis kui ise tahame. Nii naljakas. Jenny küsis, kas sa oled praegu alasti? Ja siis Sandra vastas, mitte enam. Ja siis andsime siukseid vihjeid nt: „Kui ma olin alasti, siis mind kanti“ „Ma suudan su tappa kiiremini, kui sa ütled sõna sandaal“ Ja siis omavahel: „Psühholoog?“ „Ah ei, veel mite:D“ See ajas Jenny nii segadusse. Lõpuks ütlesime ette. Ta oli nii vihane ja naerukrampides:D
Siis sõime kooki ja jäätist. Ja varsti kutsusin isa järgi endale. Ja minu sünnipäev saigi läbi.
Kõik oli hästi.

2009-09-17T22:11:00.005+03:00

See postitus on pühendatud Aile "arrokas" "sakslane"-le:D Sest ta oskab väga väga hästi blogi kirjutada:D

Hommikul ärkasin kergemini, kui olen seni varem ärganud - eelmine õhtu läksin vara magama. Peitsin läpaka ära ja siis ronisin voodisse. Jah igatahes hommik:P Sõin nagu ikka ja siis läksin bussiga kooli. Esimesed 2 tundi olid matad, ma ei teind mitte midagi, protsentülesanded endiselt. Siis tuli geograafia, minu "lemmik" nilbe õpsiga. Aaru oli endiselt teemas...Õppisime maavärinaid ja laamtektoonikat endisel. Ta arvab, et mu norra keel on väga hea, aga ausalt ma ei saa aru ju, dialektist rääkimatta. Igatahes järsku ta küsis midagi, ma suutsin defineerida ainult nii palju: Aaru, Soomes ah see tähendab Eestis. Ok Christer kes istus mu kürval tõlkis. Ta oli küsinud, et kas meil Eestis maavärinaid on. Ma vastasin Nei Nei, ei ole:D Okei. Siis ta midagi vatras veel, aga ma keskendusin jälle oma arvutile, ja korraks mulle tundus, et ta mainis veel Eestit aga njh, ma ignosin teda natuke:D Lõpuks sai tund läbi, ja siis hakkas inka. Inkas oli õps haige vms ja seetõttu passisime tühja, ma mängisin kaarte arvutis (see mäng tädi, mis sa mulle õpetasid:D). Ja Sindre ühendas oma arvuti klassi suurte külaritega, mis seinal ja lasi selliseid jalustrabavaid hitte nagu: A ha - Take on me (http://www.youtube.com/watch?v=9AXNBR2smPY) ja midagi veel, aga ma ei tea nende nimesid:D

Seejärel käisin poest läbi ja ostsin oma sünnipäevaks 1800g hapukoortXD Ma teen Kräsupea kooki:D Ema unusatas eelmine kord osta, aga ta maksab kinni selle. Ostsin veel jäätist ja komme jne, homme isa sünnipäev, tegin seda sama asja, mis emps sullegi sünnipäevaks, kuid seekord ei ole see nii rammus. Igatahes jah kojujõudes oli mäkerdamist/kokkamist kui palju selle jaoks. Homme teen siis Kräsupea valmis, sest see pea külmas vähemalt 12h olema.

Täna avastasin enda postkastist oma esimese sünnipäevakingi ja sünnipäevakaardi, ausalt see tegi tuju nii heaks. Igatahes täpsemat infot siis. Kiri tuli Kreekast:D Ja ilus kaart oli ja sünnipäeva kingiks oli postkontori järjekorranumber:D Autoriteks Annely ja Maret.

Postkaart ja minu esimene sünnipäevakink 16. sünnipäevaks:P

Ausalt, ma olen Annelyle ammu kaardi valmis kirjutanud, ja kuupäev on ka ammu alla kirjutatud - 28.08.09XD Antiikne:D Ootan põnevusega Chara aadressi.

Täna oli kole tahtmine koju helistada, lihtsalt siuke tunne oli, aga mobiililt kallis (8nok minut), ja ma pole küsind, kas ma võin lauakalt helistada. Igatahes mulle võib ikka helistada ja smsida;)

Mobiiltelefon: +47 930 720 36
Nüüd sai järsku jutt otsa:D Mingit müttetut jura saaks veel kirjutada;)

Homme äkki:D

Aa, see Sanni Soomest, kes külla tuleb mulle kes, see on pilt temast:

2009-09-16T21:35:00.005+03:00

See postitus on pühendatud Norra Silviale, et ta ikka sponsoreid saaks;)

Hommik algas nagu viimasel ajal ikka, toas oli räigelt külm. Ema ja isa olid mõlemad üleval, sõime siis ja siis järku lasi keegi uksekella - kell 7.35 hommikul:D Ei saanudki aru, mis tüüp see oli, igatahes käis majas ringi ja kontrollis midagi, ma ei tea siuke tunne et torujüri. Muidugi see tüüp oskas vannitoas nii kaua jokutada, et ma jäin duššiga hiljapeale ja mütlesin, ah savi lähen rattaga. Kui vannitoast peale pesu välja tulin, küsis ema, et kas ma plaanin rattaga minna. Ma vastasin entusiastlikult jah. Ema ütles, et sel juhul saan ma läbimärjaks - vahepael oli muidugi vihma sadama hakanud. Aga siis ma küsisin lootusrikkalt, et äkki tahab ta mu kooli viia, tahtiski:D Vedas. Koolis oli kaks esimest tundi kehkad, õues-.- aga õnneks enam ei sadanud ja päike paistis (siin teeb ilm ikka siukseid krutskeid, et vähe pole). Ma muidugi hoidsin pöialt, et palun mitte jalkat. Siis tuli õps ameerika jalgpallidega -.- Olgu, vähemalt ei pea seda jalaga lööma:D Ok kehkas tegime mingit sprintimis jooksu harjutust. 15 sekki jooksed sprinti 15 sek puhkad. 10x järjest. See järel tegime mingeid kõhulihaseid vms ja tegime jälle jooksu. Klassivend küsis, et kas ma ikka eelistan seda jalgpallile, ma vastasin jah. Natukese aja pärast lisasin, aga kui me seda ühe korra veel teeme, siis ma võib olla muudan arvamust. Ei teinud õnneks. Mängisime rugbyt hoopis, lahe oli, kunstmuru ja pall olid väga libedad (vihm) ja seetõttu kukkusin ma järsku palliga perseli ja hetkega said läbimärjaks nii lühikesed püksid kui ka alukad. Fine. Aga tore oli. Tagasitulles oli mingi lamp. Me lähme sinna staadionile läbi metsa (otsetee), ja tagasitulles sama teed eks. Järsku seal pisikeses "metsas" on kaks beeži hobust...jumala lampi ja hirmutav nats. Lihtsalt seisid seal, esimene müte oli mis metsikud hobuseD? Siis ah kurat blond ikka, see mets on umbes 3/4 Tammsaare pargist. Ilmselt keegi kasvatab seal, ja nad said karjamaalt sinna, tüdrukud olid muidugi sillas. Oh ah kui ilusaaaad!!!!!! (Hello Kitty püksid ja sokid jalas, muide iin on Hello Kitty ka teemas, Twilightist rääkimata). Riietusruumis avastasin, et mu klassivennad on siuksed ooperivirtuoosid et vähe pole, väga madalate häältega ja väga agarad laulma:D Nalja sai.
Siis tulid mul 2 vaba tundi, teistel oli võõrkeel. Istusin oma lemmikdiivanil läpakas. Siis tuli 2 norra keelt, lugesime mingit teksti. Kõik pidid umbes 1 lõigu lugema valjult ette, ma lugesin ka:D Kiita sain ka:D Aru ma ei saanud muidugi, sest selleks pean ma süvenema ja aeglaselt mitu korda lugema jne jne. Igatahes nad hakkasid seda hiljem analüüsima ja ma istusin jälle niisama.
Seejärel sain koju. Kodus niisama tšillkillbill. Ja siis viis ema mu Amfisse, kus pidin Hansiga kohtuma (mu Junior tugiisik, Senioriga ma pole kontakti asunud). Igatahes tüüp helistas kus ma olen (kuna tulin emaga siis jäin muidugi hiljaks oma 5 minti, sest tal on lihtsalt see veres). Ütlesin kohe kohe kohal. Ta ütles et on mingisuguse sissekäigu juures. Ei mäleta nime enam. Igatahes Amfis on 3 sissekäiku. Ma käisin muidugi algul need 2 mitte õiget läbi:D Ja mõtlesin et krt kus ta on. Nägin, mingit 17-18 aastast tüüp ka seal, mõtlesin äkki too, sest ta vaatas mulle otsa tol hetkel .Küsisin Hva heter du? (mis su nimi on?) mingi Leandert vms oli, päris lähengi Eestis lampi küsima mingilt tüübilt, mis ta nimi on, igatahes, ta ei olnud Hans ja siis ütlesin lihtsalt okei ja läksin edasi (kahtlane pilk kuklas mind saatmas). Olgu. Lõpuks leidsin. Üli lahe tüüp, kunagi teen pilti ka vb, rääkisime maas tja ilmast jne jne. Väga lahe tüüp. Aa ta tuli just Saksamaalt YFUga. Njh. Siis saatsin ta bussile ära ja kõndisin koju. Kodus pesin nõud (ma saan selle eest vist kuu jõusaali makstud vanemate poolt:D).
Rääkisin just Sanniga ka, ta on mul külas 26-30 septembril:D Homme küsin koolist kas ta võib muga kaasa tulla.
Aa kuna ma vahepeal ei saa siinsest dialektist ikka päris hästi aru, siis ma olen tihti oma mõtetes ja ei kuula, ja mõnikord meenub mulle midagi hirmnaljakat. Midagi Eestist näiteks, täna meenus norra keele tunnis kuidas Krissu suutis Katrini sünnipäeval esimese 5 minuti jooksul Marleenile oma terve liitri sülle kallata ja ühel teisel päeval meenus, kuidas ta Leaanika sünnipäeval hommikul jäätiesekokteili tegi. Neil puhkudel hakkan ma laginal lambist naerma või kui tund on, siis turtusn ja lämbun oma ette, saan vahel ikka päris küsivaid pilke:D Olid alles ajad!